3-05-1240/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1240 Haldusasi V J kaebus tuvastada õigus lisapensioni saamiseks alates 01.01.1996 ja kohustada Pärnu Pensioniametit maksma välja pensioni vaheraha ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-220/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus V J apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant V J (isikukood *) Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet, esindaja Ingrid Mägi

RESOLUTSIOON

Jätta V J apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2006. a otsus haldusasjas nr 3-220/2005 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. J töötas avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumisel 01.06.1996 avalikus teenistuses. Enne seaduse jõustumist töötas V. J ametikohtadel, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, sh S M peametsaülema asetäitjana.

Lähtudes ATS §-st 57, Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrusest nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ ja 01.04.2004 määrusest nr 100, arvestati V. Jle 50% pensionilisa alates 27.01.2001.

V. J taotles Pärnu Pensioniametilt pensioni vaheraha arvestamist ja maksmist ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest. Pärnu Pensioniamet jättis taotluse rahuldamata.

3-05-1240

2(4)

2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus V. J tuvastada õigust ATS §-dest 57 ja 182 tulenevale lisapensionile alates 01.01.1996 ja kohustada Pärnu Pensioniametit välja arvutama ja maksma pensioni vaheraha ajavahemiku 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest.

3. Tallinna Halduskohtu 20.01.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. ATS § 182 lõigete 1 ja 3 kohaselt esineb õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvutamiseks juhul, kui on täidetud kaks tingimust: ametikoht on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumisel avalikus teenistuses. ATS § 182 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrus nr 97, mille § 3 lg 2 järgi rakendatakse määrust alates jõustumisest 25.03.2002. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusest nr 100, millega rakendati 19.03.2002 määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27.01.2001, tekkis kaebuse esitajal õigus vanaduspensioni ümberarvestamiseks alates 27.01.2001. Järelikult ei ole asjaolul, et kaebuse esitaja töösuhe jäeti lähtudes ATS § 163 lg-st 1 ümber vormistamata teenistussuhteks, tähtsust töötatud aja arvamisel avaliku teenistuse staaži hulka. Seega ei saa taotleda ATS § 57 lg-s 2 sätestatud lisapensioni maksmist alates 01.01.1996 ja Pensioniameti kohustamist vaheraha maksmiseks alates 01.01.1996 kuni 27.01.2001.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. V. J apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel. Vastavalt tööraamatu kandele ja keskkonnaministri 08.04.1996 määrusele nr 21 oli apellant riigiteenistuja ja töötas ATS jõustumise ajal avalikus teenistuses. Pärnu Halduskohtu 10.03.2005 otsusega nr 3-24/2005 (otsusel ekslikult märge 3-24/2004) tehti kindlaks, et apellant töötas avalikus teenistuses ja ametnikustaaž on 39 a 7 k 29 p. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 ja 01.04.2004 määruse nr 100 rakendamisega kitsendati apellandi õigusi. Keskkonnaministeeriumi tegevusetuse tõttu ei täidetud ATS § 163 lg 1 õigeaegselt. Jääb arusaamatuks, miks määrused rakendatakse 27.01.2001, mitte 01.01.1996. Määruse rakendamise tähtaja algus ei ole kooskõlas apellatsioonkaebusele lisatud keskkonnaministri 17.09.2002 käskkirjaga nr 716 ja 02.04.2003 kirjas nr 20-1/1780 väljendatud seisukohaga. Kaebuse esitaja jäeti halduskohtu 20.01.2006 otsusega nr 3-220/2005 ilma põhiseaduslikust õigusest pensioni suurenemisele alates 01.01.1996 kuni 27.01.2001.

5. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti vastuses palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab järgmist. Põhjusel, et riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) puudus regulatsioon Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud ametikohtadel töötanud isikute vanaduspensioni tagasiulatuvaks ümberarvestuseks, täiendati sotsiaalministri 20.07.2005 määrusega nr 92 sotsiaalministri 31.12.2001 määrust nr 167 §-ga 53, mille kohaselt ATS § 182 lg 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel RPKS alusel pensionide ümberarvutamisel arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt ATS § 182 lg 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30.09.2005. Apellatsioonkaebusele lisatud keskkonnaministri käskkiri nr 17.09.2002 nr 716 ja 02.04.2003 kiri nr 20-1/1780 ei oma õiguslikku alust vanaduspensioni ümberarvutamiseks tagasiulatuvalt 01.01.1996.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetletud ametikohal enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist töötatud aeg tuleb arvesse võtta pensionistaaži arvutamisel ATS § 57 sätestatud ametniku vanaduspensioni maksmisel.

3-05-1240

3(4)

7. ATS § 182 sätestab, kuidas võetakse teenistusstaaži arvutamisel arvesse enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist ametiasutuses töötatud aeg. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaž §- des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käeoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides teatud ametikohtadel töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Enne 27.01.2001 kehtinud sõnastuse kohaselt ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvati enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. Seaduse seletuskirja kohaselt puudutas muudatus neid endiseid riiklikusse metsavalvesse kuulunud metsamajandite töötajaid, kes ATS jõustumise ajal on avalikus teenistuses. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi allasutustena eksisteerinud metsamajandid kuulusid riikliku metsavalve süsteemi. Riiklikku metsavalvet ja looduskaitsealast järelevalvet finantseeriti riigieelarvest. Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi alluvuses töötades täitsid riiklikud metsavalvetöötajad metsa ja looduskaitseobjektide kaitsmisest tulenevaid riikliku järelevalve funktsioone.

ATS § 182 lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 27.01.2001 jõustunud muudatustega täiendati ATS § 182 lõikega 3, mille kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

8. Haldusasjas nr 3-24/2005 tehtud Pärnu Halduskohtu 10.03.2005 otsuses tunnistati õigusvastaseks Pärnu Pensioniameti Kuressaare osakonna tegevusetus, mis seisnes V. Jle taotletud pensionilisa mittemaksmises, ja kohustati nimetatud haldusorganit välja arvutama ja välja maksma pensioni vaheraha ajavahemiku 27.01.2001 kuni 18.04.2002 eest. Kohtuotsuse kohaselt ei olnud selles asjas vaidlust, et kaebuse esitaja V. J ametnikustaaž on 39 aastat 7 kuud ja 29 päeva.

Ringkonnakohus märgib, et alates Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 jõustumisest on apellandi ametnikustaaž tõepoolest selline. Selle üle poolte vahel vaidlus puudub. Küll aga on vaidlus selles, kas ametnikustaaži tuleb apellandil arvutada nimetatud viisil ka ajavahemikul avaliku teenistuse seaduse jõustumisest kuni Vabariigi Valitsuse ülalnimetatud määruse rakendamise alguseni 27.01.2001.

9. ATS § 182 lõigetest 2 ja 3 nähtub, et § 182 lõikes 1 nimetatud ametiasutustes või ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides töötamise aega arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes juhul, kui need ametiasutused või vastavalt ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Metsamajand, kus apellant töötas, ei olnud ametiasutus Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud endise Eesti NSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Tegemist on sellise asutusega, mis on nimetatud alates 27.01.2001 kehtiva ATS § 182 lg 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97. Seda määrust rakendatakse alates ATS § 182 lg 1 muutmisest ja § 182 lg 3 kehtestamisest.

10. Ebaõige on apellandi väide, et tema õigus pensioni saamiseks ATS § 57 alusel on põhiseaduslik õigus. Põhiseadus ei sätesta avalikele teenistujatele ega riikliku järelevalve

3-05-1240

4(4) funktsiooni varem täitnud isikutele õigust lisapensioni saamiseks. Nimetatud õigus anti apellandile avaliku teenistuse seaduse muutmisel ülalnimetatud viisil.

11. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 tagasiulatuv kohaldamine ei ole vajalik ka lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Isikul ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tema pensionistaaži hulka arvatakse töötamine Vabariigi Valitsuse määruses nimetamata ametikohal alates avaliku teenistuse seaduse jõustumisest. ATS § 182 tuleneb üheselt, et ametiasutus või ametikoht ametiasutusele allunud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis peab olema määruses nimetatud, et isikul tekiks õigus lisapensioni saamiseks.

12. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 tagasiulatuv kohaldamine ei tulene ka võrdse kohtlemise põhimõttest. Pensioni maksmisel mitte üksnes alates ATS § 182 muutmisest, vaid juba alates 1996. aastast, kaasneksid riigile olulised rahalised kulutused. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutused, kus töötamine arvutatakse pensionistaaži hulka, ei pruugi olla ainsad asutused, mis tegelesid riigivõimu ülesannete täitmisega, kus pensioni ajavahemikus 1996-2001 ei maksta. Kõigi ametikohtade ühesuguse kohtlemise välistab seetõttu riigi rahaliste vahendite piiratus. Seadusandja otsustus pensioni sätestamisel ei saa kaasa tuua kõigi samaväärse tähtsusega ametivõi töökohtadel töötanud isikute ootust pensioni saamiseks.

13. Apellandi väited tema töötamisest avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal on õiged. Ringkonnakohus märgib, et ka halduskohus leidis, et asjaolul, et kaebuse esitaja töösuhe jäeti lähtudes ATS § 163 lõikest 1 ümber vormistamata teenistussuhteks, ei ole käesolevas asjas tähtsust. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selle üle, kas alates 27.01.2001 on kaebuse esitaja vanaduspension arvestatud ümber õigesti.

14. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask