2-05-1739/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Narva Linnakohus Kohtukoosseis Kohtunik Natalja Losevtsova Sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2006. a., Narva Narva Linnakohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-1739 Tsiviilasi Anna Surgutšova hagi Sergei Surgutšov`i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Anna Surgutšova (IK …); Kostja: Sergei Sergutšov (IK …);

Kohtuistungi toimumise aeg

30. mai 2006. a RESOLUTSIOON

Rahuldada Anna Surgutšova hagi.

Mõista Sergei Surgutšov`ilt välja Anna Surgutšova kasuks alates 09.05.2005 a elatis igakuise elatusrahana 1 300 krooni kuni 30.06.2006.a.

Kohtukulude jaotus

Sisse nõuda Sergei Surgutšov`ilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136, selgitusega ”riigilõiv ts. asi nr 2-05-1739) riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Asjaolud

09.05.2005.a. pöördus Anna Surgutšova Narva Linnakohtusse hagiga isalt Sergei Surgutšovilt enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmises.

II Hagiavaldus Vastavalt hagiavaldusele on kostja hageja isa. Hageja sai täisealiseks, kuid jätkab õppimist keskkoolis. Hageja on ema ülalpidamisel. Hageja igakuised vajadused on keskmiselt 3000 krooni. Hageja palub välja mõista elatis 1300 krooni alates hagiavalduse esitamise päevast. Nõude aluseks on perekonnaseaduse § 50 lg 1, § 60 lg 2, § 61 lõiked 2 ja 4, § 63 lg 1 ning §

70. Hageja palub kohtul välja mõista kohtukulud kostjalt.

III Kostja vastus

Kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust.

IV Kohtuistung

Istungil jäi hageja hagi avalduses esitatud nõuete juurde, palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusrahana 1300 krooni. Kostja ei võtnud hagi õigeks, selgitas, et tal ei ole võimalust elatist tasuda. Ta ei tööta, sissetulekuid ei oma, ei toeta tütart materiaalselt. Tal on kinnistu ning sõiduauti Peaugeot 206. IX Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud laps (PkS § 60 lg 1). Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. (PkS § 60 lg 2). PkS § 63 lg 1 kohaselt elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. Seoses sellega, on Anna Surgutšoval õigus nõuda elatist ülalpidamiseks, ta jätkab õppimist koolis.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 3210 krooni.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

Samas pole kostja kohtule esitanud ka ühtegi tõendit Perekonnaseaduse § 61 lõigetes 5 ja 6 nimetatud asjaolude esinemisest. Kohus pole tuvastanud nimetatud sätete kohaldamise aluseks olevate asjaolude esinemist.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal – 1 340 krooni).

TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Kohus leiab, et hageja elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Poolte seletuste alusel jõuab kohus arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Sergei Surgutšov`ilt kuulub Anna Surgutšova kasuks välja mõistmisele elatis 1 300 krooni kuus alates elatishagi esitamisest (09.05.2005.a, PkS § 70) Narva Linnakohtusse.

X Kohtukulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 kohaselt hagihind määratakse elatise väljamõistmise hagis maksete kogumiga aasta eest. Hageja ei tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu, kuna Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1400 krooni kooskõlas TsMS §-ga

64 lg 1 ja § 48 lg 1 p 6. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49,§ 50 lg 1, § 60 lg 2, 63 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1; TsMS (keht. kuni 31.12.2005) § 64 lg 1, § 48 lg 1 p 6.

Natalja Losevtsova Kohtunik