3-05-1051/5 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1051 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkirja nr 11-1/343 p 1 seadusevastaseks tunnistamiseks ning Tallinna Linnakohtult kaebaja kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja 6 kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.03.2006 otsus nr 3-05-1051 Menetluse alus ringkonnakohtus V Ne apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V N Vastustaja Harju Maakohus (endine Tallinna Linnakohus)

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2006 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimaseks päevaks olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkirjaga nr 11-1/343 vabastati V N teenistusest vanuse tõttu alates 24.10.2005 (p 1). Käskkirja p-des 2-4 otsustati talle maksta hüvitusena kolme kuu ametipalk, etteteatamistähtajast puudu jäänud 17 tööpäeva eest töötasu ning kasutamata jäänud puhkusepäevade eest rahaline hüvitus 7 kalendripäeva ulatuses. 01.11.2005 käskkirjaga nr 11-1/358 muudeti 18.10.2005 käskkirja, määrates maksta töötasu 19 etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest, hüvitust 12 kalendripäeva ulatuses kasutamata puhkusepäevade eest, samuti otsustati maksta viivist 0,5 % iga hüvitise pangakontole ülekandmisega viivitatud päeva eest.

V N esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkirja nr 11-1/343 p 1 seadusevastaseks tunnistamiseks ning vastustajalt kaebaja kasuks

3-05-1051

2(4) teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja 6 kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja leiab, et teenistusleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult ajal, mil teenistussuhe oli haiguse tõttu peatunud. Kaebuse esitaja viibis töövõimetuslehel 01.-21.10.2005 ja pidi asuma 22.10.2005 teenistusse. 18.10.2005 viis ta personaliosakonda töövõimetuslehe, seal anti talle allkirja vastu üle vabastamise teade, trükiti ja anti kätte ka käskkiri. Ametnikku ei või vanuse tõttu teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud. Tööraamatu kande kohaselt on tema teenistusest vabastamise kuupäev 21.10.2005. 18.10.2005 võeti temalt ära võtmed ja magnetkaardid ning tehti võimatuks teenistussuhte jätkamine. Kuna ta loobub ennistamisest, on kaebaja arvates ametiasutus kohustatud maksma talle lisaks saamata jäänud töötasule hüvitusena ka kuue kuu ametipalga tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 135.

Tallinna Linnakohus (nüüd Harju Maakohus) palus jätta kaebus rahuldamata. ATS §-d 130 ja 131 ei kehtesta piiranguid teenistusest vabastamise teate edastamisele teenistussuhte peatumise ajal. V.N vabastati teenistusest alates 24.10.2005 ja sel ajal ei olnud ametniku teenistussuhe enam peatunud, sest kaebaja töövabastuse periood lõppes 21.10.2005. Etteteatamistähtajast puudu jäänud iga tööpäeva eest on talle makstud palka. Kaebaja tööraamatus teenistusest vabastamise kande nr 34 puhul on tegu personalitöötaja ebatäpse kandega ning see tuleb vastavalt sotsiaalministri 07.10.2004 määruse nr 112 § 14 lg-le 1 parandada. Kaebaja ei ole teenistusest sunnitult puudunud ja tal puudub alus nõuda ATS § 135 lg 1 kohast tasu. Graafikujärgselt ei olnud 22.10.2005 ja 23.10.2005 kaebajal tööpäevad. Kaebaja teenistusest vabastamine on seaduslik ja ametnikul puudub alus ATS § 135 lg-s 2 sätestatud hüvituse saamiseks.

Tallinna Halduskohtu 21.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-1051 jäeti kaebus rahuldamata. ATS § 133 lg 1 kohaselt ametnikku ei või muu hulgas vanuse tõttu teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel ATS § 108 p-des 2-10 sätestatud alusel, st ka ajutise töövõimetuse ajal. Sellest on V.N teinud eksliku järelduse, et ka eelseisvast vabastamisest ei või ette teatada ega vabastamise käskkirja vormistada ametniku ajutise töövõimetuse ajal. ATS § 120 lg 2 kohaselt vabastatakse ametnik vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Antud juhul V.N vabastati teenistusest alates 24.10.2005, kaebaja töövõimetusperiood lõppes 21.10.2005. Seega ei olnud kaebaja teenistusest vabastamise ajal tema teenistussuhe enam peatunud. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et V.Ne tööraamatusse teenistusest vabastamise kohta tehtud kandes nr 34 on märgitud teenistusest vabastamise kuupäevaks 21.10.2005. Kande alusena on näidatud 18.10.2005 käskkiri nr 11-1/343, järelikult on tegemist kande tegija eksimusega. Kaebaja on vabastatud seaduslikult ATS § 120 lg 1 alusel ja talle on makstud õigesti kõik seaduses ettenähtud tasud ja hüvitused. Et kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole seadust rikutud, siis puudub ametiasutusel igasugune kohustus maksta talle trahvi iseloomuga hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. Kohtuistungil loobus kaebaja nõudest teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu väljamõistmiseks. Kohus märkis veel, et 22.10.2005 ja 23.10.2005 ei pidanud kaebaja graafikujärgselt tööl olema. Seega ei ole temalt 18.10.2005 võtmete ja magnetkaartide äravõtmine põhjustanud kaebajale ei teenistusest sunnitult puudumist ega nimetatud päevade eest rahalist kaotust.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses palub V N Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Kohus on eksinud teenistuslepingu lõpetamise aega reguleerivate seadusesätete tõlgendamisel. ATS § 133 lg 1 keelab teenistusest vabastamise ajal, mil teenistusleping on peatunud. Ei ole vaidlust selle üle, et teade teenistuslepingu lõpetamise kohta anti apellandile kätte töövõimetuslehel oleku

3-05-1051

3(4) ajal 18.10.2005, et samal päeval vormistati käskkiri teenistuslepingu lõpetamise kohta ja anti kätte ka tööraamat ning lõpparves ettenähtud raha laekus apellandile kontole 21.10.2005. Apellant loeb tõendatuks, et kõik teenistuslepingu lõpetamisega seotud toimingud leidsid aset tema töövõimetuslehel oleku ajal, s.o ATS § 133 lg-s 1 sätestatud piirangu rikkumisega. ATS § 132 lg 1 arvestades on teenistusest vabastamise aeg käskkirja vormistamise päev ja sama paragrahvi 4.lõiget arvestades on tööraamatus märgitud vabastamise kuupäev teenistusest vabastamise päev. V.N palub tulenevalt ATS § 135 tunnistada Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkiri nr 11-1/343 p 1 seadusevastaseks ning mõista välja Tallinna Linnakohtult teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. Apellant viitab Riigikohtu 24.10.2000 lahendile nr 3-3-1-45-00, milles selgitati, et ATS § 135 lg 2 sätestab üheselt, et ennistamisest loobumise korral väljamõistetav hüvitus on kuue kuu ametipalga suurune olenemata sellest, kui pikk on olnud ajavahemik teenistusest vabastamise ja kohtu poolt selle ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvituse väljamõistmise vahel.

Tallinna Linnakohus apellatsioonkaebusega ei nõustu. ATS § 108 p 3 ja § 120 lg 2 ei kehtesta piiranguid teenistusest vabastamise teate edastamisele teenistussuhte peatumise ajal. Apellant sai küll teenistusest vabastamisest teada 18.10.2005, kuid teenistusest oli ta vabastatud alates 24.10.2005.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kaebaja leiab, et kuna kõik teenistusest vabastamisega seotud toimingud (teenistuslepingu lõpetamisest etteteatamine, teenistusest vabastamise käskkirja vormistamine, tööraamatu kätteandmine ja lõpparve väljamaksmine) tehti tema töövõimetuse ajal, on teenistusest vabastamine sisuliselt toimunud ajal, mil töösuhe oli peatunud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt käskkirjale vabastati kaebaja teenistusest arvates 24.oktoobrist 2005. ATS § 120, mis oli kaebaja teenistusest vabastamise õiguslikuks aluseks, sätestab, et ametnik vabastatakse vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et teenistusest vabastamise käskkirja vormistamise aeg on teenistusest vabastamise aeg või tööraamatu kandes märgitud päev teenistusest vabastamise päev. Määrav on käskkirjas märgitud teenistusest vabastamise kuupäev.

Palgalipikust (lk 32) nähtuvalt on kaebajale arvestatud palka kuni 23.oktoobrini 2005. Seega oli kaebaja viimaseks teenistuses oleku päevaks 23.oktoober, mis oli puhkepäev. ATS § 134 lg 1 kohaselt on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Viidatud paragrahv kaitseb teenistuja õigust saada lõpparve ja tööraamat kätte mitte hiljem kui teenistusest vabastamise päeval. Eeltoodu nähtub sama paragrahvi järgmistes lõigetes sätestatud sanktsioonidest ametiasutusele juhuks, kui eelnimetatud toimingutega viivitati – ametiasutus on viivituse korral kohustatud maksma ametnikule ametipalka. Sättest ei saa tuletada ametiasutusele keeldu anda lõpparvet või tööraamatut ametnikule enne teenistusest vabastamise päeva. Seepärast ei ole vastustaja poolt käskkirja vormistamine, lõpparve ja tööraamatu kätteandmine varem kui viimasel teenistuses oleku päeval ebaseaduslik.

Nagu kaebaja ise märkis, viis ta töövõimetuslehe vastustajale ning mõlemale poolele oli teada, et tööle peab kaebaja asuma 22.10.2005. Ringkonnakohus ei leia, et vastustaja oleks kaebaja õigusi rikkunud, kui ta lähtudes talle teada olevast informatsioonist vormistas teenistusest vabastamiseks

3-05-1051

4(4) vajalikud dokumendid teenistussuhte peatumise ajal. Ka kaebaja ei ole selgitanud, millised ebasoodsad tagajärjed talle tulenesid sellest, et talle anti teade, käskkiri ja tööraamat kätte varem kui teenistuses oleku viimasel päeval. Kaebajale maksti välja seaduses ettenähtud hüvitis teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaja rikkumise eest. ATS § 133 lg 1 kaitseb ametnikku ainult teenistusest vabastamise eest teenistussuhte peatumise ajal, vastavate dokumentide vormistamist ja ametnikule edastamist säte ei keela.

Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma