2-05-15072/1 · 2-05-15072/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus

Harju Maakohus Otsuse kuupäev

05.juuni 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

2-05-15072 (endine nr 2/32-21663/05) Kohtukoosseis

kohtunik Tiiu Hiiuväin Tsiviilasi J.K hagi A.S vastu elatusraha suurendamiseks Asja läbivaatamine

25.mai 2006, avalikul kohtuistungil

Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada J.K hagi A.Svastu elatusraha suurendamiseks.

2. Lõpetada elatise kinnipidamine A.STallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 10.04.1990 täitelehe alusel.

3. Välja mõista A.Sigakuine elatusraha 1500 krooni (üks tuhat viissada) 14.02.1990 sündinud tütar I.S ülalpidamiseks alates 11.07.2005 kuni tütar I täisealiseks saamiseni lapse ema J.Kkasuks .

4. Välja mõista A.Skohtukulu 1400 krooni (üks tuhat nelisada) riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskonto 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072592, märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-05-15072).

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus. Abielust sündis tütar I.S, kes on hageja ülalpidamisel. Kostja lapsele ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb elatise välja mõista 25% suuruses kostja töötasust või 1500 krooni suuruses.

28.11.2005 esitatud avalduses märgib hageja, et kostja maksis elatist lapse ülalpidamiseks ning 1990 asja arutamisel kohtus, ei väitud, et tema ei ole lapse isa. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, kohtukutse sai kätte.

2 Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Tütar sündis 4 kuud pärast abiellumist. Kooselu käigus selgus, et laps ei põlvne kostjast. Kostja lahkus hageja juurest, kuna ei soovinud kasvatada võõrast last. Hageja algatusel abielu lahutati 7 kuud pärast abiellumist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil seletas kostja esindaja, et peale põlvnemise muid vastuväiteid kostjal hagile ei ole.

Kohtu põhjendused Kooskõlas TsMS § 409 lg 1 p võib asja lahendada sisuliselt, kui hageja kohtuistungile ei ilmu. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldusele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et pooltel sündis tütar I.S. Hageja poolt 18.11.2005 avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohus mõistis kostjalt lapse ülalpidamiseks ¼ suuruses töötasust välja elatise ja 10.04.1990 täiteleht nr elatise kinnipidamiseks saadeti kostja töökohta. Sellest tulenevalt loeb kohus hageja poolt esitatud avalduse elatise suurendamise avalduseks. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalmärgitud tõendite kohaselt on kostjalt elatis välja mõistetud juba 1990.asatal, mil kehtis Abielu- ja perekonnakoodeks. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja taotleb elatist kehtestatud miinimummääras 1500 krooni kuus. Elatise suuruse muutmise nõue tuleb rahuldada, et väljamõistetud elatise suurus viia kooskõlla kehtiva PkS- ga, mille § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuivõrd hageja taotleb elatist miinimumsuuruses (PkS § 61 lg 4), puudub vajadus tõendada vanemate varalist seisundit ja lapse vajadusi. Elatise suurust kostja ei vaidlustanud. Kostja vastuväited lapse mittepõlvnemise kohta temast, ei ole asjakohased, kuna elatis tütar Irina ülalpidamiseks hageja kasuks mõisteti kostjalt välja juba 1990. PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o. alates 11.07.2005. TsMS § 468 lg 3 alusel kuulub kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamatule täitmisele hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna elatis on väljamõistetud kehtestatud miinimumsuuruses, kuulub kohtuotsus viivitamatult täitmisele elatise väljamõistmises kogu suuruses – 1500 krooni.

Kooskõlas TsMS § 64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12x 1500 = 18 000 ), mis riigilõivuseaduse (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi on 1400 krooni.

Tiiu Hiiuväin Kohtunik