2-06-7481/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis

Sekretär kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Otsuse avalikustamise aeg Kohtuistungi aeg

24. mail 2006.a , Tartu Kohtumaja

22.mail 2006 Tsiviilasja number 2-06-7481 Tsiviilasi X hagi Y vastu lapsele elatisraha nõudes Istungil osalenud menetlusosalised ( nende esindajad) Hageja: X Kostja : Y RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 397-402, kohus

Otsustas:

X hagi rahuldada. Välja mõista Y lt igakuuselt 1500(üks tuhat viissada ) krooni elatist lapse kasuks X , alates hagi esitamisest ,s.o. 29. märtsist 2006. Elatise suurus muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega ning see on pool kehtestatud alampalga määrast. Elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsKMS § 468 lg.3 alusel.

Kohtukulud hüvitada Y l TsKMS § 174(1) korras. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. vastavuses TSKMS § 632.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X on esitanud hagi Y vastu lapsele igakuise elatise nõudes. X nõudis kostjalt Y lt igakuiselt 1500 krooni elatist lapsele, kes vajab seaduses ettenähtud elatise minimaalsummat 1500 krooni kuus. Hageja väidetel kostja elatist alates aprillist maksnud ei ole. Kostja Y ei vaielnud elatise nõudele vastu. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõuet põhjendatuks. Hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar /sünnikanne 254 08.04.1998 Tartuma Perekonnaseisuametis/(tl. 5). Seega on tõendatud xxxxxxxx põlvnemine Y st.

Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61(4) alusel vähemalt 1500 krooni kuus. See summa muutub vastavalt riigis kehtestatud palga alammäärale. § 65(5) alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal, kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest.

Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduses ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Kostja seletusel on tema nõus elatist maksma ning on seda teinud ka kuni käeoleva aasta aprillini, mil ta vahistati kahtlustatuna kuriteos. Kohus ei tuvastanud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 ja lg. 8 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid Y lt välja nõuda elatist alla minimaalmäära või teda üldse elatise maksmise kohustusest vabastada. Hageja nõue kostja vastu on eeltoodust tulenevalt seaduslik ning, kooskõlas lapse huvidega ning kohus tunnustab seda nõuet.

Kostja vahistamine ei pruugi olla kestev. Kui kostja kriminaalasjas süüdi tunnistatakse ja ta asubki vabadusekaotuslikku karistust kandma, on tal ka võimalik saada vanglas tööd ning tasuda lapsele elatisraha. Kohus on seisukohal, et elatis ei pea laekuma vaid isiku palgast ,vaid elatist saab maksta ka materiaalsete väärtuste müügist saadavate rahaliste vahenditega. Rahuldada hagi ja mõista igakuiselt Y välja elatis 1500 krooni lapse kasuks. Elatise suurus muutub vastavalt riigis kehtestatud alampalga määrale. Elatis tasuda X. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 70 mõistab kohus elatisehagi välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, tuleb panna kostjale, sest kostja on rikkunud seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162(4), § 173, § 174 ,§ 175.

Kohtunik :