2-05-23521/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

5. juuni 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-23521 (endine number 2/276-27654/05) Tsiviilasi Ü.P`i hagi E.P`i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Ü.P hageja lepinguline esindaja A.R kostja E.P Kohtuistungi toimumise aeg 25.05.2006. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

Rahuldada Ü.P`i hagi E.P`i vastu abielu lahutamiseks.

Lahutada Ü.P`i ja E.P`i abielu, mis on sõlmitud 21.01.1989.a Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 7.

Võtta vastu Ü.P`i hagist loobumine Ü.P’i hagis E.P`i vastu ühisvara jagamiseks.

Lõpetada menetlus Ü.P`i hagis E.P`i vastu ühisvara jagamiseks.

Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta Ü.P’i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Ü.Pi hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte abielu 21.01.1989.a Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas. 27.01.1988.a sündis pooltel poeg Ingeborg Puieräst, kes elab käesoleval ajal koos emaga. Poolte abielulised suhted lõppesid 2005.a alguses. Hageja kolis 2005.a mais kostja juurest eraldi elama ning elab eraldi ka praegu. Hageja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks.

20.10.2003.a sõlmis hageja Aktsiaseltsiga Hansa Liising Eesti liisinglepingu nr 0067166L sõiduki Kia Carens LX liisimiseks. Tasumata liisingmaksete summa on 89 107,34 krooni. Auto turuväärtus on 85 000 krooni. Hageja soovib jätkata liisinglepingu järgi tasumisele kuuluvate summade tasumist ning ei soovi kostjalt selle eest kompensatsiooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja poolte abielu lahutada ning jagada ühisvara selliselt, et jätta hagejale kohustus, mis tuleneb liisinglepingust.

Kostja seisukoht Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. Pooled ei ole abielu lahutamises ja ühisvara jagamises kokkuleppele jõudnud, kuna kostja ei nõustu hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga. Kostja leiab, et sõiduk tuleks ära müüa ning tasuda liisingmaksed liisinguandjale. Kui peale maksete tasumist jääb raha üle, siis tuleks see jagada võrdselt poolte vahel.

25.05.2006.a toimunud istungil ei vaielnud kostja abielu lahutusele vastu, kuna abielusuhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik.

Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu sõlmiti 21.01.1989.a Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 7.

Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna nii hageja kui kostja leiavad, et abielu suhted on lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik, asub kohus seisukohale, et poolte abielu jätkamine on võimatu. Seega tuleb abielu lahutada.

25.05.2006.a toimunud istungil loobus hageja ühisvara jagamise nõudest, kuna pooled on jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise viisis. Kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused ühisvara jagamise nõudest loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et ühisvara jagamise nõudest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus selle nõude osas lõpetada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled jõudsid istungil üksmeelele, et menetluskulud kannab hageja. Seega tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi poolt kantud menetluskulud, jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik