2-06-4647/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjuuni 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4647 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 2 174,28 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad • Välja mõista X AS EMT kasuks võlgnevus 2174,28 kr (kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli krooni ja kakskümmend kaheksa senti);
Legislator headnote
AI generated2-06-4647/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: TsMS § 146lg 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtu lahendi alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-06-4647
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4647 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 2 174,28 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
• Hageja: AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn);
• Hageja esindaja: Helena Purga, Lindorff Eesti AS;
• Kostja: X RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
• Välja mõista X AS EMT kasuks võlgnevus 2174,28 kr (kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli krooni ja kakskümmend kaheksa senti);
• Menetluskulud jätta X kanda Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).
Tagaseljaotsuse ärakiri saata teadmiseks mõlemale poolele.
ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.09.2002.a. liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele nr. B03033868161, B03023588917, B03013386846 tasuma. Hagiavalduse esitamise seisuga 01.03.2006.a. ei ole kostja arvete eest tasunud ning seoses sellega oma kohustust mitte täitnud. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt nõuab hageja kostjalt põhisumma tasumist 1087,14 krooni ning hageja vähendab viivisesummat kuna viivise summa ületab põhivõlga, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 1087,14 krooni. Seega lähtuvalt ülaltoodust ning juhindudes VÕS §-de 76 lg 1; 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 113 lg 1 alusel palub hageja kohtul kostjalt 2174,28 krooni väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS
Kohus on kohustatud kostjat kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule antud tahtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid edasiandmiseks kätte saadud, mida kinnitab kolmanda isiku allkiri allkirjalehel 11.05.2006.a (tl 32). Seega loetakse antud kuupäevast kostjale hagi materjalid kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule:
- koopia sõlmitud liitumislepingust;
- koopiad arvetest;
- koopia lepingutingimustest. VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de
101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 2174,28 krooni.
TsMS § 146lg 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtu lahendi alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
Kohtunik