Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-05-14349/1 ECLI:EE:VMK:2006:2.05.14349.20814 AI generated

2-05-14349/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-05-14349/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt oli hageja õiguseelneja elumaja asukohaga Viru 3 Jõhvi hooldaja kuni 31. jaanuarini 2003 eluruumide erastamise seaduse alusel. Kostjale kuuluvad elumajas korterid nr 11, 12, 13 ja 14. Kostja on jätnud hooldusteenuse eest tasumata 17 283,80 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevus ning viivis 354,70 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-05-14349/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Alates 31. detsembrist 2002 EES ei kohaldu ning rakendamisele kuulub alusetu rikastumise regulatsioon võlaõigusseaduses. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vahemiku eest 01. jaanuar 2003 kuni 31. jaanuar 2003 on kostja kohustatud tasuma saadud hooldusteenuse maksumuse.

Keywords

AI generated
contract for life maintenance credibility requirements health insurance voucher case of personal hardship unclaimed assets bank guarantee claim event
AI generated
2-08-5996/8
18. veebruaril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand aadressil xxx. Elamus on asutatud korteriühistu Jõhvi Hariduse 4. Hageja on 2 (3) esitanud kostjale igakuiselt arveid. Kostja ei ole arveid korrektselt ja õigeaegselt tasunud, mistõttu seisuga 01.02.2008.a tal on tekkinud põhivõlgnevus 5 354,27 krooni ja viivis 1 680,34 krooni.
2-09-7534/2
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: Valga linn, xxxxxxx korter x.
2-10-10549/7
Viru Maakohtu menetluses on KÜ Olevi 33 hagi H.E.e vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
2-11-13816/10
Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-11-13816 Tsiviilasi KÜXXX hagi TS vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 383,31 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜXXX(rk: XXX, asukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: R N (XXX) Kostja: TS(ik. XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja AL Menetluse liik Lihtmenetlus
2-14-58689/29
Kostja S. V. on Jõhvi linnas xxx asuva korteri omanik ja KÜ Jõhvi Veski 8 liige. Hagi täpsustuse (I kd tlk 45-48) kohaselt võlgneb kostja hagi esitamisest kohtusse s.o. alates 01.03.2010- 30.11.2013 hagejale kuuluva korteriomandi (asukohaga VESKI 8, JÕHVI) mõtteliste osade haldusja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest kokku summas 1935.28 eurot (mida tõendavavad hageja poolt tõenditena kohtule esitatud pretensioonid, põhikiri, üldkoosoleku protokoll, KÜ Viru 8, Püssi tõend võlgnevuse kohta). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.Võlgnevuse ega viiviste arvestust, kohtule kood hagiga ega hagiavalduses endas olenemata kohtu poolt vastavatele puudustele korduvalt tähelepanu juhtimisest ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks esitatud ei ole. Hageja ei ole oma hagis lahti kirjutanud, millest haginõue koosneb, millisest hetkest alates on võlgnevus tekkinud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-14349 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Minu Vara Ida hagi A D vastu 17 638,50 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

23. veebruar 2006 Hageja: AS Minu Vara Ida (RKxxx) Hageja esindaja: R G Kostja: A D (IKxxx) Menetlusosalised Kostja esindaja: Vandeadvokaat K N

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A D võlgnevus 17 283 (seitseteist tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 80 senti AS Minu Vara Ida kasuks.

3. Jätta viiviste osas hagi rahuldamata.

4. Välja mõista A D kohtukulu riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu 864,15 krooni, kokku 2264 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend neli) krooni ja 15 senti AS Minu Vara Ida kasuks. Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt oli hageja õiguseelneja elumaja asukohaga Viru 3 Jõhvi hooldaja kuni 31. jaanuarini 2003 eluruumide erastamise seaduse alusel. Kostjale kuuluvad elumajas korterid nr 11, 12, 13 ja 14. Kostja on jätnud hooldusteenuse eest tasumata 17 283,80 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevus ning viivis 354,70 krooni.

2(4) Kirjalikus seletuses 10. oktoobrist 2005 selgitab hageja, et arved on kostjale saadetud. Hageja selgitab, et eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15-1 lg 1 sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Samas majas on teiste eluruumide omanikega hooldamiskokkulepped sõlmitud. Vee ja kütte teenuseid hageja ei paku, kuid muid teenuseid osutas hageja korralikult.

Kohtuistungil 18. novembril 2005 selgitas hageja, et kostja sai korteri omanikuks juulis 1999, EES kehtib siiamaani.

Kirjalikus selgituses 22. veebruarist 2006 täiendab hageja hagi materiaalõiguslikku alust alusetu rikastumise sätetega.

Kohtuistungil 23. veebruaril 2006 selgitas hageja, et võlgnevust korterile 14 arvestatakse alates 01.07.1999 aastast. Esimene võlg korteritele 11 ja 13 tekkis septembrist 2001.

Kirjalikus seisukohas 20. märtsist 2006 selgitab hageja, et vastavalt linnavalitsuse korralduse lisale

1 andis linn eluruumide haldamise üle hageja õiguseellasele. Hooldusteenus sisaldas endas remondifondi, teenindust, koristamist ja organisatsiooni kulusid, samuti maamaksu. Võlgnevus korterite 11, 12, 13 eest tekkis vahemikus septembrist 2001 kuni jaanuarini 2003. Võlgnevus korteri 14 eest tekkis vahemikus juulist 1999 kuni jaanuarini 2003. Kuni 2002 aastani kirjutati korteri nr 14 arved endise omaniku nimele ning hageja tegi juunis 2002 ümberarvestuse kostja nimele.

Kostja seisukohad

Kostja oma kirjalikus vastuses 05. septembrist 2009 hagiga ei nõustunud ning selgitas, et ei ole saanud teenuste eest arveid. Samuti on korterites välja lülitatud küte ja vesi ning kostja ei nõustu tasuma teenuste eest, mida ta ei ole saanud.

Kohtuistungil 18. novembril 2005 selgitab kostja, et sai eluruumide omanikuks alles 07. märtsil 2003, mil EES enam ei kehtinud. Tõendatud ei ole, et hageja oleks eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on vastavad ülesanded üle antud.

Kirjalikus seisukohas 21. aprillist 2006 selgitab kostja, et kulutuste tegemine elumajale ei ole piisavalt tõendatud, kuna kulutuste tegemist saab tõendada ainult konkreetsete kuludokumentidega. Maksukohustus saab tekkida ainult esitatud arvete alusel, kuid kostjale ei ole arveid õigeaegselt esitatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja asjas kogutud tõenditega ning kuulanud ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et kostja omandas 18. märtsil 1998 (vt tl 52-54) korteri asukohaga Viru xxx, 06. septembril 2001 (vt tl 7) korteri asukohaga Viru xxx Jõhvi, 27.augustil 2001 (vt tl 8) korteri asukohaga Viru xxx Jõhvi ja Viru xxx Jõhvi. Elumaja Viru x Jõhvis hooldas hageja õiguseellane AS Jõhvi Linnamajandus (endine munitsipaalettevõte Jõhvi Linnamajandus).

EES § 6 lg 1 p 2 sätestab, et käesoleva seaduse kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektideks munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Jõhvi Linnavalitsuse korraldusest 30. detsembrist 1997 (tl 63) ja selle lisast 1 nähtub, et

3(4) Jõhvi linn kujundas ME Elamumajandus ümber AS-ks Jõhvi Linnamajandus ning andis selle haldusse üle linnavara, muuhulgas elumaja Viru 3 Jõhvis. Nimetatud haldusaktist koosmõjus asjaoluga, et hageja õiguseellane on elumaja faktiliselt hooldanud saab järeldada, et hageja on elumaja Viru 3 suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. Vastuseks hagejale märgib kohus, et asjakohane ei ole aktsiate ostu-müügileping (tl 46-49) ja sellele vastav volikogu otsus (tl 50-51).

Kuivõrd hageja on elumaja Viru 3 suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuulub haldamissuhtele kohaldamisele eluruumide erastamise seadus. EES redaktsioon 27.03.1999- 01.07.2001 § 151 lg 1 sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Arvestades EES § 15-1 ja eelmiste korteriomanikega sõlmitud leppeid, peab kostja selle vahemiku eest tasuma hooldustasu kinnitatud tariifide alusel.

EES alates 01. juulist 2001 kehtiv redaktsioon § 15 lg 1 sätestab, et erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Alates 31. detsembrist 2002 EES ei kohaldu ning rakendamisele kuulub alusetu rikastumise regulatsioon võlaõigusseaduses. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vahemiku eest 01. jaanuar 2003 kuni 31. jaanuar 2003 on kostja kohustatud tasuma saadud hooldusteenuse maksumuse.

Kooskõlas piirkondliku teise astme kohtu praktikaga tõendatakse elamu hooldusteenuse osutamist esmajoones teenuste eest esitatud arvetega. Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja on kogu vaidlusalusel perioodil erinevaid hooldusteenuseid osutanud. Asjaolu, et arved korteri nr 14 kohta võidi algselt väljastada valele isikule, ei vähenda nende tõendusväärtust käesolevas aspektis. Tõendaja suhtes ebaproportsionaalne on kostja väide, et teenuste osutamist saab tõendada vaid konkreetsete kuludokumentidega. Erinevad lepingud allteenusepakkujatega ei tõenda küll otseselt teenuste tegemist, kuid kinnitavad seda kaudselt. Eelnevaga on tõendatud hooldusteenuse osutamine vähemalt hageja väidetud mahus.

EES § 15-1 lg 1, § 15 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus

17 283,80 krooni. Põhjendamatu on viivise nõue, kuna hageja nõuab viivist alates juulist 2002, kuid ei ole selgitanud viivisenõude alust.

Vastuseks kostjale märgib kohus, et põhjendamatu on väide, et maksekohustuse tekkimise aluseks võib olla vaid esitatud arve, kuna maksekohustus tekib alates hooldamissuhte aluseks oleva normi koosseisu faktilisest täitmisest ja seda sõltumata arvete esitamisest. Arve esitamine võib tähtsust omada vaid võlgniku viivituse määratlemisel.

Menetluskulud

4(4) Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja õigusabikulu vastavalt TsMSvana § 61 lg 1 p 2 alusel 5 % hagi rahuldatud osast ehk 864,15 krooni ning riigilõiv 1400 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik