2-05-15810/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-15810 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Endla 9 hagi P. S. vastu 1 991,78 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

16. mai 2006. a Hageja: KÜ Endla 9 (RK…; asukoht: Endla 9-44, Kohtla-Järve 30323, Ida-Virumaa) Hageja esindaja:

G. S., KÜ juhatuse liige Menetlusosalised Kostja:

P. S. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista P. S. KÜ Endla 9 kasuks 1 985 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) krooni 77 senti.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Välja mõista P. S. KÜ Endla 9 kasuks menetluskulud 200 (kakssada) krooni.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. Ida-Viru Maakohtule 08. augustil 2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja… elumajas asuva korteri … omanik. Pika aja vältel ei maksnud kostja üüri (hooldustasu) täies ulatuses. Korteriühistu teenindab elumaja täies mahus. Hooldustasu suuruseks on kehtestatud

160 krooni kuus. Kostja hooldustasu võlg 2003. aastal oli 810 krooni ja 2004. aastal 894,27 krooni. Kokku on kostja võlgnevus korteriühistule 01.06.2005. a seisuga 1 991,78 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja nõuetele võlg tasuda.

II Kostja vastus

2. Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning selgitab, et tal puudub võlgnevus korteriühistule Endla 9. Kostja esitas kohtule maksedokumendid, millega soovis tõendada korteriühistu poolt esitatud arvete tasumist.

III Eelistung. Menetluse taastamine.

3. Kostja ei ilmunud kohtu eelistungile 09.12.2005. a ning hageja taotlusel rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Kostja esitas kaja ning kohus taastas menetluse 17.02.2006. a kohtumääruse alusel.

IV Kohtuistung 27.04.2006. a

4. Hageja esindaja selgitas, et kostja võlg on vähenenud ning hageja nõude suuruseks jääb

1 856,37 krooni, mis on võla suurus 01.04.2006. a seisuga. Erinevus tuleneb sellest, et kostja ei maksa kunagi hooldustasu ja teenuste eest esitatud arvega võrdses summas. Võlg tekkis ajal, kui Endla tn 9 elumaja haldamist teostas korteriomanike ühisus, korteriühistu moodustamisel otsustati, et korteriomanike võlad nõuab sisse korteriühistu. Elamu haldamine anti korteriühistule aktiga üle 01.03.2005. a. Hooldustasu suuruseks oli kehtestatud 3,38 krooni/m2. Kostja kuue kuu hooldustasu võlg on 970 krooni. Kostja jättis tasumata 2004. aasta detsembrikuu arve summas 1 045 krooni. 2004. aasta remondifondi summast 230 krooni tasus kostja 100 krooni, võlg jäi 130 krooni. Kostja võlg raamatupidamisteenuse osutamise eest on 10 krooni.

5. Kostja selgitas, et korteriomanike ühisus moodustati 01.01.2003. a. Kostja on 2004. aasta detsembrikuu arve tasunud.

V Kohtuistung 16.05.2006. a

6. Kohtuistungil hageja esindaja jäi nõude juurde summas 1 991,78 krooni. Esindaja selgitas, et kostja võlgneb lisaks laekumata arvele (1 045 krooni) veel 2003. aasta hooldustasu (üüri)

810 krooni, remondifondi maks võlg 130 krooni. Kostja ei tasunud arveid täpselt esitatud summades, kostja tasus hooldustasu 50 krooni suuruste maksetena.

7. Kostja selgitas, et tunnistab hageja nõudest summat 1 045 krooni (2004. a detsembrikuu arve), nimetatud summa oli kostja poolt hagejale üle kantud, kuid pank tagastas raha 18.01.2005. a hagejale tagasi. Ülejäänud summa osas (946,78 krooni) kostja hagi õigeks ei võtnud. Korteriühistu registreeriti äriregistris alles 2005. aasta mais.

VI Kohtu põhjendused

2004. aasta detsembrikuu arve

8. Tõendist esitatud arvete kohta (t lk 10) nähtub, et detsembris 2004. a kostjale tasumiseks esitatud arve summa oli 1 045,77 krooni, millest 160 krooni on arvestatud sihtmaksed (hooldustasu), 135,20 krooni külm vesi, 96,33 krooni üldvesi, 91,20 krooni soe vesi, 513,34 krooni küte, 39,70 krooni maagaas, 10 krooni raamatupidamisteenused.

9. Kostja võttis õigeks hageja nõude 2004. a detsembrikuu arve tasumata jäämise osas, seega puudub nõude osas, summas 1 045,77 krooni, vaidlus.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (vt kohtuotsuse punkt 7).

Hooldustasu 2003. aastal. Remontfondi maksed.

11. Asja materjalidest (t lk 9) nähtub, et kostja on 2003. aastal tasunud hooldustasu maksetena summas 50, 100 ja 150 krooni perioodil jaanuarist kuni novembrini, tasumata on jäänud jaanuaris ja juunis.

12. Endla 9 korteriomanike ühisuse 23.01.2003. a protokollist (t lk 115) nähtub, et hooldustasu tariifi (3,38 krooni/m2) suurus on jäetud varemkehtinuga samaks. Kostjale kuulub korteriomand, mille üldpinna suurus on 48,4 m2 (t lk 12), hooldustasu suuruseks on arvestuse järgi 163,59 krooni. Kohtu hinnangul vastab nimetatud tariif täielikult mõistlikkuse ja kohustuste tasakaalustatuse nõudele, kuivõrd tegemist on keskmise kohaliku elamuhaldusteenuse maksumusega. Tariifi mõistlikkuse ja tasakaalustatuse seisukohta on tunnustanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnakohtu 30. aprilli 2003. a otsuses nr 2-2- 144/03 ja 22. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 2-2-292/03.

13. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Viidatud sätete alusel peab korteriomanik tasuma oma osa maja korrashoiuks tehtud hooldustöödest.

14. Korteriomanike ühisuse 06.05.2004. a protokollist (t lk 120) nähtub, et korteriomanike ühisuse otsusega on sihtotstarbelise maksena kehtestatud remontfondi makse trepikodade remondiks summas 230 krooni korteriomandi kohta, mis tuleb tasuda mais-juunis 2004. aastal. Kostja on tasunud remontfondi maksest 100 krooni 06.04.2004. a (t lk 121).

15. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kuni korteriühistu moodustamiseni on elumaja Endla 9 kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korraldanud korteriomanike ühisuse kaudu. KOS §

8 lg 1 kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu Endla 9 põhikiri on kinnitatud 20.12.2004. a, mittetulundusühing on kantud registrisse 18.02.2005. a (elektroonilise äriregistri teabesüsteemi andmete järgi). Elumaja haldamine on haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga korteriühistule üle antud 01.03.2005. a (t lk 118). Aktist nähtub, et vastuvõtja võtab vastu elamu kohta käiva dokumentatsiooni, lõpetab 28.02.2005. a seisuga teenindamisega seotud lepingud, aktis on fikseeritud ka arvelduste seis 28.02.2005. a seisuga (sh liikmete tasumata summad 68 905,21 krooni). Seega tuleb asuda seisukohale, et alates 01. märtsist 2005. a oli elamu halduskulusid õigustatud nõudma korteriühistu ning korteriomanike ühisuse tegutsemise ajal tekkinud korteriomanike võlgnevuste sissenõudmine jäi korteriühistu ülesandeks.

16. Seega on hageja nõue kostja vastu 2004. a detsembrikuu tasumata arve (1 045,77 krooni), 2003. a hooldustasu võla (810 krooni) ja remontfondi makse (130 krooni) väljamõistmiseks põhjendatud. Hagihind on 1 991,78 krooni, hageja poolt tõendatud võlasumma kokku

1 985,77 krooni (1 045,77 + 810 + 130), seega kuulub hagi rahuldamisele summas 1 985,77 krooni.

VII Menetluskulude jaotus

17. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 200 krooni.

18. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

19. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud.

20. Kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud.

Kohtunik