2-06-265/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-265/228 Tsiviilasi KR`i hagi KPvastu elatisraha suuruse muutmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KR (isikukood XXX, elukoht: XXX) kostja KP(isikukood XXX, elukoht: XXX) kostja esindaja advokaat Alla Raudsepp kolmas isik kostja poolel KL (isikukood XXX, elukoht XXX) kolmas isik kostja poolel MT (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 18. aprill 2006.a Istungil osalenud isikud hageja KR kostja esindaja advokaat Alla Raudsepp kolmas isik kostja poolel Krista Laasi RESOLUTSIOON Rahuldada KR`i hagi KP vastu elatisraha suuruse muutmiseks osaliselt.

Muuta Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-151/97 KP`lt välja mõistetud elatusraha suurust ja mõista välja KP`lt elatusraha 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus KR`i kasuks poja KS`i (sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates 26.07.2005.a kuni KS`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtukulude jaotus Välja mõista KP`lt riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS Hansapank, viitenumber mõlemal 2900072123).

Välja mõista KP`lt kohtukuluna postikulu 216,80 krooni (kakssada kuusteist krooni ja 80 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti

2 Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus nr. 2-06-265, menetluskulu“).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud 26.07.2005.a. esitas hageja KR kohtule hagi kostja KPvastu elatisraha suuruse muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-151/97 alaealise poja KS`i (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatusraha, 750 krooni, suurust ja seoses elukalliduse tõusuga, lapse vajaduste kasvamisega ja kostja majandusliku seisu paranemisega, palub hageja kostjalt välja mõista poja, KS`i ülalpidamiseks elatise 3000 krooni kuus. Hageja esitatud kuluarvestuste kohaselt moodustavad lapse eluasemekulud 750 krooni kuus (pangalaen korteri ostuks, kommunaalmaksed); riietele kulub 792 krooni (ülikond, spordirõivad, muud rõivad, spordijalatsid, talvejalatsid, kooli sisejalatsid, pidulikud jalatsid); toidule kulub 1000 krooni; õppevahenditele 300 krooni; sidevahenditele 125 krooni (telefon, internet); meelelahutusele 300 krooni (teater, kino, kontsert, muuseum, sünnipäevad); muud kulud moodustavad 650 krooni (taskuraha, ekskursioonid, matkad, noortelaagrid, malev, mööbel); huvialaringid 200 krooni (Mustamäe noortekeskus, jalgpall); transpordile kulub 200 krooni; hügieenitarvetele kulub 185 krooni; ravimitele ja vitamiinidele kulub 150 krooni kuus. Seega moodustavad kulud lapse ülalpidamiseks kokku 4652 krooni. Vastavalt tulumaksuseadusele tuleb hagejal tasuda elatiselt 24 % tulumaksu, mistõttu palub hageja elatis välja mõista summas 3000 krooni, millest kätte saadud summaks jääb 2280 krooni kuus. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest.

Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ning nõustub elatisraha suurendamisega 1345 kroonini igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei nõustu hagiga selles osas, mis ületab ülalmärgitud summat, kuna nõue on põhjendamata. Kostja nõustub lapse kulutuste loetelus 1000 kroonise söögirahaga kuus, kuid ülejäänud kulutused on kostja arvates kõik spekulatiivsed, kuna nad on täielikult tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et lapse eluasemekulud oleksid 750 krooni kuus, et riiete kuluks igakuiselt 792 krooni. Kostjale jäävad arusaamatuks muud kulud 650 krooni, millest koosneb transpordikulu 200 krooni ja hügieen 185 krooni Kostja ei nõustu 3000 kroonise nõudega ka setõttu, et kostja enda majanduslik olukord ei ole piisavalt stabiilne, et ta oleks võimeline oma lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 3000 krooni elatist maksma, kuna kostjal on ka teisi lapsi – tütar AP, kellele ta maksab elatist kohtutäituri kaudu. Samas on kostjal võlgnevus hageja ees. Kostja elab koos elukaaslasega, kellega tal on veel kaks last: K – M P ja K – H P , keda ta samuti ülal peab, nagu ka elukaaslase poega I T `t. Kostja möönab, et tal oli vahepeal raskusi elatise maksmisega hagejale, kuna tal diagnoositi kaksteistsõrmiksoole haavand, mis põhjustab suuri valusid ja töövõimetusperioode. Kostja elab koos elukaaslase ja lastega üürikorteris, kulutab keskmiselt 1000 krooni kuus eluasemekuludele, lisaks puudele 400 krooni kuus. Lahuselavate laste söögirahaks kulub 2000 krooni, millele lisandub kostja pere söögiraha, millest kostja ja tema poolt kaetav laste söögiraha on 5000 krooni kuus. Kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ja kuna laps sündis enneaegsena ning vajab pidevat jälgimist, tuleb temaga tihti nii Pärnus kui ka Tartus arsti juures käia. Ainuüksi enda ja laste toidu, eluasemekulude ja transpordi peale kulub kostjal igakuiselt 10

3 000 krooni, kostja elukaaslane saab 2690 krooni emapalka, mis kulub tal enda ja IT tarbeks ja lastetoetust 1200 krooni.

Kolmandate isikute seisukohad Kolmas isik, MT(kostja elukaaslane) ei nõustu hageja nõutud elatise summaga 3000 krooni kuus ning leiab, et piisav on seadusega ette nähtud miinimumsumma 1500 krooni. MTon seisukohal, et hageja ei ole lapse ülalpidamisele tehtavaid kulutusi piisavalt tõendanud. Kolmas isik, KL(kostja teine eksabikaasa) leiab, et hagi on põhjendatud. Kostja on aastaid eemale hoidnud elatisraha maksmisest oma alaealise tütre AP ülalpidamiseks. Kostja ei ole abielu lahutusest saadik tundnud huvi oma lapse käekäigu vastu. Kostja vastusest hagile nähtub, et ta on peale temaga koos elavate laste kohustatud üleval pidama ka oma elukaaslase last IT`t. Kolmas isik KL on seisukohal, et sellist kohustust kostjal ei ole, kuna kohustus IT ülalpidamiskulusid kanda on lapse bioloogilisel isal. Lisaks kõigele nähtub hagi vastusest, et kostja on võimeline palkama endale advokaadi, mis näitab selgesti, et ta on majanduslikult piisavalt hästi kindlustatud.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et KR`i hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

KS`i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on KS ja KR (endine perekonnanimi: S .) Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a kohtuotsusega tsiviilasjast nr 2-151/97 on kohus lõpetanud Viljandi Maakohtu määruse 10.06.1993.a alimentide väljamõistmiseks KS (P ) K S (K ) kasuks täitmise ja muutnud poja KS`i ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust ja KP`lt välja mõistnud elatisena alates 01.03.1997.a kuni KS`i täisealiseks saamiseni XXX.a. igakuiselt 750 krooni, kuid mitte vähem kui veerand Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast K K kasuks.

Kohtule on esitatud KPülalpidamisel olevate alaealiste laste sünnitunnistused; KMP, sünd. XXX.a. kelle vanemateks on MT ja KP, KHP, sünd. XXX.a, kelle vanemateks on MT ja KP, AP, sünd. XXX.a , kelle vanemateks on KP ja KP. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/33-2768/04 on kohus suurendanud väljamõistetud elatisraha suurust ja mõistnud KP`lt välja elatisraha 1800 krooni kuus tütar AP ülalpidamiseks alates 01.10.2004.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni K A `i (endine P ) kasuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg. 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a kohtuotsusega on KP`lt välja mõistetud elatis alates 01.03.1997.a kuni KS`i täisealiseks saamiseni XXX.a. igakuiselt 750 krooni, K S (K ) kasuks.

Hageja KR (endised perekonnanimed: S , K ) palub muuta Tartu Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust seoses elukalliduse tõusu ja lapse vajaduste kasvamisega ning mõista

4 kostjalt välja igakuiselt elatis KS`i ülalpidamiseks summas 3000 krooni. Hageja esitas ka lapse ülalpidamiskulude kuluarvestused, mille järgi moodustavad 14. aastase kooliõpilasest poja kulud ülalpidamiseks kokku 4652 krooni. Vastavalt tulumaksuseadusele tuleb hagejal tasuda elatiselt 24 % tulumaksu, mistõttu palub hageja elatis välja mõista summas 3000 krooni, millest kätte saadud summaks jääb 2280 krooni kuus. Kohtus hageja avaldas, et poeg KS on haige ja vajab ravi, ta on hüperaktiivne laps ning spetsiaalsete ravimite peale kulub igakuiselt 200 krooni. Kostjal puudub huvi lapse kasvatamiseks.

Kostja on nõus igakuist elatise summat suurendama 1345 kroonini kuni poja täiealiseks saamiseni ja vaidlustab esitatud poja ülalpidamiskulutuste kuluarvestust, kuna need ei ole kaetud tõenditega; eluasemekulud, riiete, transpordi, hügieeni kulud ja muud kulud (650 krooni). Kostja ei nõustu 3000 kroonise elatise nõudega ka setõttu, et kostja enda majanduslik olukord ei ole piisavalt stabiilne, et ta oleks võimeline oma lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 3000 krooni elatist maksma. Lisaks on kostjal ülalpidamiskohustus veel 3 (kolm) oma alaealise lapse suhtes. Tütar AP ülalpidamiseks maksab ta elatist 1800 krooni kohtutäituri kaudu. Samas on kostjal elatise võlgnevus ka hageja ees. Kostja elab koos elukaaslasega, kes on praegu lapsehooldus puhkusel ja kellega tal on kaks ühist alaealist last: KMP(1.a.) ja KHP(4.a.), keda ta samuti ülal peab, nagu ka elukaaslase poega IT`t. Kostja väitel on tal diagnoositud kaksteistsõrmiksoole haavand, mis põhjustab töövõimetus- perioode.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seega tuleb elatusraha kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest kui ka kummagi vanema varalisest seisundist. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr 328 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega on igakuise elatusraha miinimum summa ühele lapsele 1500 krooni.

Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse ”Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus, vanusegrupis 14 eluaastat või üle selle, läheb maksma 3210 krooni. Seega on PKS § 61 lg. 4 sätestatu ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvesse võtta, et uurimuse andmed hakkavad vanenema, kuna aastatega 2000-2003 võrreldes on aastal 2006 elukallidus oluliselt suurem ning miinimumpalk Eesti Vabariigis on 2006.a. tõusnud 3000,00 kroonini. Veel tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks KSi ülalpidamiseks igakuine elatusraha 750 krooni alates 01.03.1997.a.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, neljandast lõikest tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega 1500 krooni. Väljamõistetud 750 krooni on ilmselgelt ebapiisav summa,

5 kusjuures kostja on jätnud ka varasemalt väljamõistetud elatusraha hagejale pika aja jooksul maksmata, mistõttu hageja oli sunnitud selle saamiseks tegema avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kuivõrd kostja ei ole täitnud perekonnaseadusest tulenevat kohustust – alaealist last ülal pidada vabatahtlikult ja piisavas ulatuses, tuleb elatist suurendada. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja esitatud kuluarvestustele hinnangut andes järeldab kohus, et kuluarvestus on põhjendatud ja 14. aastase koolilapse igakulgseks arendamiseks vajalik. Kostjal on ülalpidada veel 3 alaealist last, 10. aastane A , kellele maksab igakuist elatist 1800 krooni kohtutäituri kaudu ja koos elukaaslasega K –M ( 1.a.) ja K –H (4.a.). Poeg KS on kostja lastest vanim, 14 aastane. Kohus märgib, et ka hagejal on neli last, kelledest poeg K on vanim, seega poeg K on poolte vanim laps, kelle ülalpidamise kulutused tema igakülgseks arenguks on tunduvalt suuremad kui väiksemate laste ülalpidamiskulutused ja sellega tuleb ka kostjal arvestada.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul kuulub kohaldamisele ka PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg. 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega tuleb primaarseks pidada lapse vajadusi ja huve.

Kohus leiab, et mis puutub kostja elukaaslase poja IT ülapidamisse, siis selle kostja poolne vabatahtlik täitmine ei mõjuta elatise suuruse määramist tema poja KS’i ülalpidamiseks, kuna ITl on õigus saada elatist oma seaduslikult vanemalt. Kohus märgib siiski, et tänapäeval pere planeerimisel tuleb arvestada oma võimalusi, kui mitmele lapsele suudab vanem tagada täisväärtulik kasvamine ja arenemine, seega kuidas vanem kindlustada lapse perekonnaseadusest ja lastekaitseseadusest tulenevaid õigusi.

Kohus leiab, et hageja taotlus elatusraha suurendamiseks on põhjendatud, kuna 9 (üheksa) aastat tagasi väljamõistetud elatusraha (750 krooni) lapse ülalpidamiseks on igati ebapiisav ja vastab ainult käesoleval ajal kehtiva elatusraha poolele (1/2) miinummäärale (1500 krooni). Viie (5) aastasest eelkooliealisest lapsest on vahepealsetel aastatel kasvanud ja arenenud 14. aastane teismelise eas kooliõpilane, kelle vajadused ei ole enam võrreldavad koolieeliku, väikelapse vajadustega ka käesoleval ajal.

PKS § 61 lg 2 alusel lähtutakse elatise väljamõistmisel laste vajadustest ja vanema varalisest seisundist. Kohus ei eita, et laste ülalpidamiseks vajaminevad kulutused võivad olla oluliselt suuremad, kui perekonnaseadusega ja ülalmärgitud uuringuga on sätestatud lapse vajalike ja mõistlike ülalpidamiskulutuste katmiseks, aga seda juhul, kui vanemate võimalused seda lubavad. Vanemad ei ole tõendanud sellise vara olemasolu, mille tõttu kohus saaks kõrvale kalduda ühe vanema oluliselt suurema ülalpidamiskohustuse täitmiseks võrreldes teise vanemaga. Samuti võtab kohus elatise suuruse muutmisel arvesse asjaolu, et kostjal on veel kolm nooremat alaealist last ülal pidada, kelledest 10. aastasele A P ’le maksab kostja igakuist elatusraha 1800 krooni kohtuotsuse alusel alates 01.10.2004.a. Tulenevalt nimetatud faktist leiab kohus, et 14. aastase teismelise poja igakuine elatusraha ei saa olla väiksem kui 10. aastase tütarlapse elatusraha, pigem peaks see olema suurem. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kostjal on ülal pidada elukaaslasega ühised lapsed: KMP(1.a.) ja KHP(4.a.)

Kohus juhib tähelepanu, et mõlemad vanemad on töövõimelised (vastupidist ei ole tõendatud) ning kohustused lapse suhtes tulenevalt PKS §-st 49 võrdsed. Elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus lapse huvidest ja lapse vajadustest ning arvestab ka asjaolu, et

6 hagejal on kohustus elatusraha kui tulu deklareeida, mis vähendab tegelikku kättesaadavat summat.

Hageja on palunud elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6. nimetatud asjaolusid. 26.07.2005.a. esitas hageja KR kohtule hagi kostja KPvastu Tartu Linnakohtu 08.05.1997.a kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha suuruse muutmiseks mitte elatisehagi. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue elatusraha suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt PKS § 70 lg. 2 mõttes, kuna eeltähendatud paragrahvi saab kohaldada ainult elatisehagi (esmakordse hagi esitamisel elatise nõudes) esitamisel.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 1800 krooni poeg K S ’ri ( sünd. XXX.a.) ülalpidamiseks alates elatise suurendamise haginõude esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni s.o. XXX.a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS sätestatust.. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võtta maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1000 krooni. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 216,80 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk menetlusosalistele menetlusdokumentide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulus.

Taimi Kollom Kohtunik