3-05-98/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-98 Haldusasi O Gi kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 19.11.2004 kirjas nr 15.3-09/366371 sisalduva otsuse ja KMA 27.01.2005 vaideotsuse nr 6-05 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-196/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus O Gi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant O G (isikukood *) Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindaja Benno Vaisma

RESOLUTSIOON

Muuta Tallinna Halduskohtu 27. mai 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-196/2005 põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse punktis toodud põhjenduste osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta O Gi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. G on sündinud *a Tallinnas. Ta on teeninud NSVL relvajõududes ajateenijana 1972- 1974 ja kaadrikaitseväelasena 1984-1986 vanemkokana ja 1986-1990 relvalao ülemana. Teenistusest vabastati O. G lipniku auastmes. O. G on kodakondsuseta isik, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

2. Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 korraldusega nr 651-k anti O Gile tähtajaline elamisluba kui erusõjaväelasele kaheks aastaks. Vabariigi Valitsuse 12.07.1998 korraldusega nr 424-k anti O. Gile korduv tähtajaline elamisluba kui erusõjaväelasele kolmeks aastaks, mida Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) otsusega pikendati kuni 12.07.2006.

3-05-98

2(4)

O. G esitas KMA-le avalduse, millega palus end välja arvata välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaste nimekirjast. Vabariigi Valitsuse 24.10.2000 korraldusega nr 840-k moodustatud Komisjon annab hinnangu, kas isik on kaadrisõjaväelane, ja teeb ettepaneku elamisloa andmiseks ja pikendamiseks. Asjatundjate komisjon tegi ettepaneku lugeda avaldaja välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaseks.

O. G esitas 19.04.2001 alalise elamisloa taotluse. KMA 03.07.2001 otsusega nr 20011570-7 keelduti alalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p 7 alusel. Taotleja esitas 27.09.2004 KMA-le uue avalduse, milles palus veelkord läbi vaadata tema suhtes kehtiv kaadrisõjaväelase staatus ja arvata ta välja välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaste nimekirjast. Komisjon tegi KMA-le 27.10.2004 ettepaneku lugeda O. G välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaseks. KMA 19.11.2004 kirjaga nr 15.3- 09/366371 teatati O. Gile, et ta loetakse välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaseks.

O. Gi 16.12.2004 vaides paluti KMA seisukoht välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelase kohta tühistada ja tunnistada ta tsiviilisikuks. KMA 27.01.2005 vaideotsusega nr 6-05 jäeti vaie rahuldamata.

3. O. G esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KMA 19.11.2004 kirjas sisalduv otsus ja KMA 27.01.2005 vaideotsus nr 6-05.

4. Tallinna Halduskohtu 27.05.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:

a) Välismaalaste seaduses käsitletud välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelaseks saab eelkõige pidada isikut, kes on astunud vabatahtlikult sõjaväelisesse tegevteenistusse (sh kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) järgi lepingulisse teenistusse ehk Vene Föderatsiooni analoogilise seaduse järgi üleajateenistusse) ja läbinud teenistuse sõjaväeliselt korraldatud asutustes või üksustes. Kaebuse esitaja asus pärast kohustusliku ajateenistuse läbimist vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse ehk üleajateenijaks Saksamaale sidepataljoni vanemkokana. Sidepataljon on üks sõjaväeliselt korraldatud üksustest. O. G arvati reservi üleajateenistusest 1990. aastal lipniku auastmes. KTS § 107 ja § 126 näevad analoogiliselt ette, et ametikohalt seoses mittevastavusega vabastatud kaadrikaitseväelane arvatakse reservi või erru, kui teda ei määrata uuele ametikohale. Kaebuse esitaja kaadrisõjaväelase staatust ei välista asjaolu, et talle ei ole määratud sõjaväepensioni ega ka see, et üleajateenistus möödus tsiviilerialal.

b) Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-02 leiti, et üheks sõjaväelise tegevteenistuse oluliseks tunnuseks on teenistuskoht. Alama astme kohtute otsused tühistati seetõttu, et jäeti välja selgitamata, kas tegemist oli fiktiivse teenistusega või tegeliku teenistusega sõjaväeosas. Analoogia käesoleva vaidlusega ei ole kohaldatav, kuna O. G viibis üleajateenistuses sõjaväeliselt korraldatud üksuses.

c) Komisjon, KMA ja ka Vabariigi Valitsus on seisukohal, et O. Gi on ühtviisi käsitletud välisriigi relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelasena, kuna faktilised asjaolud ei ole muutunud. Pädevate organite muutumatu seisukoht, mida kaebuse esitaja ei ole kunagi eelnevalt kohtulikult vaidlustanud, kinnitab vaidlustatud KMA otsustuse sisulist õiguspärasust. Vaatamata KMA vastuse napile motiveeringule, oli otsustus kaebuse esitajale arusaadav. Põhjusel, et avaldaja ei toonud esile uusi asjaolusid, ei olnud vajalik kõiki põhjendusi üle korrata. Kaebeõiguse teostamine ega otsuse seaduslikkuse kontroll ei olnud takistatud.

d) vaideotsuse tühistamist võib nõuda, kui sellega rikutakse iseseisvalt kaebuse esitaja õigusi. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja selliseid asjaolusid välja toonud.

ASJAOSALISE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3-05-98

3(4)

5. O. Gi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellant leiab järgmist:

a) Apellant ei ole teeninud Eesti Vabariigi ega Vene Föderatsiooni sõjaväes. Asjakohatu on kohtu viide Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele 26.07.1994 lepingule. Apellant töötas vanemkokana ja hiljem lao juhatajana endises NSVL armees. Välismaalaste seaduses ei ole täpsustatud, kellena, millal ja millistes organites teenimist loetakse teenimiseks kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes. VMS § 12 lg 4 p-s 7 sätestatud kaadrisõjaväelase mõiste ei hõlma endise NSVL armees teeninud üleajateenijaid. Apellant ei vasta endise NSVL kaadrisõjaväelase kohta kehtestatud nõuetele: ta ei ole saanud sõjaväeharidust, ei olnud ohvitser, ei ole osalenud sõjategevuses, eriüksustes ega saa Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni 1994. aasta kokkuleppe alusel. Seega ei vasta apellant KVTS § lg-s sätestatud „kaadrisõjaväelase“ nõuetele ega ole teeninud välisriigi relvajõududes VMS § 12 lg 4 p 7 mõttes ja teda tuleb tunnistada tsiviilisikuks.

b) Välismaalaste kategooriatesse jagamine olenevalt nende sotsiaalsest seisundist on diskrimineerimine ja keelatud põhiseaduse § 12 alusel. VMS § 12 lg 4 p-s 7 kirjeldatud välismaalased eristatakse ilma objektiivse ja mõistliku õigustuseta. Alalise elamisloa saamise õiguse piiramine põhineb kollektiivsel tunnusel – kuulumine kindlaksmääratud sotsiaalse grupi hulka. Arusaamatuks jääb, millistele riigi hüvedele tekitatakse kahju juhul, kui apellandile antakse alaline elamisluba.

6. Kodakondsusja Migratsiooniameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas apellant on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Vaidlustatud haldusaktidega on tuvastatud kaebuse esitaja suhtes VMS § 12 lg 4 p 7 kohaldamine, mis välistab kaebuse esitajale alalise elamisloa või kodakondsuse andmise.

8. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud haldusaktide sisulist õiguspärasust kinnitab asjaolu, et varasemates jõustunud haldusaktides, millega nähti ette tähtajalise elamisloa andmine, on kaebuse esitajat käsitletud NSVL kaadrikaitseväelasena. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoluga ei saa vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust põhjendada. Vastustaja ei ole keeldunud taotluse läbivaatamisel menetluse uuendamisest. Seetõttu varasema haldusakti seisukohtadele tuginemine on käesoleva haldusasja läbivaatamisel põhjendatud vaid haldusaktide vormilise õiguspärasuse hindamisel. Kui varasemas haldusmenetluses on vastustaja oma seisukohta motiveerinud, võib uuendatud menetluses haldusakti põhjendamisel tugineda varasema haldusakti motiividele, kui menetlusosaliste väited ei lükka varasemat põhjendust ümber.

9.

Õige on apellandi väide, et kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kaadrikaitseväelase mõistet ega Vene Föderatsiooni seadusandluses kasutatud sarnast mõistet ei saa samastada kaadrikaitseväelase mõistega VMS § 12 lg 4 punktis 7. Kaadrikaitseväelase mõistet ei ole välismaalaste seaduses defineeritud ja seetõttu on võimalik teistele seadustele tugineda üksnes analoogia kohaldamiseks kaadrikaitseväelase mõiste sisustamisel. Ka Riigikohus on pidanud põhjendatuks kaadrikaitseväelase mõiste kaudu VMS § 12 lg 4 p 7 sisu avamist.

10. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et apellant asus vabatahtlikult teenistusse NSVL relvajõududesse pärast ajateenistuse läbimist. Ta töötas Saksamaal NSVL sõjaväe koosseisu kuuluvas sidepataljonis vanemkokana alates detsembrist 1984 ja laoülemana alates 1986, saades 1986 lipniku auastme. Teenistusest vabastati apellant 1990. a juunis.

3-05-98

4(4)

Asjas esitatud tõenditest (sõjaväepileti lk 10, tl 30) nähtub, et apellandil oli teenistuses olles relv alates 1985. a maist.

11. Apellandi väitel tuleb VMS § 12 lg 4 p 7 tähenduses kaadrisõjaväelasena käsitleda isikut, kes omas ohvitseri auastet, sõjaväelist eriväljaõpet ja ettevalmistust, mis lisandub tavapärasele ajateenistusele ja reservväelaste kogunemistele. Ringkonnakohus leiab, et lipniku auastme omamine, teenimine ohvitseri auastmega ametikohal NSVL relvajõudude väeosas, kus kaadrikaitseväelast iseloomustab range hierarhiaga alluvus kõrgemalseisvale ülemusele, ja teenistusrelva omamine osundavad, et apellant töötas kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes. Asjaolu, et apellandi igapäevased tööülesanded võisid olla sõjaväelise väljaõppega mitte seotud ja lahingutegevuses või selleks väljaõppes apellant ei pruukinud osaleda, ei tähenda, et tema ametikohta ei tuleks käsitleda kaadrisõjaväelase ametikohana. Ka potentsiaalne võimalus väeosas teenistuses viibimise ajal, arvestades ohvitseri aukraadi ja sellele vastava ametikoha ning teenistusrelva olemasolu, osundab, et apellandi tegevus võib olla riigi julgeolekule ohtlik. VMS § 12 lg 4 p 7 ei sätesta, et kaadrikaitseväelastena peetakse silmas sellisel ametikohal töötamist, mis eeldas igapäevast sõjategevuses osalemist või selleks valmistumist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et tema käsitlemine kaadrisõjaväelasena VMS § 12 lg 4 p 7 tähenduses on vastuolus PS §-ga 12. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud haldusaktidega ei keeldutud apellandile alalise elamisloa andmisest või kodakondsuse andmisest. Keelatud ebavõrdse kohtlemisega võib tegemist olla juhul, kui isiku õigusi piiratakse võrreldes teiste samaväärsete isikutega ülemääraselt.

Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise