3-05-858/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-858 Haldusasi Kaebus Pärnu Linnavalitsuse 20.09.2005 otsuse nr 9 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 28.12.2005 otsus nr 3-182/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 29.05.2006 Menetlusosalised Kaebaja OÜ *, esindajad advokaat Vahur Krinal ja J. K. Vastustaja Pärnu Linnavalitsus, esindaja Kristi Matiisen

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 28.12.2005 otsus haldusasjas nr 3-182/2005 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 2.juunil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsusega nr 9 „Registreeringu osaline kustutamine majandustegevuse registris“ kustutati alates 10.10.2005 OÜ * majandustegevuse registri registreeringust nr KJK007743 (*) kanged alkohoolsed joogid, lahjad alkohoolsed joogid, vähese etanoolisisaldusega alkohoolsed joogid, õlu ja kosmeetika ning tualett-tarbed, sest alkohoolsete jookide ning kosmeetika ja tualett-tarvete müük registreeringus märgitud tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.

OÜ * esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsus nr 9. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks. OÜ * oli seisukohal, et ettevõte ei suuda ilma kaasneva müügitegevuseta end edukalt majandada. Otsusega rikutakse kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ning kahjustatakse ettevõtte poolt tehtud investeeringuid. „Kiire turu“ piirkond ja kesklinn on alati olnud asotsiaalsete isikute meelispaigaks, kuid millegipärast peetakse süüdlaseks vaid kaebuse esitajat.

3-05-858

2(5)

Pärnu Halduskohtu 10.10.2005 määrusega haldusasjas nr 3-182/2005 peatati esialgse õiguskaitse korras Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsuse nr 9 täitmine.

Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Linnavalitsuse kantselei alustas registreeringu muutmise menetlust OÜ 01.08.2005 kirja põhjal, milles teatati, et * taarapunkt on muutunud vastuvõetamatuks. Taarapunktist ostetud alkohol või odekolonn tarbitakse turu sissepääsu ees oleval trepiastmel. Enne vaidlustatud otsuse tegemist veendus vastustaja, et kauplemine * kauplus-kokkuostus registreeringus nimetatud kaupadega kahjustab tõsiselt läheduses elavate või pidevalt viibivate isikute huve. Võimalus osta samaaegselt taara äraandmisega alkoholi või odekolonni tingis selle, et paljud taarat toovad kliendid tarbisid ostetud alkoholi või odekolonni taara kokkuostupunkti läheduses. Vaidlustatud haldusakt ei tingi * asuva kauplus-kokkuostu sulgemist. Ettevõtja saab jätkata tegevust oma põhitegevusalal. Linnavalitsus ei ole keelustanud ega kavatse keelustada pakendite kokkuostu.

Pärnu Halduskohtu 28.12.2005 otsusega haldusasjas nr 3-182/2005 rahuldati kaebus osaliselt. Kohtuotsusega tühistati Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsus osas, mis puudutab kangete alkohoolsete jookide, lahjade alkohoolsete jookide, vähese etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide ning õlle müügi kustutamist registreeringust nr KJK007743, kosmeetika ja tualett-tarvete müügi kustutamist puudutavas osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohus mõistis välja kaebaja õigusabikulud summas 4000 krooni. Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsuse nr 9 aluseks on märgitud kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3, mis eeldab diskretsiooniõiguse realiseerimist. Pärnu Linnavalitsus on püüdnud saavutada olukorda, kus ümbruskond oleks viisakas nii turistide kui ka linnakodanike poolt vaadatuna. Kohus nõustus kaebajaga selles, et ümbruskonna probleemid ei sõltu ainult ühest taarapunktist. Parki kogunemise ja alkoholi ning odekolonni tarvitamise vältimiseks tuleks kaaluda vastavat olukorda kompleksselt. Lääne Politseiprefektuuri vastusest Pärnu Linnavalitsuse järelepärimisele ilmneb, et ajavahemikul 01.01.2005 kuni 29.08.2005 ei ole aadressil * väljakutseid registreeritud ega rikkumisi tuvastatud. Seega ei ole käesolevas haldusasjas piisavalt tõendeid, millest nähtuks, et taarapunktist ostetava alkoholi tõttu oleks kahjustatud tegevuskoha vahetus läheduses viibivate inimeste huve. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, kosmeetika ja tualett-tarvete osas jäi kaebus rahuldamata. Odekolonni müüki ilma teisi kosmeetikatarbeid pakkumata ja koos alkohoolsete jookidega ei saa võrrelda situatsiooniga, kus odekolonn on parfümeerialetis üks paljudest kaubaartiklitest. Selles mõttes on vastustaja etteheited põhjendatud. Ka avaldaja möönis, et osaliselt võib olla probleem tingitud odekolonnist, mida ilmselt ei osteta üksnes välispidiseks kasutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja käesolevaks ajaks odekolonniga kauplemisest loobunud.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses palub Pärnu Linnavalitsus tühistada Pärnu Halduskohtu otsus osas, millega tühistati Pärnu Linnavalitsuse kantselei 20.09.2005 otsus nr 9. Apellant leiab, et kohus on vääralt kohaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 ja § 25 lg 4 ning ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Võimalus samaaegselt taara äraandmisega osta alkoholi või odekolonni tingib selle, et paljud taarat toovad kliendid tarbivad samast ostetud alkoholi või odekolonni ära * kauplemiskoha läheduses. Taoline olukord on südalinna ilmselgelt sobimatu. Linnakülalisi, linnaelanikke ja naabruses „Kiire turul“ kauplejaid ja külastajaid häirib * kauplemiskoha klientide käitumine olenemata sellest, kas need läheduses jõude viibivad isikud tarvitavad * kauplemiskohast ostetud alkoholi või odekolonni.

