3-06-117/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-117 Haldusasi Kärmu Ekspeditsiooni AS kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 10.10.2005 maksuotsuse nr 12-5/490 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.mai 2006 Menetlusosalised Kärmu Ekspeditsiooni AS seaduslik esindaja Igor Sadonin ja lepingulised esindajad Asko Pohla ja Taimar Ehrlich, Maksuja Tolliameti esindaja Heiki Pruul RESOLUTSIOON Jätta Kärmu Ekspeditsiooni AS kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD Maksu ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur tegi Kärmu Ekspeditsiooni AS-le (edaspidi – Kärmu) 30.04.2004 maksuotsuse nr 16.3-1/3580, milles loeti 02.07.1997 ja 27.08.1997 tollideklaratsioonide nr 116402-970702/00809 ja 116401-970827/00742 (edaspidi – deklaratsioonid nr 00809 ja 00742) alusel AS EKE&TAV (Kärmu endine ärinimi) tollilaos ladustatud kaubast 14 300 pudelit alkoholi ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks ning nõuti kaebajalt alkoholiakstsiisi tasumist summas 414 700 krooni ja käibemaksu tasumist summas 152 911 krooni. Maksuja Tolliameti

12.07.2004 vaideotsusega nr 173-1 tunnistati ülalnimetatud maksuotsus kehtetuks ja tehti tolliinspektuurile ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata. Tallinna Tolliinspektuur edastas kaebajale 02.06.2005 kontrollakti nr 12-3/29, milles loeti 02.07.1997 tollideklaratsiooni nr 00809 ja 27.08.1997 deklaratsiooni nr 00742 alusel kaebaja tollilaos ladustatud kaubast 14 294 pudelit ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks ja seetõttu tuleb kaebajal tasuda alkoholiaktsiis summas 373 074 krooni ja käibemaks summas

143 391 krooni. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus tegi 10.10.2005 kaebajale maksuotsuse nr 12-5/490, milles loeti ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks 14 288 pudelit kaupa ning kohustati kaebajat tasuma alkoholiaktsiisi summas 372 917 krooni ja käibemaksu summas 143 333 krooni. Maksuja Tolliameti 15.12.2005 vaideotsusega nr 6-1/217-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebaja väidetel on 10.10.2005 maksuotsus nr 12-5/490 õigusvastane järgmistel põhjustel: 1)väidetav tollivõlg on tekkinud kauba osas, mille kogus ja tunnused pole tuvastatavad. Tolliladustamisel ei ole läbi viidud kauba täielikku tolliläbivaatust ja seda kinnitavad kauba tolliläbivaatuse aktid 01.07.1997 nr 861/02, 02.07.1997 nr 001/02.07/315 ja 27.08.1997 nr 002/270897/396, mis on koostatud kauba kohta piiril ning kauba Kärmu tollilattu paigutamisel. Mitte üheski nimetatud dokumendis ei ole öeldud, et toimunud oleks kauba täielik tolliläbivaatus, otse vastupidi, 01.07.1997 tolliläbivaatuse aktis ja 02.07.1997 tollikontrolli aktis on selgelt öeldud, et toimunud on kauba osaline (valikuline) läbivaatus.

Nimetatud akte kõrvutades on samuti selge, et toll on kontrollimisel tuvastanud erineva kauba koguse kinnitades samas, et tollitõkendid olid rikkumata. Hoolimata selle erinevuse tuvastamisest ei ole maksuhaldur pidanud vajalikuks kauba täiendava läbivaatuse tegemist. Ka 27.08.1997 tollikontrolli aktis on märgitud, et saabunud on deklareeritust erinev kogus kaupa ning osa kauba näol ei ole tegemist selle kaubaga, mis oli märgitud dokumentidele. Kärmule pole teada, kuidas on kauba tolliläbivaatuse ja tollikontrolli käigus määratletud kauba kogus kastide ja pudelite lõikes.

Kärmu on seisukohal, et MKS §11 sätestatud uurimispõhimõttest juhindudes oleks maksuhaldur pidanud kuulama üle tollikontrolli aktidele märgitud isikud, et antud asjaolud välja selgitada. Aktide allkirjastamine ei kinnita kauba täieliku läbivaatuse toimumist, samuti ei kinnita see tegeliku kauba koguse või selle olemuse tuvastamist tolliladustamisel. Samuti ei ole tuvastatud, mis kaup tolliladustamisele paigutati ning millistele nõuetele see kaup vastama pidi. Käesoleval juhul ei ole mitte ühegi dokumendiga fikseeritud see, millised tunnused deklaratsioonides märgitud kaubal olid ning millistele nõuetele see vastama pidi.

Kuivõrd seda pole võimalik tuvastada, siis ei ole maksuhalduril võimalik asuda seisukohale, et tollilaos olev kaup ei vasta deklareeritule. Täiendavalt ei ole maksuhalduril võimalik ka väita seda, et tollilaos olev kaup ei ole tollilattu paigutatud kaup, kuivõrd kuna kauba täielikku tolliläbivaatust pole kunagi toimunud, siis pole teada ka see, mis tegelikult tollilattu paigutati; 2)vastupidiselt maksuhalduri väitele, et kaebaja oli deklarandiks, väidab Kärmu, et käesolevas asjas puudutatud deklaratsioonidel ei ole märgitud, et deklarandiks on kaebaja.

Kaebaja on deklaratsioonidele kantud kauba saajana, deklarandi nime koha peal on lahtris 14 lünk ning sinna on märgitud üksnes number, mis vastab kaebaja registreerimisnumbrile. Lisaks nähtub deklaratsioonide lahtrist 54, et need on koostatud hoopis kolmanda isiku, AS`i Pintes poolt ning konkreetselt on deklaratsioonid koostanud V. P ja N.K.. Pole teada, millest lähtusid AS Pintes töötajad deklaratsioonide koostamisel. Kaebaja on seisukohal, et deklaratsioonide koostamist puudutavate asjaolude väljasegitamiseks oleks maksuhaldur pidanud MKS §11 juhindudes deklaratsioonid koostanud isikutelt võtma seletuse.

Samuti ei ole maksuhaldur küsinud ladustatud kauba omanike selgitusi selle kohta, miks nad pikema aja jooksul oma kauba vastu huvi pole tundnud ning millise kauba nad tolliladustasid;

3)kaebaja ei ole tollilao pidamise ja laoarvestuse pidamise nõudeid rikkunud. Kaebaja on seisukohal, et kui toll on tollideklaratsioonid aktsepteerinud ning lubanud kauba tollilattu paigutada, siis ei ole tollilaopidajal põhjust paluda korraldada täiendava tolliläbivaatuse tegemist. Täiendada tolliläbivaatuse läbiviimise taotlemine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui tollilattu paigutatud kauba osas ilmneksid sellised asjaolud, mis viitavad sellele, et kaup ei vasta dokumentides kajastatule. Kaebajal ei olnud antud juhul põhjust seda arvata, seejuures kauba kvaliteediomaduste osas ei oleksi see olnud tuvastatav, kuivõrd kauba tunnused ja nõuded kaubale ei olnud määratletud.

Pakkeüksustest nähtuvat puudujääki kauba koguse osas ei esinenud, kaebajal ei olnud põhjust kontrollida kauba kogust pudelite kaupa, kuivõrd kauba kogus oli määratud ka kastidega ning kastide arvulise vastavuse kontrollimine on pudelite arvu kontrollimisest oluliselt ratsionaalsem. Kaebaja rõhutab veel, et tuvastatud ei ole tema süüd mistahes rikkumistes. Kaebaja süüdistamisest tolliladustamisel oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises loobus maksuhaldur kaebaja suhtes algatatud väärteomenetluse käigus ning palus väärteo ümberkvalifitseerida tollilaos ladustatud kauba laoarvestuse pidamise nõuete rikkumiseks.

Ka selles väärteos kaebajat süüdi ei tunnistatud ning väärteomenetlus lõppes aegumise tõttu; 4)väidetavalt nõuetele mittevastava kauba kogus on määratletud meelevaldselt. Isegi kui esmajärjekorras võeti proovid 119 pudelis olnud vedelikust ning alles seejärel asuti eraldama pudeleid lähtudes nende välistest tunnustest, siis ei muuda see asjaolu, et proove on võetud väga väikesest kogusest pudelitest. Ebaselge on ka see, millistest asjaoludest lähtuti proovideks valimi moodustamisel. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et väliste tunnuste põhjal pudeli sisu ning kauba nõuetevastavuse üle otsustamine on põhjendamatu ja seda veelgi enam olukorras, kus pole fikseeritud, milline on nõuetele vastav kaup.

Mitte kuidagi ei ole põhjendatav aga see, et maksuhaldur on seejuures lähtunud sellest, millist etiketti on pudel kandnud. Kui pudelil etikett puudub või tema etikett ei vasta sisule, siis ei tähenda see seda, et pudeli sisu kas vastavalt puuduks või oleks tegemist etiketile märgitud kaubaga. Maksuhaldur on ebajärjekindel ka selles, mille ta ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks loeb – kord loeb ta välja viiduks 114 pudeli sisu, kord loeb aga välja viiduks pudelid ise. Ei ole usutav, et pudelite sisu viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja ning pudelite esilagne sisu asendatakse millegi muuga.

