3-05-71/12 · 3-05-71/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mail 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-71 Haldusasi L.L.i kaebused Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuva korteri erastamata jätmise ja kahju hüvitamise asjas Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L.L. Vastustaja – Tallinna Kesklinna Valitsus Vastustaja – Tallinna linn Vastustaja – Justiitsministeerium Vastustaja – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vastustaja – Vabariigi Valitsus Vastustaja – Tallinna notar Mare Miller Vastustaja – Tallinna notar Liia Aigro Vastustaja – Tallinna notar Evi Paberit Kohtuistungi aeg ja koht 25. mai 2006. a, Tallinn Resolutsioon Jätta L.L.i kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jook- sul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 26. juunil 2006. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt 5. juunil 2006. a. Apellat- sioonkaebus ja -teade peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks.

ASJAOLUD

1. Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asus kuuetoaline ühiskorter (ca 170 m2).

2 2. Korteris elas kolm peret – kahes toas (51,3 m2) L.L., kolmes toas (47,3 m2) M.T. ja ühes toas (20,8 m2) M.Š..

3. Tallinna linna Keskrajooni TSN Täitevkomitee Elamute Valitsus andis 11. novembril 1960. a or- deri nr 1224 M. K. t K.le (M.T.e endine nimi) elama asumiseks Pärnu mnt 6-9 korteris ühes toas. 10. oktoobril 1990. a andis Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK korteriosakonna juhataja M.T.ele orderi nr 812 elamiseks Pärnu mnt 6-9 korteris kolmes toas. Orderi nr 812 väljastamise aluseks oli Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK 10. oktoobri 1990. a korraldus nr 145-k.

4. M.Š. kasutas Pärnu mnt 6-9 asuvas korteris üht tuba alates 27. maist 1986. a Tallinna Linna RSN TK Elamispinna Arvestuse ja Jaotamise Osakonna Elamispinna Vahetamise Sektori 29. aprillil 1986. a väljaantud orderi nr 793 alusel.

5. L.L. oli Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud alates 20. detsembrist 1993. a. Alates 28. det- sembrist 1993. a oli korterisse sisse registreeritud ka L.L.i poeg A.L.. L.L. sõlmis 30. märtsil 1994. a Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsusega kirjaliku üürilepingu Pärnu mnt 6-9 ühiskorteris 2 toa kasutamiseks.

6. L.L. esitas 15. detsembril 1994. a Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME-le avalduse Pärnu mnt 6-9 korteri erastamiseks. 16. veebruaril 1995. a esitas avalduse sama korteri erastamiseks M.T. ja 27. veebruaril 1995. a M.Š..

7. 19. juunil 1995. a sõlmisid L.L. ja A.L. kokkuleppe, et Pärnu mnt 6-9 korteri ostab A.L.. Kokku- leppe kinnitas Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit.

8. 22. juunil 1995. a sõlmisid M.T. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kinnisva- rahoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 64,07/169,7 mõttelise osa ostu- müügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.

9. 29. juunil 1995. a sõlmisid A.L. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kinnisvara- hoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.

10. 14. septembril 1995. a sõlmisid M.Š. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esindajana Vanalinna Kin- nisvarahoolduse ME direktor Rein Koit Pärnu mnt 6-9 korteri 37,57/169,7 mõttelise osa ostu- müügilepingu. Tehingu tõestas Tallinna notar Liia Aigro.

11. Pärnu mnt 6-9 korteri erastanud isikud müüsid mõttelised osad korterist A. S.le: M.T. 4. juulil 1995. a, M.Š. 5. oktoobril 1995. a ja A.L. 17. jaanuaril 1996. a.

12. Korteri mõtteliste osade müügitehingute tegemisel võeti aluseks Tallinna Hooneregistri ME all- järgnevad õiendid: - 3. juulil 1995. a M.T.ele väljastatud õiend nr 4548, mille kohaselt kuulub Pärnu mnt 6-9 korter 105,63/169,7 mõttelises osas Kesklinna Valitsusele ja 64,07/169,7 mõttelises osas M.T.ele; - 3. juulil 1995. a väljastatud õiend nr 2926; - 17. augustil 1995. a Kesklinna Valitsusele väljastatud õiend nr 4548 selle kohta, et Pärnu mnt 6 hoone kuulub Kesklinna Valitsusele; - 16. jaanuaril 1996. a A.L.ile väljastatud õiend nr 4548, mille kohaselt kuulub Pärnu mnt 6-9 korter 101,64/169,7 mõttelises osas A. S.le ja 68,07/169,7 mõttelises osas A.L.ile.

3 13. 4. juulil 1995. a M.T.e ja A. S. vahel sõlmitud Pärnu mnt 6-9 asuva korteri 64,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu tõestas Tallinna notar Evi Paberit.

14. 17. jaanuaril 1996. a A.L.i ja A. S. vahel sõlmitud Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa ostu-müügilepingu tõestas Tallinna notar Mare Miller. Notar ei teavitanud perekonnaliiget L.L.i tehingu tegemisest.

15. 17. aprillil 1996. a tõstis A. S. ebaseaduslikult välja elamispinnalt Tallinnas Pärnu mnt 6-9 L.L.i. A. S. mõisteti kriminaalasjas nr 96041417 süüdi KrK § 133 järgi, kuna väljatõstmisel rikuti elamu- seaduse § 63 sätteid.

16. Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakond saatis 31. augustil 1998. a vastuseks Tallin- na Linnakohtu järelepärimisele Pärnu mnt 6-9 korterisse registreeritud isikute kohta teatise nr 2847, mille kohaselt olid korterisse sisse registreeritud L.L., A.L. ja M.Š..

KAEBUSE ESITAJA VÄITED

M.T.ele väljastatud orderid

17. Order nr 1224 on väljastatud 11. novembril 1960. a, kuid M. K. on Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud juba 30. septembril 1960. a, mis oli Nõukogude seaduste kohaselt lubamatu. Order on väljastatud ja sellesse on parandused tehtud prokuröri osaluseta. Orderisse on hiljem juurde kirjuta- tud teisi nimesid, s.h J. T., kes polnud M.T.ega sel ajal abielus. Majaraamatust nähtuvalt on T. kor- duvalt sisse ja välja registreeritud. Majaraamatusse pole kantud „K.“ nimelist isikut. Seega oli order võltsitud ja hilisemate orderite väljastamine õigusvastane.

18. Order nr 812 on väljastatud Tallinna linna Oktoobri rajooni RSN TK 10. oktoobri 1990. a korral- duse nr 145-k alusel. Kuid Tallinna Linnaarhiivi 28. septembri 2000. a teatise kohaselt ei ole Ok- toobri rajooni RSN TK korteriosakond 10. oktoobril 1990. a istungit pidanud.

Pärnu mnt 6-9 korteri erastamine

19. L.L. esitas 15. detsembril 1994. a avalduse Pärnu mnt 6-9 korteri erastamiseks. Kaebajale oleks pidanud erastama korteri tervikuna.

20. M.T.el ei olnud eluruumi erastamise õigust, sest temale väljastatud orderid olid õigusvastased, tal puudus üürileping ning ta ei olnud Pärnu mnt 6-9 korterisse ametlikult sisse registreeritud, mida tõendab Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakonna 31. augusti 1998. a teatis nr 2847.

21. Vastavalt Tallinna Kesklinna Valitsuse elanike registriosakonna 31. augusti 1998. a teatisele nr 2847 olid Pärnu mnt 6-9 korterisse sisse registreeritud L.L., A.L. ja M.Š., kellel oli järelikult õigus korter erastada. 5. detsembrini 1995. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 5 ja § 5 lg 1 p 10 ei lubanud erastada mitme üürilepingu alusel kasutatavat korterit ja korter tulnuks erastada kokkuleppe alusel. Seega rikkus Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit erastamisle- pingute sõlmimisel seadust ning kuritarvitas ametiseisundit.

22. Kuna L.L. sõlmis 30. märtsil 1994. a Vanalinna Elamuekspluatatsioonivalitsusega kirjaliku üüri- lepingu Pärnu mnt 6-9 korteri peale tervikuna, siis oli tal õigus korter enne 5. detsembrit 1995. a ter-

4 vikuna erastada. Notar Liia Aigro erastamisdokumentatsioonis puuduvad A.L.i, M.Š.i ja M.T.ega sõlmitud üürilepingud, seega tulnuks korter erastada tervikuna L.L.ile.

23. M.Š.ile korteri erastamisel võeti aluseks Tallinna Hooneregistri 17. augusti 1995. a õiend nr 4548, millelt ei nähtunud, et juba on sõlmitud ostu-müügilepingud A.L.i ja M.T.ega. Seega sisaldas õiend valeandmeid ning M.Š.i omand ei tekkinud õiguslikul alusel.

24. Korteri erastamisel arvestati valesti korteri hinda, sest Rein Koit võttis korteri nr 9 plaani asemel aluseks korteri nr 7 plaani.

25. Korteri erastamistoimingute õigusvastasust kinnitab ka Tallinna Kesklinna Valitsuse haldussek- retär.

Erastamisõigust omavate isikute nimekiri

26. Riik ja Tallinna linn oleks pidanud korraldama nimekirja koostamise isikute kohta, kellel oli elu- ruumide erastamise õigus, ja teavitama notareid. Palju kortereid oli üürilepinguta ja sissekirjutuseta. Selline nimekiri koostati ainult Paldiskis.

Ostueesõiguse teostamata jätmine

27. M.T. müüs mõttelise osa korterist 4. juulil 1995. a A. S.le Tallinna Hooneregistri 3. juuli 1995. a õiendite nr 2926 ja 4548 alusel, milles ei olnud kajastatud, et A.L. on saanud Pärnu mnt 6-9 korteri kaasomanikuks. A.L.il oli vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-le 131 mõttelise osa ostueesõigus. Notariaaltoimingute korra punktide 63-65 kohaselt oleks tehingu tõestanud notar Evi Paberit pidanud kahe kuu jooksul informeerima korteri kasutajaid mõttelise osa müügist ja ostuees- õigusest.

28. Tallinna Hooneregistri 17. augusti 1995. a õiendis nr 4548 ei olnud kajastatud, et Pärnu mnt 6-9 korteri mõttelised osad on müüdud A.L.ile ja A. S.le. Õiendi saanud notar Liia Aigro oleks pidanud teavitama Notarite Koja juhatust notar Evi Paberiti õigusvastasest toimingutest ja kaasomanike õi- guste rikkumisest.

A.L.i korteritehing

29. Hooneregister väljastas 16. jaanuaril 1996. a A.L.ile õiendi nr 4548. Õiend on õigusvastane ja seda ei tohtinuks väljastada, sest ei ole kajastatud A. S. poolt mõtteliste osade pantimist Tallinna Pangale. Õiendile on A.L.i asemel alla kirjutanud võõras isik. A.L.i kaasomaniku õigusi on rikutud, sest ta ei ole andnud pantimiseks nõusolekut. Õiendita poleks A. S. korterit saanud omandada ja L.L.it korterist välja tõsta.

30. Notar Mare Miller ei teavitanud L.L.i sellest, et A.L. võõrandab mõttelise osa korterist A. S.le. Seega sõlmiti leping perekonnaliikme seljataga, mis on vastuolus notariaaleeskirjadega.

Eluruumide erastamise seaduse vastuolu põhiseadusega

5 31. Eluruumide erastamise seadus on põhiseadusevastane, sest sunnib perekonnaliikmeid sõlmima kokkuleppeid selle kohta, kes saab korteri erastada, ja toob kaasa tülisid ja ebaõiglust. Kokkuleppe sõlmimise tagajärgi ei selgitatud. Kortereid peaks saama erastada kõik perekonnaliikmed. Eluruumid peaks natsionaliseerima ja erastama uutel, võrdsetel alustel kõikidele kaasomandisse. Justiitsminis- teerium ei teostanud Vabariigi Valitsuse toimingute üle järelevalvet ning lasi toimuda massilistel õiguserikkumistel.

Hooneregistri ümberkorraldamine

32. Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2003. a otsuse nr 284 alusel lõpetati Tallinna Hooneregistri tegevus alates 1. jaanuarist 2004. a seoses ehitisregistri kasutuselevõtuga. Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeeriumi ja Tallinna linna vahel 12. detsembril 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 2. 7 kohustab ministeeriumi üle võtma hooneregistriga seonduvad kohtuvaidlused, kuid jätab lahtiseks, kes vastutab hooneregistri tegevuse eest. Otsust peaks täiendama rahvusvahelise normiga, mille ko- haselt toimub omandi tagastamine 50 aasta jooksul.

A. S. kriminaalasi

33. L.L.i kodust ebaseaduslikult välja tõstnud A. S. tunnistati süüdi ainult KrK § 133 järgi. Krimi- naalasja nr 96041417 menetlemisel oleks pidanud esitama süüdistuse ka hooneregistri õiendite võlt- simises ja kunstlike tõendite loomises. Uurijad ja prokurörid pidid teadma, et A. S. omand Pärnu mnt 6-9 korterile oli tekkinud õigusvastaselt. L.L. jäeti kriminaalasjas alusetult tsiviilhagejaks tunnista- mata.

Järelevalve puudumine prokuratuuri üle

34. Vabariigi Valitsus ei andnud prokuratuurile kindlaid juhiseid erastamisõiguse kaotamisega seo- tud kriminaalasjade menetlemiseks ja puudus kontroll.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED

35. 27. jaanuaril 2005. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-71, endine nr 3-136/2005) palub L.L. tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamise menetluses, kohustada erastama Pärnu mnt 6-9 korter kaebajale ja tuvastada Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute õigusvastasus („puudub avalik-õiguslik suhe“).

36. 23. novembril 2005. a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1120) nõuab L.L. Jus- tiitsministeeriumilt ja Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitamist summas 300 000 krooni. Hilisemates avaldustes on kaebust laiendatud notar Liia Aigro ja Tallinna Kesklinna Valitsuse peale seoses Pärnu mnt 6-9 korteri erastamistoimingutega. Kaebaja vaidlustab ühtlasi eluruumide erastamise seaduse § 4 lõike 1 ja § 13 lõike 3 põhiseaduslikkuse ja nõuab Vabariigi Valitsuselt inimõiguste konventsiooni ratifitseerimist, millega tagada õigus kodule.

37. 8. detsembril 2005. a. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1221) nõuab L.L. Ma- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Tallinna linnalt ja notar Mare Millerilt kahju hüvitamist summas 500 000 krooni. Kaebuses on vaidlustatud Tallinna Hooneregistri 16. jaanuari 1996. a õiend

6 nr 4548 ning 17. jaanuaril 1996. a A.L.i ja A. S. vahel sõlmitud leping ja notar Mare Milleri toimin- gud selle lepingu tõestamisel.

38. 16. detsembril 2005. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-05-1259) kaevatakse Tal- linna Hooneregistri 3. juuli 1995. a õiendite nr 2926 ja 4548 ning 17. augusti 1995. a õiendi nr 4548 peale, samuti nõutakse Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2003. a otsuse nr 284 täiendamist.

39. 9. jaanuaril 2006. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses (nr 3-06-81) vaidlustab L.L. M.T.ele antud eluruumi kasutamise orderid ja M.T.e õiguse erastada korter ning palub Tallinna lin- nalt ja notar Liia Aigrolt välja mõista kahju hüvitamiseks 150 000 krooni. Kaebuses leitakse, et kor- raldada tulnuks nimekirja koostamine isikute kohta, kellel oli eluruumide erastamise õigus, ja teavi- tada notareid.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

40. Tallinna linn ja Kesklinna Valitsus paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Kaevatavad toimingud ei riku L.L.i subjektiivseid õigusi, sest ta loobus korteri erastamisõigusest poja kasuks. M.T.ele ja M.Š.ile on ühiskorteri mõttelised osad erastatud seaduslikult.

41. Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Vabariigi Valitsus paluvad jätta kaebuse rahuldamata, kuna peavad seda põhjendamatuks.

42. Notarid E. Paberit, L. Aigro ja M. Miller paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Notariaaltoimingud ja tõestatud tehingud olid seadusega kooskõlas.

KOHTU PÕHJENDUSED

43. L.L.i kaebuse eesmärgiks on erastada Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuv korter või saada rahalist hüvi- tist kahju katteks, mille tingis selle korteri temale erastamata jätmine. Nende eesmärkide saavutami- seks on L.L. esitanud Tallinna Halduskohtule kaebused, milles ta vaidlustab: - Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamisel A.L.i, M.Š.i ja M.T.e kaasomandisse; - notarite E. Paberiti, L. Aigro ja M. Milleri toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute ja järgnenud müügitehingu tõestamisel; - korterite erastamistehingute ja müügitehingute tegemise aluseks olnud hooneregistri õiendid; - M.T.ele väljastatud orderid Pärnu mnt 6-9 korteri kasutamiseks ja M.T.e erastamisõiguse; - erastamisõigust omavate isikute kohta nimekirja koostamata jätmise ja notarite teavitamata jätmise; - järelevalve puudumise erastamistoimingute üle ja prokuratuuri üle erastamisega seotud kriminaalas- jade lahendamisel; - hooneregistri ümberkorraldamise, mis jättis lahtiseks hooneregistri vastutuse; - Vabariigi Valitsuse tegevusetuse igaühele koduõiguse tagamisel.

Kahjunõuded on esitatud järgmiselt: Justiitsministeeriumilt, Vabariigi Valitsuselt ja L. Aigrolt sum- mas 300 000 krooni; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, Tallinna linnalt ja M. Millerilt summas 500 000 krooni; lisaks veel Tallinna linnalt ja L. Aigrolt summas 150 000 krooni.

7

L.L. suurendas kahjunõudeid kohtuvaidluste käigus ning kohtuistungi protokollile lisatud parandustes. Kohus jätab nõuete suurendamise halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõike 8 ja tsiviil- kohtumenetluse seadustiku § 376 lõike 1 alusel tähelepanuta ja loeb nõuded esitatuks kaebustes väl- jendatud suuruses.

44. Kohtusse pöördumise aluseks on kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine (HKMS § 7 lg 1). Ka kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumi- ne avaliku võimu kandja poolt. Kohus peab tuvastama, kas kaebuse esitaja vaidlustatud toimingud ja tehingud rikuvad L.L.i subjektiivseid õigusi. Kui isiku õigusi ei ole rikutud, siis jäetakse kaebus ra- huldamata, andmata hinnangut kaevatavate aktide õiguspärasusele ja kahju hüvitamise nõude muude eelduste olemasolule. Kõikide nõuete aluseks on väide, et L.L.il oli õigus erastada Tallinnas Pärnu mnt 6-9 asuv korter.

45. Käesolevas asjas välistab L.L.i kaebeõiguse asjaolu, et L.L. ja tema poeg A.L. sõlmisid 19. juunil 1995. a kokkuleppe, et Pärnu mnt 6-9 korteri ostab A.L.. Kokkuleppe kinnitas vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) §-le 4 p 1 Vanalinna Kinnisvarahoolduse ME direktor Rein Koit. Kokkule- pet ega A.L.i ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel 29. juunil 1995. a sõlmitud Pärnu mnt 6-9 korteri 68,07/169,7 mõttelise osa võõrandamistehingut ei ole ettenähtud korras kehtetuks tunnistatud. Isegi kui L.L. ei andnud endale kokkuleppe sõlmimise ajal aru, mida toob enesega kaasa erastamisõiguse loovutamine A.L.ile, ei anna alust tehingu kehtetuks tunnistamiseks (1995. aastal kehtinud tsiviilsea- dustiku üldosa seaduse § 71 lõige 3, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-1-06). Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse pidada tehinguid tühisteks vastuolu tõttu seadusega või heade kommetega. Asja- olu, et L.L. soovib vaidlustada ja tagasi pöörata talle tagantjärgi ebasoodsaks osutunud otsuseid ja tehinguid, võib olla inimlikult arusaadav, kuid ei oma õiguslikku tähtsust. L.L.il võib siiski olla alus nõude esitamiseks A.L.i suhtes, kuna asjaoludest nähtuvalt tõi L.L.i huvide rikkumise tegelikult kaasa korteri müük A.L.i poolt.

46. Seega andis L.L. 19. juuni 1995. a kokkuleppega kõik õigused Pärnu mnt 6-9 korteri erastamise suhtes A.L.ile ning ainult A.L.il, mitte L.L.il, võib olla õigus korteriga tehtud muude erastamistoimin- gute vaidlustamiseks ja ebaseaduslike toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks.

47. Kohus ei pea põhiseadusvastaseks eluruumide erastamise regulatsiooni, mille kohaselt sai korteri erastada ühe perekonnaliikme nimele vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kokkuleppe sõl- mimisega lõid kooselanud perekonnaliikmed omavahelise võlaõigusliku suhte. Selle suhte sisu oli poolte kujundada – pooled võisid kokku leppida näiteks hiljem omandi jagamises, eluaegse ülalpida- mise ja eluruumi kasutamise võimaldamise kohustuses, rahalise hüvitise maksmises vms. See, milli- sed õigused ja kohustused tekkisid perekonnaliikmetel omavahelistes õigussuhetes, ei puutu kohalikku omavalitsusesse ega riiki. Asjaoludest nähtuvalt otsustas A.L. talle erastatud korteri mõttelise osa võõ- randada kinnisvaramaaklerile, mis tõi lõppkokkuvõttes kaasa L.L.i ebaseadusliku väljatõstmise korte- rist. Nagu kohtuotsuse punktis 45 öeldud, võib L.L.il olla võlaõiguslik nõue A.L.i vastu.

48. Notaritel ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust teavitada L.L.i tehingutest, mida tegi tema poeg A.L.. See, kas A.L. jäeti teavitamata ostueesõiguse teostamise võimalusest, ei riiva L.L.i subjek- tiivseid õiguseid. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr II-2/898/00 (tlk107-110) leiti, et L.L.ile ei laiene kaasomaniku õigused ning korteriga tehtud tehingud ei riku tema õigusi.

49. Asjassepuutuvad õigusnormid ei ole seega põhiseadusevastased ning kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamisel A.L.i, M.Š.i ja M.T.e kaasomandisse; notarite

8 E. Paberiti, L. Aigro ja M. Milleri toimingud Pärnu mnt 6-9 korteri erastamislepingute ja järgnenud müügitehingu tõestamisel; korterite erastamistehingute ja müügitehingute tegemise aluseks olnud hooneregistri õiendid; M.T.ele väljastatud orderid Pärnu mnt 6-9 korteri kasutamiseks ja M.T.e eras- tamisõiguse; erastamisõigust omavate isikute kohta nimekirja koostamata jätmine ja nendest notarite teavitamata jätmine; järelevalve puudumine erastamistoimingute üle ja prokuratuuri üle erastamisega seotud kriminaalasjade lahendamisel ning hooneregistri ümberkorraldamine, mis jättis lahtiseks hoo- neregistri vastutuse, ei riku kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt L.L.i avalik-õiguslikke subjektiivseid õigusi, siis jäetakse kaebused täies ulatuses rahuldamata.

50. HKMS § 92 lõike 2 alusel jäetakse kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv L.L.i kanda.

Villem Lapimaa Kohtunik