3-05-858

3(5) Halduskohus, nõustudes asjaoluga, et * kauplemiskohas odekolonni müük võib kahjustada läheduses viibivate inimeste huve, oleks pidanud samale järeldusele jõudma ka alkohoolsete jookide müügi osas. Pärnu Linnavalitsuse kantselei on otsust tehes õigesti hinnanud * kauplemiskoha tegevuse mõjutusi ja põhjendatult leidnud, et antud kauplemiskohas kauplemine nii odekolonni kui ka alkohoolsete jookidega häirib läheduses viibivaid elanikke ning et kauplemine registreeringus toodud tingimustel on südalinna sobimatu.

Vastuses apellatsioonkaebusele on osaühing * seisukohal, et halduskohtu otsus on õige. Kohus on otsuse tegemisel tõendeid igakülgselt hinnanud. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et politsei oleks tuvastanud kauplemiskoha läheduses avaliku korra rikkumisi. Asjaolu, et antud kauplus asub kesklinnas, ei anna alust alkoholiga kauplemise piirangute kehtestamiseks. Kogu kauplemistegevuse lõpetamisega on Pärnu Linnavalitsus vaidlustatud diskretsiooniotsuse tegemisel ületanud mõistliku regulatsiooni piire ning ebavõrdselt kohelnud kahte kõrvuti asetsevat kauplust. Naabruses asuval „Kiire turul“, kus kauplemist korraldab OÜ , kaubeldakse nii alkoholi kui ka kosmeetika ja tualett-tarvetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtus on vaidlusküsimuseks asjaolu, kas vastustajal oli alust kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 kohaldamiseks ning kui oli, kas tehtud kaalutlusotsus on alkohoolsete jookidega kauplemise piiramisel proportsionaalne.

Kaebaja väitel piirab registreeringu kustutamine tema ettevõtlusvabadust (põhiseaduse § 31). Seadusega võib sätestada selle õiguse kasutamise korra ja tingimused. Kaubandustegevuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kauplejal lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris. Alkoholiseaduse § 30 lg 1 p 1 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral äriregistrisse kantud ettevõtjal. Alkoholiseadus sätestab veel rea piiranguid alkohoolse joogi jaemüügil ning annab lisaks kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavaid kitsendusi ja piirata kauplemise aega (Alkoholiseaduse § 42 lg 1). Pärnu Linnavolikogu ei ole kehtestanud alkoholi jaemüügile alkoholiseaduse § 42 lg 1 p 1 sätestatud täiendavaid kitsendusi. Seega saab kauplemist antud kohas piirata arvestades Kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 sätestatut. Viidatud sätte kohaselt võib vallavõi linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Seega on ettevõtlusvabaduse piirangul õiguslik alus, kui registreeringust kustutatud kaupadega kauplemine tõepoolest kahjustab eelpool märgitud isikuid.

Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja kliendid tarvitavad kauplusesse tagastatud pakendite eest saadud raha eest ostetud alkoholi samas hoones asuva OÜ kaupluse trepil ja kõrval asuvas pargis, mis häirib OÜ kliente ning linna külalisi. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et püsielanikke on antud piirkonnas üksikuid ning häirivaks osutuvad kaebaja kliendid eelkõige antud piirkonnas viibivatele inimestele. Kaebaja seaduslik esindaja möönis, et kliendid tõepoolest joovad kauplusest ostetud alkoholi kaupluse ümbruses, kaupluse töötajad on keelanud alkoholi tarvitamise oma kinnistu piires, kuid selle keelamiseks väljaspool kinnistut puudub neil voli. Eeltoodust tulenevalt on kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 faktiline koosseis täidetud. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas piirang on proportsionaalne. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

