3-05-590/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-590

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-590 Haldusasi R.J. kaebus Piirivalveameti 30.05.2005 käskkirja nr 402-P tühistamiseks ning kolme kuu teenistustasu väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2006 Menetlusosalised Kaebaja R.J. Vastustaja Piirivalveamet, esindaja Viktor Vasar RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 31.05.2006. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. (HKMS § 31). Apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus peavad eelmärgitud tähtaja jooksul hiljemalt kohtu tööpäeva lõpuks jõudma kohtusse.

ASJAOLUD

R.J. asus kaadrikaitseväelasena lepingulisse teenistusse 13.09.1993. Alates 01.01.1999 teenis kaebuse esitaja Kagu Piirivalvepiirkonna Värska kordoni allohvitser-spetsialisti ametikohal. Kaebajaga sõlmitud lepingu tingimuste muudatuste kohaselt loeti leping sõlmituks määratud tähtajaga, so kuni 31.08.2008.

Siseministri 16.05.2005 käskkirjaga nr 188 kinnitati uus Kagu Piirivalvepiirkonna struktuur ning koosseisutabel, mille kohaselt kuulus koondamisele kaebaja ametikoht. 18.05.2005 kirjaga teavitati kaebajat koondamisest ja pakuti teenistuse jätkamist alates 01.06.2005 Kagu Piirivalvepiirkonna Värska piirivalvekordoni piirivalvur-spetsialisti ametikohal. Piirivalveameti 30.05.2005 käskkirjaga nr 402-P vabastati Kagu Piirivalvepiirkonna Värska kordoni allohvitser-spetsialist R.J. teenistusest seoses koondamisega. Kaebaja sai kaevatava haldusakti kätte 01.06.2005. 14.06.2005 esitatud vaides palus kaebaja tunnistada enda koondamine ebaseaduslikuks ja välja mõista avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 135 lg-s 2 ettenähtud hüvitis. 21.06.2005 teatati vaide rahuldamata jätmisest. 19.07.2005 esitas R.J. kaebuse Tallinna Halduskohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada ning välja mõista kolme kuu teenistustasu. Kaebaja peab kaevatavat haldusakti õigusvastaseks, kuna kaebaja kui töökeskkonnavolinikuks valitud teenistuja koondamiseks puudus ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolek. Käskkiri on eeltoodu tõttu vastuolus ATS § 133 lg-ga 3 ja rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kui tööinspektor ei oleks koondamiseks nõusolekut andnud oleks kaebaja saanud jätkata senisel ametikohal. Kaebaja loobub teenistusse ennistamisest.

Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja ei andnud nõusolekut pakutavale ametikohale määramiseks, mistõttu tuli ta kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 113 lg 1 p 2 alusel vabastada. Kaebajale maksti seadusega ettenähtud koondamishüvitis 12 kuu ametipalga suuruses summas ning ATS § 130 lg 1 ja 2 sätestatud palka iga etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Vastustaja on seisukohal, et koondamine toimus seoses Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuutusega, milleks ei ole vaja küsida tööinspektori nõusolekut. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Avaliku teenistuse seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette teisiti. Näiteks on KVTS-s erinevalt ATS-st sätestatud isikute loetelu, kes koondamise korral omavad teenistusse jäämise eelisõigust. KVTS-s on ammendavalt reguleeritud lepingulisest teenistusest vabastamise alused, tingimused ning kord, seega puudub vajadus kohaldada ATS-s sätestatud üldnorme. KVTS § 105 lg 1 p 2 annab aluse vabastamiseks asutuse ümberkorraldamisel. KVTS § 105 lg 2 alusel saab vabastatud kaadrikaitseväelase määrata samaastmelisele ametikohale või tema nõusolekul madalamaastmelisele ametikohale. Nõusoleku mitteandmisel kuulub kohaldamisele KVTS § 113 lg 1 p 2. Kaadrikaitseväelase tegevteenistusele ei kohaldu antud küsimuses ATS-s ametnike ja abiteenistujate kohta sätestatu. Tööinspektori nõusolekul ei saaks olla mingit õiguslikku tähendust. Seega on kaebaja vabastamine kaevatava haldusaktiga õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Pooltel ei ole vaidlust kaevatava haldusakti allkirjastanud ametiisiku pädevuse üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja teenistusest vabastamiseks oli olemas piirkonnaülema poolne ettekanne (Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse p 17 ap 6 kohaselt). Poolte vaidlus puudutab ATS § 12 tõlgendamist ja § 133 lg 3 kohaldatavust kaitseväeteenistuses.

Kaevatav käskkiri on antud KVTS § 108 lg 1 p 5, § 113 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. KVTS § 108 lg 1 p 5 kohaselt kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega. KVTS § 113 lg 1 p 2 sätestab, et kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega § 105 lg 1 p 2, 3 või 4 alustel ametikohalt vabastamise korral, kui ta ei nõustu madalamaastmelisele ametikohale määramisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega ühe kuu möödumisel sellest, kui temale koondamise tõttu ametikohalt vabastamine teatavaks tehti.

Kaebaja vabastamise tingis KVTS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolu - sõjaväeliselt korraldatud asutuse ümberkorraldamine. Selle asjaolu osas pooltel vaidlust ei ole. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et R.J. oli töökeskkonnavolinik. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. ATS § 133 lg 3 kohaselt ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keelevõi suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul.

ATS § 12 lg 1 kohaselt reguleerib avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti. ATS § 12 lg 3 p 5 kohaselt laieneb piirivalveametnikele avaliku teenistuse seadus niivõrd, kuivõrd põhiseadusega või seadustega ei sätestata teisiti. Piirivalveseaduse § 22 lg 1 kohaselt on piirivalveametnik riigiametnik, kes vahetult täidab piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. Piirivalveseaduse § 20 lg 3 kohaselt piirivalveametnikele laienevad kaitseväeteenistuse seaduse või muu õigusaktiga lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele ettenähtud õigused, soodustused ning pensioniga kindlustamise tingimused, samuti teenistuskord, mille rakendamise kehtestab Vabariigi Valitsus.

Piirivalveseadus ei reguleeri kaadrikaitseväelase lepingulisest teenistusest vabastamist. Seega tuleb selgitada, kuidas tõlgendada ATS § 12 lg-s 1 sätestatut ehk kas antud küsimuses kuulub kohaldamisele ATS või KVTS. Kaebaja on seisukohal, et kuna KVTS-s ei sisaldu midagi töötajate esindusisikute teenistusest vabastamise kohta, siis tuleb selles osas kohaldada ATS-i. Samuti viitab kaebaja arvates ATS- i kohaldamise võimalikkusele vastustaja 18.05.2005 teatises (tlk 9) tehtud viide ATS § 130 lg-le 1 ja 2 (teenistusest vabastamisest etteteatamine ja etteteatamisest puudu jääva aja eest palga maksmine).

Kohus kaebaja lihtsustatud käsitlusega ei nõustu. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse (riigiteenistuse) eriliik (KVTS § 2 lg 1). Kaitseväes kehtib kaitseväedistsipliin ning kaitseväeteenistuse korraldamine, struktuurimuudatuste läbiviimine ja isikkoosseisu komplekteerimine toimub mõnevõrra teistsugustel aluspõhimõtetel kui tavapärases avalikus teenistuses. Näiteks KVTS § 89 lg 1 p 1 kohaselt on võimalik kaadrikaitseväelane määrata sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastada ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust.

KVTS § 5 lg 1 p 2 kohaselt kaitseväelase ja Eesti Vabariigi vaheline tegevteenistussuhe sätestatakse kaadrikaitseväelase suhtes kaitseväeteenistuse seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus. Ametikohalt vabastamise aluseid, sh asjaolusid, millal on keelatud kaadrikaitseväelast vabastada reguleerib KVTS § 93. KVTS § 113 sätestab alused ja tingimused koondamise läbiviimiseks. Eelviidatud KVTS sätetes ei ole ette nähtud ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusoleku küsimist kaitseväelaste esindusisiku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu.

Eeltoodu oleks ka mõeldamatu, kuna sellisel juhul antaks tööinspektorile pädevus otsustada sisuliselt sõjaväeliste asutuste administratiivse ja koosseisulise korraldamise üle. KVTS § 21 annab sellised volitused vaid Vabariig Valitsusele ja kaitseväe juhatajale. Seega tuleb eelnevast tulenevalt asuda seisukohale, et ATS § 133 lg 3 ei olnud kaebaja teenistusest vabastamisel kohaldatav ning lähtuda tuli KVTS-st kui eriseadusest ATS-i suhtes, mis ei nõua tööinspektori nõusoleku küsimist, kui koondamise tõttu vabastatakse teenistusest töökeskkonnavoliniku kohustusi täitnud isik.

ATS § 130 lg 1 ja 2 olid kohaldatavad, kuna KVTS ei reguleeri koondamise tõttu lepingulisest teenistusest vabastamisest etteteatamist ja vähemteatatud aja eest palga maksmist ning ATS-i vastavad normid ei ole vastuolus kaitseväeteenistuse olemusega.

Kaebaja peale vabastamist uuesti tegevteenistusse asunud ei ole (tlk 27, kohtuistungi protokoll). KVTS § 215 lg 11 kohaselt, kui kaadrikaitseväelane ei soovi ennistamist, on kaadrikaitseväelase viimane teenistuskoht kohustatud maksma talle hüvitisena kolme kuu teenistustasu. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on õiguspärane, siis KVTS § 215 lg 11 sätestatud kolme kuu teenistustasu väljamaksmise nõue on alusetu.

Kaevatav haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kristina Maimann kohtunik