2-06-6577/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-6577

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2006.a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-6577 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X vastu 20 839,27 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040 Tallinn)

- esindaja Silva Kark
kostja X RESOLUTSIOON Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X AS Hansapank kasuks;

• võlgnevus 20 839,27 kr (kakskümmend tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa krooni ja 27 senti);

• kohtukulud jätta X kanda Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt 05.09.2001.a. sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja X (edaspidi kostja) Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja Arvelduskontoga nr 1105415861. 30.10.2003.a. sõlmisid hageja ja kostja hanza.neti vahendusel tingimustega kooskõlas oleva käenduseta väikelaenu lepingu nr 03-211044-VL, mille summaks oli 16 000,00 (kuusteist tuhat krooni) krooni ja intressimäär 18 % aastas ning tagastamise lõpptähtajaga 01.11.2005. Annuiteetmakse suuruseks lepingus määrati 801,60 (kaheksasada üks krooni ja kuuskümmend senti) krooni iga kuu 01. kuupäevaks. Alates perioodist 01.06.2004.a. kostja laenu tagasi maksnud pole. 14.11.2003.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 03-239085-KP mille limiidi summaks oli 3000, 00 ( kolm tuhat krooni) krooni kasutamise tähtajaga 14.11.2004.a. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma intressi 16% (kuusteist protsenti) aastas kasutuses olevast krediidisummast. Vastavalt arvelduskrediidi lepingule kohustus kostja tähtaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist 0,025% viivitatud summalt päevas vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja on saatnud kirjad lepingutest kostjale 28.10.2004, paludes kostjal võlad tasuda hiljemalt 12.11.2004.a. ning sellele järgnevalt, meeldetuletuse 09.02.2006.a. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga tagastanud hagejale arvelduskrediidi limiiti ega tasunud intressi, millega kostja on rikkunud arvelduskrediidi lepingut. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 20 839,27 krooni. Laenulepingust nr 03-211044-VL tulenev võlgnevus kokku 17 204, 84 krooni. Hageja sulges 14.11.2004 Arvelduskrediidi limiidi nr 03-239085 ja kandis võla uuele nr 04-594117-KX alla. Seega Arvelduskrediidi lepingust nr 04-594117-KX tulenevalt on võlgnevus kokku 3 634,43 krooni. Nendel asjaoludel palus hageja välja mõista kostjalt võlgnevuse 20 839,27 krooni ja viivise kuni põhinõude täitmiseni alates 24.03.2006 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetke seisuga 0,026% päevas); ning riigilõivu 1250,00 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kostjale on asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, hagiavalduse ärakiri ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid edasiandmiseks kätte saadud, mida kinnitab kostja allkiri allkirjalehel 01.04.2006.a (tl 45). Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 on kohtul õigus kirjalikus menetluses ilma eelistungit pidamata omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ja kes on teadlik tema vastu hagi esitamisest, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud ning teda on hoiatatud, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hagi on põhjendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõendid:

- koopia arvelduskrediidi lepingust;

- koopia laenu lepingust ;

- koopia konto väljavõttest;

- koopia laenuvõlgnevustest teatamisest ja kohustuste täitmise nõudest.

VÕS §-de 76 lg 1 ja 100 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS §-st 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de

101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 20 839,27 krooni. TsMS § 146 lg 2 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtu lahendi alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et käesolevas asja tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.

Kohtunik