Vaidlus puudub selles, et kauba kastid olid suletud. See kinnitab, et kaebaja tollilaos ei ole toimunud kauba ebaseaduslikku tollijärelevalve alt välja viimist ning tegemist on kaubaga just nimelt sellisel kujul nagu see tollilattu paigutati. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et nõuetele mittevastavaks on loetud kaup, mille osas maksuhaldur on ise avaldanud, et selle kauba pakend (pudel) on purunenud. Kui vedelikku sisaldav pudel puruneb, siis vedelik ei säili ning hävib. Asjakohatu on maksuhalduri viide sellele, et kaebaja ei ole teda kauba hävimisest informeerinud, pudelite purunemine ja kauba hävimine ilmnes alles tolli poolt kauba läbivaatuse käigus.

Samuti on maksuhalduri ülejäänud seisukohtadega vastuolus tema seisukoht, et purunenud pudelite puhul ei saa kaupa lugeda hävinuks ja ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks tulenevalt sellest, et pole teada, mis vedelik pudelis oli. Kui maksuhaldur on seisukohal, et deklaratsioonide põhjal on võimalik väita, mis kaup tegelikult tollilattu paigutati, siis pidi ka purunenud pudelites sisalduma just see kaup. Kui maksuhaldur aga möönab, et tollilattu ei pruukinud olla paigutatud see kaup, mis oli märgitud deklaratsioonidele, siis ei ole tal deklaratsioonides märgitule võimalik tugineda ka selle kauba osas, mille pudelid ei ole purunenud.

Eksperdi kaasamine ei ole puuduseid kõrvaldanud. Ekspert ei ole 16.05.2005 ekspertarvamuses vastanud kõikidele küsimustele, mis talle esitati. Seega on ekspertiis ebatäielik; 5)maksumenetlus on toimunud põhjendamatult aeglaselt. Maksumenetlus on pärast esialgse maksuotsuse kehtetuks tunnistamist kestnud aasta ja kolm kuud. Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole maksumenetluse läbiviimisega vastavalt MKS §10 lg 3 nõuetele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

MTA Põhja maksuja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja väitega, et tollivõlg on tekkinud kauba osas, mille kogus ja tunnused pole tuvastatud. Tollikontrolli aktist nr 002/270897/396 nähtub, et kontrolli tulemusena tuvastati, et saabus 5920 pudelit konjakit „Belõi Aist“. Dokumentide järgi pidi olema 4000 pdl „Belõi Aist“ ja 1920 pdl . Tegelikult konjakit ei olnud. Lattu võeti vastu 5920 pdl konjakit „Belõi Aist“. On selge, et tuvastamaks seda, et tegelikult saabus lattu 5920 pdl brändit „Belõi Aist“ viidi läbi täielik tolliläbivaatus, kuna osalise tolliläbivaatuse käigus oleks sellisele tulemusele jõudmine välistatud.

Samuti on tollikontrolli aktile alla kirjutanud lao juhataja A.Määr aktsepteerides seeläbi tollikontrolli tulemusena leitud pudelite kogust. Seega on üheselt tuvastatud asjaolu, et kaubadeklaratsiooni nr 00742 alusel kohaldati tolliladustamise protseduuri 5920 0,5 liitrisele pudelile brändile „Belõi Aist“. Tollikontrolli aktist nr 001/02.07.97/315 nähtub, et kontrolli tulemusena tuvastati järgnev – „CMR-i ja invoisi järgi peab olema 527 kasti = 9000 pudelit „Belõi Aist“. Tegelikult saabus tollilattu 191 kasti a´ 12 pudelit = 2292 pudelit; 331 kasti a`20 pudelit = 6620 pudelit; 1 kast a`8 pudelit = 8 pudelit.

Kokku = 8920 pudelit. Seega on puudu 80 pudelit. Toimus valikuline läbivaatus. Kauba läbivaatuse aktile kirjutasid alla laojuhtaja A.Määr ning laohoidja V.Ots, kes mõlemad nõustusid kauba läbivaatuse käigus tuvastatuga.“ Seega on üheselt tuvastatud, et kaubadeklarastiooni nr 00809 alusel kohaldati 8920 pudelile brändile tolliladustamise protseduuri. Kuna kaebaja on ise deklarandiks ning tollilaopidajaks, kes seetõttu peab vastutama, et tema poolt tolliladustamise tolliprotseduurile deklareeritav kaup vastab tollideklaratsioonis deklareeritavatele andmetele.

Käesoleval juhul on kaebaja ise kaubadeklaratsiooniga 00809 deklareerinud tolliladustamise tolliprotseduurile 8920 pdl brändit. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks kaebaja väide, et pole teada, mis kaup tolliladustati ning millistele nõuetele pidi kaup vastama. Käesoleval juhul on teada, et tollideklaratsioonide kohaselt pidi lattu jõudma konjak „Belõi Aist“ ja konjak . Menetluse käigus on tuvastatud, et tollilattu paigutatud kauba näol polnud tegemist deklaratsioonides näidatud kaubaga. Mis kaubaga tegelikult tegemist oli, ei oma käesoleval juhul mitte vähematki tähtsust.

Maksuhaldur ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja näol ei ole tegemist deklarandiga. Asjaolu, et kaebaja ei ole deklaratsiooni täitja, ei tähenda, et ta ei oleks deklarant. Kauba ja kaubadeklaratsioonid on tollile esitatud kaebaja ning võtnud kaubad vastu enda poolt peetavasse tollilattu. Deklareeritud andmete õigsuse eest vastutab deklarant, mitte deklaratsiooni täitja. Kaebaja on tollilaopidaja, kes peab täitma talle pandud kohustusi. Rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 90 p 33 kohaselt tagab tollilaopidaja laoarvestuse täpsuse.

Kuna laopidaja peab tagama laoarvestuse täpsuse, siis ei saa ta seda teha pimesi usaldades vaid kaubasaate dokumente, vaid tal on õigus nõuda tollilt kauba tolliläbivaatuse tegemist, et teha kindlaks, mis kaup tegelikult ladustatakse. Samuti on laopidajal õigus teha tollilaos inventuuri, et selgitada välja, milline kaup on ladustatud ning milline on laoseis. See, et kaebaja inventuuri tegemisel piirdus vaid pakkeüksuste lugemisega, näitab vaid kaebaja enda hoolimatut suhtumist laopidaja kohustustesse, mitte aga ei olnud selline inventuuri läbiviimine tingitud tema piiratud pädevusest.

Kõnealusest kaubast võttis esmalt proovi 16.06.2003 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Analüüsi käigus tuvastas keskus, et 119 prooviks võetud pudelist oli 114 pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldus nullilähedane. Seega loeti 114 pdl kaupa kadunuks, kuna tegemist ei olnud tolliladustatud brändiga. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 eskpertiisiaktis nr AA-376-05/2426 asus ekspert seisukohale, et pudeli puudulik hermeetilisus ei põhjusta etanooli täielikku kadu ja brändi värvituks muutumist. Seetõttu luges toll ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks kõik pudelid, mis sisaldasid värvusetut vedelikku.

Kuna värvusetut vedelikku sisaldasid ka kõik pudelid, mis olid muude siltidega kui brändi Belõi Aist, siis välistati ka kõik vastavad pudelid. Seega ei olnud välistamise aluseks mitte see, et pudelil oli mõne muu alkohoolse joogi silt, vaid see, et pudel sisaldas läbipaistvat vedelikku. Mis puudutab pruunikat vedelikku sisaldavaid pudeleid, siis nende kohta andis ekspert aktis oma hinnangu. Kuna ekspert tegi ekspertiisi sellisest kogusest pruunikat vedelikku sisaldavatest pudelitest, mis tõenäosusteooria järgi lubab laiendada vastavat ekspertiisitulemust kogu pruunikat vedelikku sisaldavatele pudelitele, siis sellest tulenevalt on toll ka ekspertiisitulemusi laiendanud.

Kaebaja seisukoht, mille kohaselt väliste tunnuste järgi nagu vedeliku värvus, ei saa anda hinnangut sellele, kas tegemist on brändiga või mitte, siis on see otseses vastuolus ekspertiisiaktis tooduga. Tollile teadaolevalt ei oma kaebaja eksperdile nõutavaid teadmisi. Samuti ei ole maksuhaldur vastupidiselt kaebaja väitele tuvastanud, et vedelik, mis pudelite purunemise tõttu oli kadunud, oleks hävinud ja et selle vedeliku näol oleks olnud tegemist brändiga. Kaebaja ei ole esitanud tollile tõendusmaterjale 686 katkises pudelis olnud vedeliku hävimise ja selle vedeliku olemuse kohta, mistõttu on vastustaja õigesti lugenud kauba vastavalt Tolliseadustiku §63 lg 5 ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks.

Nähtuvalt ekspertiisiaktist ei ole ekspert vastanud vaid neile küsimustele, mis puudutasid üksnes pudelite purunemist, mitte aga seda, milline vedelik pudelites esineb. Kaebaja seab kahtluse alla veel selle, millised pudelid eksperdile ekspertiisi tegemiseks esitati. Kahtlus on alusetu, kuna proovid võttis kaebaja tollilaost kaasa ekspert ise. Kaebaja väited selle kohta, et maksumenetlus toimus põhjendamatult aeglaselt, on asjakohatud, kuna kaebaja on ise nõudnud täiendavate ekspertiiside läbiviimist, arvamuse esitamise ja tolli 26.07.2004 kirjale vastamise tähtaja pikendamist.

Seega on kaebaja ise oma käitumisega tinginud maksumenetluse läbiviimise sellisel ajavahemikul nagu seda tehtud on.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.Kaebaja (endise nimega EKE&TAV AS) on avaliku tollilao pidaja. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Ikla piiritollipostis koostati 01.07.1997 tolliläbivaatuse akt nr 861/02. Aktist nähtub, et teostati kauba osaline läbivaatus, et tõkend(id) olid korras ja koorem oli puutumata. Suletud koorma avamisel nähti pappkarpe alustel, milles olid pudelid konjakiga „Belõi Aist“. Kaste koormas oli 527, osa 12 pudeliga, osa 20 pudeliga (tl 232). Kaebaja tollilaos vormistati 02.07.1997 tollikontrolli akt nr 001/02.07.97/315 ja millest nähtub, et kauba saatedokumentide järgi pidi olema 527 kasti (9000 pdl) „Belõi Aisti“, tegelikult saabus tollilattu

191 kasti a´ 12 pudelit= 2292 pdl, 331 kasti a`20 pdl= 6620 pdl ja 1 kast a`8 pdl= 8 pdl, kokku 8920 pudelit. Puudu oli 80 pudelit. Tollilaos toimus kauba valikuline läbivaatus. Tollikontrolli akt on allkirjastatud tolliametniku, laojuhataja A.Määr`i, laohoidja V.Otsa ja autojuhi poolt (tl 231). Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik märgiti ka kaubadeklaratsiooni nr 00809 (tl 226). Kauba valdaja (omanik) on Melton Group LLC ja kaebaja on nimetatud äriühinguga 01.07.1997 sõlminud lepingu nr 529 alkoholi 01.07.1997-31.12.1997 vastutavale hoiule võtmise kohta (tl 233). 27.08.1997 vormistati kaebaja tollilaos tollikontrolli akt nr 002/270897/396. Aktist nähtub, et veoselt eemaldatud plommid olid terved ja et lattu saabus 5920 pdl konjakit „Belõi Aist“. Saatedokumentide järgi pidi olema 4000 pdl „Belõi Aist“ ja 1920 pdl . Tegelikult konjakit ei olnud. Lattu võeti vastu 5920 pdl konjakit „Belõi Aist“. Akti on allkirjastanud laojuhataja A.Määr, tolliinspektor ja kauba omaniku AS Neradur esindaja N.Borzov (lk 242). Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik märgiti ka kaubadeklaratsiooni nr 00742 (tl 235). Arvestades kaebaja tollilaos tolliladustamisel oleva kauba konjaki „Belõi Aist“ täielikku tolliläbivaatust (aktid nr 36502 03.07.2003, nr 40785 29.09.2003 ja nr 41185 07.10.2003) ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 ekspertiisiakti nr AA-376-05/2426, luges toll tolli järelevalve alt välja viiduks Melton Group LLC-le kuuluvalt kaubalt 8371 pudelit brändit „Belõi Aist“ ja AS-le Neradur kuuluvalt kaubalt 5917 pudelit brändit „Belõi Aist“, kokku 14 288 pudelit. 14 288 pudeli brändi „Belõi Aist“ asemel olid kastides erinevate konjaki, veini, likööri ja igasuguste muude erinevate siltidega ja sildita läbipaistvat vedelikku sisaldavad pudelid ning erinevate siltidega pruunikat vedelikku sisaldavad pudelid, 23 pudelit olid tühjad, 73 pudelit olid kadunud ja 686 pudelit olid katki.

2.Maksuotsuses viidatakse kaubadeklaratsioonide täitmise ajal kehtinud Tolliseaduse §15 lg 3 ja rahandusministri 05.05.1994 määrusega nr 90 kinnitatud Kauba ajutise ladustamise ja kauba tolliladustamise tolliprotseduuride rakendamise eeskirjade (edaspidi – Eeskirjad) p-le 56. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja deklarant ja seega võlgnik, kes viis kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ja kes vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Kaebaja väidetel on väär teda lugeda vastutavaks AS Pintes töötajate poolt koostatud deklaratsioonide eest. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kuni 19.01.1998 kehtinud Tolliseaduse §15 lg 3 kohaselt deklarant või tema poolt volitatud isik kinnitab tollideklaratsioonil oma allkirjaga deklareeritud andmete õigsust ja üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba vastavust tollideklaratsioonile. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tollideklaratsiooni ja deklareeritava kauba esitab tollile deklarant (juriidiline või füüsiline isik) kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest. Kohtule esitatud kaubadeklaratsioonidest nr 00809 ja 00742 ei nähtu, et kaebaja seaduslik esindaja oleks deklaratsioonid allkirjastanud või volitanud seda kedagi teist tegema. Samas on kaebaja aktsepteerinud deklaratsioonide lahtris 14 märgitut. Vabariigi Valitsuse 29.07.1996 määrusega nr

199 kinnitatud kaubadeklaratsioonide täitmise juhendi p-st 16 nähtub, et deklaratsiooni lahtrisse 14 „Deklarant“ märgitakse deklarandi nimi ja aadress ja lahtri parempoolsesse osasse „Nr.“ märgitakse deklarandi registreerimisnumber. Kui deklarant ning kauba saaja on sama isik, märgitakse lahtrisse ainult deklarandi registreerimisnumber. Kõnealustesse deklaratsioonide lahtrisse 8 on kauba saajana märgitud EKE&TAV, asukohaga Vana-Narva mnt 28, Tallinn. Eeltoodut arvestades piisas deklaratsiooni täitjal lahtrisse 14 ainult kaebaja registreerimisnumbri märkimisest. Kuna kaebaja on deklaratsioonide lahtris 14 märgitut aktsepteerinud ja ei ole nõudnud deklaratsioonide parandamist, siis puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei olnud deklarant. Asjaolu, et kaebaja ei ole deklaratsioonide täitja, ei tähenda iseenesest, et ta ei oleks deklarant. Tolliseaduse §18 lg 2 kohaselt kaubadeklaratsiooni võivad täita need isikud, kellele Tolliamet on andnud vastava õiguse. Seega on kaubadeklaratsiooni täitmine formaalne tegevus ja deklaratsiooni täitja ja deklarant ei pruugi olla üks ja seesama isik. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et kõnealuste deklaratsioonide täitja AS Pintes oleks deklarant Tolliseaduse §15 lg 2 tähenduses ja et AS Pintes kui deklarant esitas tollile deklaratsioonid. Eeskirjade p 39 kohaselt kaubadeklaratsiooni esitab kauba valdaja, tollilao pidaja või tollimaakler (deklarant). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaubadeklaratsiooni oleks tollile esitanud kauba valdaja (omanik). Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus vastu vaielnud ka sellele, et ta on deklarandina kantud kauba tolliläbivaatuse aktidesse nr 40785, 41185 ja 36502 29.09.2003, 07.10.2003 ja 03.07.2003 (tl 206-209,212,213,215,216).

3.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tollivõlg on tekkinud kauba osas, mille kogus ja tunnused pole tuvastatavad. Kaebaja tugineb väite esitamisel asjaolule, et toll ei ole tolliladustamisel viinud läbi kauba täielikku tolliläbivaatust. 1997.a. kehtinud Tolliseaduse §38 lg 1 kohaselt toll korraldab kauba tolliläbivaatust, kontrollimaks, kas kauba nimetus, päritolu, seisund, kogus ja väärtus vastavad kaubadeklaratsioonis esitatud andmetele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaupa üle Eesti tollipiiri toimetav või toimetanud isik on tolli nõudmisel kohustatud korraldama oma kulul ja vastutusel tolliläbivaatusele kuuluva kauba veokilt mahaja sellele pealelaadimise, pakendi avamise jne.

Nimetatud sätetest ei nähtu tolli kohustust teostada kaubale täielikku tolliläbivaatust ehk antud juhul seda, et kauba Ikla piiripunkti saabumisel või selle edasisel ladustamisel oleks toll pidanud avama iga kasti ja kontrollima selle sisu. Millises ulatuses toll kauba tolliläbivaatust korraldab, on tema enda otsustada. Küll on aga kaup tolliladustamisel kaebaja tollilattu täielikult üle loetud, ehk ära on loetud kastid ja pudelite arv lähtudes kastidele märgitud pudelite kogusest. Tollikontrolli aktidest nr 001/02.07.97/315 ja 002/270897/396 nähtub, et kontrolli tulemusena tuvastati, et lattu saabunud kauba kogus ei läinud kokku kauba saatedokumentides näidatud kogusega.

Tollikontrolli aktidele on alla kirjutanud lao juhataja A.Määr aktsepteerides seeläbi tollikontrolli tulemusena leitud pudelite kogust. Seega on tuvastamist leidnud asjaolu, et kaubadeklaratsiooni nr 00809 alusel kohaldati 8 920 pudelile brändile „Belõi Aist“ ja deklaratsiooni nr 00742 alusel kohaldati 5920 pudelile brändile „Belõi Aist“ tolliladustamise protseduuri. Kohus nõustub vastustaja väitega selles, et isegi kui kaup ei vastanud deklareeritule ka juba tollipiiril, ei muuda see fakti, et on tuvastatud, millisele kogusele kaubale kohaldati tolliladustamist deklaratsiooni 00809 alusel.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuotsuses ega selles viidatud dokumentides ei ole fikseeritud, millistele nõuetele pidi kaubadeklaratsioonide 00809 ja 00742 alusel tolliladustatud kaup vastama. Maksuotsuses on märgitud, et tolliladustamisele võeti brändi, mille alkoholisisaldus oli markeeringu järgi 40%. Asjaolu, et tolliladustamisele suunatud brändi alkoholisisaldus oli 40%, nähtub ka ülalnimetatud deklaratsioonide lahtrist 31, milles kaebaja on ise deklareerinud, et tema poolt tolliladustamisele võetavaks kaubaks on brändi alkoholisisaldusega 40%.

Käesoleval juhul on maksumenetluse käigus tuvastatud, et tollilattu paigutatud kauba näol polnud tegemist deklaratsioonides näidatud kaubaga. Mis kaubaga tegelikult tegemist oli, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust. Oluline on vaid fakt, et deklaratsioonide kohaselt deklareeritud kaupa tolli poolt teostatud tolliläbivaatuse käigus 12.06.2003, 29.09.2003 ja 07.10.2003 tollilaos ei olnud.

4.Kohus leiab vastupidiselt kaebaja väitele, et maksumenetluse käigus on leidnud tuvastamist, et deklaratsioonide alusel tolliladustatud kaubast oli puudu 14 288 pudelit brändit „Belõi Aist“. Kuna esimene tolliläbivaatus teostati 12.06.2003, siis tuleb kauba lugemisel ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks või mitte, juhinduda sellel ajal kehtinud Tolliseadustikust. Tolliseadustiku §63 lg 1 kohaselt tolliterritooriumile toimetatud kaup on saabumisest alates tollijärelevalve all. Toll võib seda kaupa kontrollida. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui kaup viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja või kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes ja seadustiku §241 lõikes 3 nimetatud võlgnik ei suuda tollile tõendada sellele kaubale tollikäitlusviisi määramist, on võlgnik kohustatud viie kalendripäeva jooksul kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või selle avastamise päevast arvates tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. Tolliseadustiku §241 lg 3 p 4 kohaselt võlgnik on isik, kes peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi. Kuna käesoleval juhul on maksumenetluse käigus tuvastatud, et 14 288 pudelit brändit kaebaja tollilaos ei olnud, tekkis tollil põhjendatud kahtlus, et kaup võib olla ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kuna kaebaja ei suutnud maksumenetluse käigus tollile tõendada, et 14 288 pudelile brändile oleks kohaldatud mõnda tollikäitlusviisi, siis luges vastustaja õigustatult 14 288 pudelit brändit „Belõi Aist“ ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks. Kui tollilaos tehakse kindlaks kauba puudumine võrreldes tollile deklareerituga, peab kaebaja kui tollilao pidaja tõendama, et kaup ei ole ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja viidud. Kaebaja sellekohaseid tõendeid kohtule ei esitanud.

5.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et nõuetele mittevastava kauba kogus on määratletud meelevaldselt. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tolli tellimusel võttis kaubast proovi 16.06.2003 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, kes teostas analüüsi, et 119 prooviks võetud pudelist oli 114 pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldus nullilähedane (tl 221). Seega luges toll 114 pudelit kaupa kadunuks, kuna ei olnud tegemist tolliladustatud brändiga. Järgnevalt tehti kauba osas 29.09. ja 07.10.2003 kauba täiendavad läbivaatused, kus tolliametnikud andsid kaubale visuaalselt hinnangu ning välistamise aluseks oli pudelis oleva vedeliku värvus.

Kuna kaebaja ei nõustunud sellise välistamisega, siis kaasati menetlusse Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert, et selgitada välja visuaalse välistamise õigsust, st kas ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks loetud „Belõi Aist“ sildiga ja sildita pudelites sisalduva pruuni vedeliku puhul on tegemist brändiga „Belõi Aist“ või mitte. Kuna ekspertiisiaktis asus ekspert seisukohale, et pudeli puudulik hermeetilisus ei põhjusta etanooli täielikku kadu ja brändi värvituks muutumist, siis luges toll ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks kõik pudelid, mis sisaldasid värvusetut vedelikku.

Kuna värvusetut vedelikku sisaldasid ka kõik pudelid, mis olid muude siltidega kui brändi „Belõi Aist“, siis välistas toll ka vastavad pudelid. Seega ei olnud välistamise põhjuseks mitte see, et pudelil oli mõne muu alkohoolse joogi silt, vaid see, et pudel sisaldas läbipaistvat vedelikku. Mis puudutab pruunikat vedelikku sisaldavaid pudeleid, siis nende kohta andis ekspert aktis oma hinnangu. Kuna ekspert tegi ekspertiisi sellisest kogusest pruunikat vedelikku sisaldavatest pudelitest, mis tõenäosusteooria järgi lubab laiendada vastavat ekspertiisitulemust kogu pruunikat vedelikku sisaldavatele pudelitele, siis sellest tulenevalt laiendas toll ka ekspertiisitulemusi.

Kaebaja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Vastupidiselt kaebaja väitele, ei ole vastustaja ka tuvastanud, et vedelik, mis pudelite purunemise tõttu oli kadunud, oleks hävinud või et selle vedeliku näol oleks olnud tegemist brändiga „Belõi Aist“. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid 686 katkises pudelis olnud vedeliku hävimise ja selle vedeliku olemuse kohta, mistõttu on vastustaja õigesti lugenud selle kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks. Kaebaja on seisukohal, et ekspert ei ole vastanud kõigile talle esitatud küsimustele ja seetõttu on ekspertiis ebatäielik.

Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Nähtuvalt ekspertiisiaktist on ekspert vastanud Tallinna Tolliinspektuuri 10.12.2004 otsuse p 3 alap-s 5 esitatud küsimusele, et esitatud küsimused ei kuulu keemiaeksperdi kompetentsi (tl 193, 178). Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et esitatud küsimused puudutasid üksnes pudelite purunemist, mitte aga seda, et purunenud pudelites oli brändi „Belõi Aist“, mis hävis. Seega ei oma esitatud küsimused maksustamisel mingit tähendust. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja mitmed arutlused ekspertarvamuse väidetavatest vastuoludest.

Kohtul puudub alus kahelda eksperdi kompetentsuses. Kaebaja ei oma eksperdile nõutavaid teadmisi ja ei ole esitanud arvestatavaid tõendeid selle kohta, et eksperdi arvamused on väärad.

6.Kuivõrd maksuotsusest ei nähtu, et kaebaja oleks rikkunud tollilao pidamise ja laoarvestuse nõudeid, siis jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.

7.Kaebaja väited selle kohta, et maksumenetlus on toimunud põhjendamatult aeglaselt, on asjakohatu. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest, on kaebaja eelkõige ise nõudnud täiendavate ekspertiiside läbiviimist, palunud pikendada tollile arvamuse, vastuväidete ja kirjale esitamise tähtaegu. Nimetatut arvestades ei ole maksumenetlus toimunud põhjendamatult aeglaselt. Kohus peab siinkohal vajalikuks veel märkida, et kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, et maksumenetluse kiirem läbiviimine oleks viinud teistsuguse maksuotsuse tegemiseni.

8.Alates 01.05.2004 jõustunud Tolliseaduse §106 lg 3 kohaselt kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne nimetatud seaduse jõustumist, kohaldatakse tollideklaratsiooni menetlemisel kuni Tolliseaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku. Tolliseadustiku §137 kohaselt vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaost ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida ja et tasutakse seadustiku §241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma. Vastavalt Tolliseadustiku §6 lg 22 on tollivõlg isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa (tollivõlg sisseveol) või ekspordimaksude summa (tollivõlg väljaveol), mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse. Eeltoodud arvestades on maksuhaldur õiguspäraselt määranud kaebajale tollivõlast tuleneva maksusumma, s.o. alkoholiaktsiisi ja käibemaksu kokku summas 516 250 krooni.

9.Tulenevalt HKMS §92 lg 1 jätta kohtukulud kaebaja enda kanda.

Marion Vakker Kohtunik