3-05-858

4(5) Alkohoolsete jookide müügi keelamine kaebaja kaupluses välistab selle, et kliendid saaksid pakendite eest raha vastuvõtmise asemel kohe alkoholi osta. Samas ei välista see saadud raha eest samas hoones asuvast OÜ kauplusest alkoholi ostmist ning selle tarbimist pargis või tänaval. Vastustaja seisukoht, et kaebaja klientuur ei lähe üle naabruses asuvasse kauplusesse, tugineb asjaolule, et kaebaja kaupluse hinnad on madalamad. Vastustaja arvab, et kliendid otsivad sama hinnatasemega kaupluse mujal ning antud kohas alkoholi enam tänaval või pargis ei tarvitata. Kui kaebaja ja OÜ kaupluste hinnatase on tõepoolest erinev, ei pruugi see seisukoht vale olla, sest ilmselt on tegu üsna hinnatundliku klientuuriga. Kaebaja seletuse kohaselt on * kõrval asuv park olnud varasemast ajast asotsiaalsete isikute lemmikkohaks, seega isegi juhul, kui nad alkoholi mõnest kaugemal asuvast odavama hinnaklassiga kauplusest ostavad, ei ole ikkagi välistatud nende harjumuspärane kogunemine parki. Tühjaks saanud pakendid on ju võimalik samas kõrval vastuvõtupunkti tagasi anda. Seega võib alkoholimüügi piirang kaebaja kaupluses vähendada pargis ja tänaval alkoholi tarvitavate isikute hulka, kuigi ei pruugi ümbruskonda neist täielikult vabastada.

Tulenevalt alkoholiseaduse §-st 70 on alkoholi tarbimine tänaval ja pargis karistatav õigusrikkumine. Seega võiks tagada avaliku korra kaupluse ümbruses politsei tihedam kontroll ning seadust rikkuvate isikute karistamine. Kui politsei kontrolliks antud piirkonda mõnda aega tihedamini, muudaks see kindlasti praeguste korrarikkujate harjumusi ning ilmselt nad suunduksid kesklinnast kaugemale või siseruumidesse. Seega oleks olemas abinõu, mis aitaks probleemi lahendamisele kaasa samamoodi nagu alkoholi müügi keelamine antud kaupluses. Vastustaja väitel ei pea politsei sellist kontrolli prioriteediks. Toimiku lk 21 ja 22 asuva linnavalitsuse ja Pärnu Politseiosakonna kirjavahetuse kohaselt on vastustaja vastava ettepaneku politseile teinud ning politsei on tõhusamalt antud piirkonda kontrollinud, kuid pole õiguserikkumisi tuvastanud. Kuna politseipatrullide arv on piiratud ja nende tihedus ei sõltu vastustajast, mistõttu ei saa välistada alkoholimüügi keelu vajalikkust eesmärgi saavutamisel, tuleb kontrollida, kas kohaldatud piirang on proportsionaalne soovitud eesmärgiga.

Piirang on proportsionaalne siis, kui ta ei kahjusta kaitstud õigust rohkem kui see on kohaldamise eesmärgiga põhjendatav. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused.

Kaebaja väitel ei ole pakendite vastuvõtmine ilma alkohoolsete jookide müügiõiguseta tulus ning tal tuleb pakendite vastuvõtmine antud kohas lõpetada. Kaebaja esitas selle väite ka vastustajale, nagu nähtub kaebajale registreeringu kustutamise menetluses saadetud kirjast (toimiku lk 23). Viidatud kirjas ei pidanud linnavalitsus väidet põhjendatuks, sest kaebajaga sarnasel tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb lahjat alkohoolset jooki üheksast pakendi vastuvõtukohast neljas. Kaebaja seletuse kohaselt on tal alkohoolsete jookide müügiõigus praegu kaheksast vastuvõtukohast viies, kuid ta plaanib kaks ainult pakendite vastuvõtuga tegelevat punkti sulgeda, sest majanduslikult on raske toime tulla. Vastustaja näide ei lükka ümber kaebaja seisukohta, sest ka toodud näites müüb ettevõtja alkoholi peaaegu pooltes pakendi vastuvõtupunktides. Kuna välistatud pole, et kaebaja peab piirangu tõttu ettevõtluse antud kohas üldse lõpetama, on tegemist intensiivse riivega ettevõtlusvabadusele.

Piirangu seadmise eesmärgiks on * ümbruskonnas viibivate inimeste kaitsmine avalikus kohas alkoholi tarbivate isikute eest. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt peetakse ümbruskonnas viibivate ja kaitsmist vajavate inimeste all eelkõige silmas linna külastavaid turiste. Alkoholiseaduse § 70 kohaselt võib alkoholi tarbimine tänaval ja pargis solvata inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega kaitstakse piiranguga inimesi väärikust alandava vaatepildi eest, mille tekitab lärmavate alkoholitarbijate kogunemine kaupluse ümbruses.

3-05-858

5(5) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusalune otsus proportsionaalne. Ümbruskonnas viibivate isikute huvid ei ole nii kaalukad, et neid kaebaja huvidele eelistada. Nagu vastustaja seletas, püsielanikke, kelle kodurahu võiks alkoholi tarvitajad segada, antud piirkonnas ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et probleem * kaupluse juures oleks sedavõrd tõsine, et seal turistide või linnakodanike liikumine häiritud oleks. Politsei kontrolli tõhustamisele vaatamata ei ole rikkumisi antud piirkonnas tuvastatud.

Apellatsioonkaebusega vaidlustati üksnes see osa otsusest, millega kaebus rahuldati. Seepärast ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas kohtuotsus ka muus osas põhjendatud on. Kohtuotsuse muutmiseks apelleeritud osas ei ole alust.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma