2-05-4597/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-05-4597/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2006 ,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-4597 Tsiviilasi OÜ V.G vastu 2387.34 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja volitatud esindaja K.T Kostja ei ole ilmunud
Kohtuistungi toimumise aeg 23.05.2006 a,avalik istung
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista V.G 300.06 (kolmsada krooni ja 06 senti) OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus Välja mõista V.G menetluskulu 260 krooni OÜ kasuks.
Välja mõista V.G menetluskulu 67 krooni riigituludesse ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777.Selgituses märkida kohtumaja ,kohtuotsuse number ja nõude liigina „ kohtukulu“.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Tele2 Eesti AS ja kostja vahel vahel 18.05.2001 a. sõlmitud Q GSM lepingust nr.10131207,mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud ,mistõttu seisuga 19.04.2002 võlgneb hagejale 1193.67 krooni. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja maksetega viivitamise korral tasuma viivist,mida hageja arvestas 0,15 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest .Viivise periood on hageja andmetel 1154 päeva (19.04.2002-17.06.2005). Tele2 Eesti AS on on loovutanud nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1193.67 krooni ,viivis 1193.67 ,riigilõivu summas 280 krooni ja õigusabi eest 119.37 krooni.
Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.Kohtusse ei ilmunud.
Kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet 500 krooni ulatuses,palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1193.67 krooni,viivis 693.67 krooni ja kohtukulud.
Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused
Kohus,kuulanud ära hageja seletuse ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi poole esitatud asjaolude ja taotluste alusel,lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 18.05.2001 a. sõlmitud Q GSM leping nr.10131207.Kostja on 18.05.2001 a. teostanud ettemaksu 1143 krooni,mis sisaldab telefoni maksumust 999 krooni,kuumaksu 45 krooni ja liitumistasu 99 krooni ulatuses.
Hageja kinnitusel on Tele2 Eesti AS teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva jooksul 28.01.2002 a. väljastatud lepingu lõpetamise teatest arvates. Tele2 Eesti AS saldo kinnitusest ja hageja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla koosseisu ka leppetrahvi summas 500 krooni,kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.Leppetrahvilt oli arvestatud ka viivis,millest hageja 500 krooni ulatuses kohtuistungil loobus.
Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 ,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks)seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise,eriti täitmisega viivitamise korral.
Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda .
Hageja loeb lepingu lõppenuks märtsist 2002.Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kõneteenuste ja maksete eest 273.67 krooni (126.86+56.92+44.99 +44.99 ). Hageja nõue viiviste saamiseks 1193.67 krooni ulatuses ei ole tõendatud.Lepingu lahutamatuks osaks näidatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ,millel hageja väitel põhinesid viivise ja leppetrahvi arvestamine ,kehtestati 4.10.2001 a,seega ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu osaks.Samuti puudub igasugune kinnitus ,et nimetatud kasutamise tingimused oleks kostjale teatavaks tehtud või kostja oleks nendega nõustunud.
TsK§ 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus viivise,leppetrahvi ja teenuse peatamise tasu arvestamise aluseks olnud 4.10.2001-01.12.2002 a. mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tõendina tähelepanuta.
Kohus leiab,et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg.1 alusel,mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt,kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 26.30 krooni (3% 273.76 kroonilt x3,2 aastat).
Eelneva alusel leidis kohus,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 300,06 krooni.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § -ga 3,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 krooni ja kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni.
TsMS § 46 p2,§ 52 p.5,§ 54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 67 krooni.
TsMS § 61 lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni.
Mare Kõlvart kohtunik