3-05-215/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-05-215

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-215 Haldusasi L.R. kaebus kohustada Rae Vallavalitsust välja maksma puhkusetoetus ja ühe kuu ametipalk seoses täieliku lõpparve tähtaegse maksmata jätmisega. Asja läbivaatamise kuupäev 8.mai 2006 Menetlusosalised kaebaja L.R. vastustaja Rae Vallavalitsus; esindaja Martin Minn RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja kohustada vastustajat kaebajale välja arvestama ja maksma puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses ning lõpparve tähtaegse ja täieliku maksmata jätmise tõttu ametniku ühe kuu ametipalk.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 23.05.2006. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

02.03.2005 andis Rae vallavanem käskkirja nr 38, millega loeti puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) § 3 alusel ja juhindudes L.R. 14.02.2005 avaldusest L.R. poolt ajavahemikul 15- 18.02.2005 töölt puudutud päevad (4 kalendripäeva) puhkusepäevadeks ning vähendati vastavalt L.R. 2005.a. saadaolevate puhkusepäevade arvu. Samuti kohustati L.R. esitama täiendav avaldus märtsikuu jooksul perioodide kohta, millal ta soovib ülejäänud puhkusepäevi kasutada.

2

14.03.2005 Rae vallavanema käskkirjaga vabastati L.R. teenistusest alates 15.03.2005 tervisliku seisundi tõttu ning maksti kasutamata puhkuse eest hüvitust 8 kalendripäeva ulatuses ning kompensatsiooni teenistusest vabastamise eest 2 kuu ametipalga ulatuses.

15.03.2005 on L.R. pöördunud kirjaliku avaldusega Rae vallavanema poole puhkusetoetuse väljamaksmiseks. 24.03.2005 on kaebajale vastatud, et tema palvega maksta välja puhkusetoetus ei nõustuta.

31.03.2005 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse 14.03.2005 käskkirja nr 38 seadusega kooskõlla viimiseks ja puhkusetoetuse väljamaksmiseks. Samal kuupäeval esitas kaebaja kaebuse ka ametipalga väljamaksmiseks täieliku lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.

14.12.2005 kohtumäärusega võttis kohus kaebused menetlusse ja liitis haldusasjad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub kohustada Rae Vallavalitsust välja maksma puhkusetoetus ja ühe kuu ametipalga suurune hüvitis seoses täieliku lõpparve maksmata jätmisega. Kaebaja leiab, et Rae vallavanema 14.03.2005 käskkiri nr 38, millega loeti ajavahemikul 15- 18.02.2005 kaebaja töölt puudutud päevad puhkusepäevadeks on õigusvastane. Kaebajale ei puudunud märgitud ajavahemikul teenistusest, vaid viibis puhkusel. Puhkusetoetuse kaebajale erinevalt teistest teenistujatest makstud ei ole, samuti ei ole talle põhjendatud, miks puhkusetoetust ei makstud. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on saada talle seadusega ettenähtud puhkusetoetust, mis tulnuks välja maksta puhkuse esimese osa kasutamisel. Samuti on kaebajal õigus nõuda ametipalka täieliku lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest.

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ajavahemikul 15-18.02.2005 viibis kaebaja puhkusel. Kaebaja puudus teenistusest põhjuseta. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale avaldust minna märgitud ajavahemikul puhkusele ning vastustaja ei ole vormistanud ka käskkirja puhkusele lubamise kohta. Seega puudub kaebajal alus saada avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 46 lg 4 kohaselt puhkusetoetust. Kaebaja on teenistusest vabastamisel saanud lõpparve, mille koosseisus olid kõik seadusega ettenähtud tasud, va arvatud puhkusetoetus, mille saamiseks puudus alus. Isegi kui kaebajale kuulunuks maksmisele puhkusetoetus, ei saa ametiasutusele süüks panna viivitust, kuna kaebajale on välja maksnud summad, mille üle puudus vaidlus. Teenistusest vabastamisel poolte vahel puhkusetoetuse maksmise üle vaidlust ei olnud. Kaebaja on esitanud märgitud nõude alles pärast teenistusest vabastamist. Kuna kaebajal ei olnud õigust saada puhkusetoetust, ei ole teda ka ebavõrdselt koheldud. Vastustaja leiab, et kaebaja kohustamiskaebus on kohtule esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja täiendas oma nõudeid kohustamistaotlusega alles 20.06.2005 kohtumenetluse käigus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus luges menetluse ettevalmistavas staadiumis kaebuse täpsustamise tulemusel esitatud kohustamistaotluse 13.04.2006 protokollilise määrusega tähtaegselt esitatuks, lähtudes kaebaja poolt kohtule esialgselt esitatud kaebuse eesmärgist.

I Taotlus kohustada Rae Vallavalitsust välja maksma puhkusetoetus.

ATS § 46 lg 1 sätestab, et teenistujale võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb puhkusetoetust maksta kõikidele

3 teenistujatele võrdsetel alustel.

Seega toimub puhkusetoetuse maksmine kaalutlusõiguse alusel, mille teostamise ühe kriteeriumina on normis ettenähtud kohustus kohelda kõiki teenistujaid võrdselt.

Kohtumenetluse käigus on kohtule esitatud Rae vallavanema 21.01.2005 käskkiri nr 21, mille kohaselt on lubatud juhindudes ATS § 46 lg-st 1 ja Rae Vallavolikogu 13.01.2004 määrusega nr 25 kinnitatud Rae valla ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korra p-st 2.24.1 maksta puhkusetoetust kõigile Rae valla ametiasutuste teenistujatele seoses põhipuhkusega ühe kuu ametipalga ulatuses. Vastustaja esindaja kinnitas kohtuistungil (tlk 56), et teistele Rae valla teenistujatele maksti puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli kõnealusel ajal Rae valla ametiasutuse teenistuja. Poolte vaidlus käis selle üle, kas ajavahemikul 15-18.02.2005 viibis kaebaja põhipuhkusel.

02.03.2005 on Rae vallavanem andnud käskkirja nr 38 (tlk 4), mille kohaselt loeti PuhkS § 3 alusel ja juhindudes L.R. 14.02.2005 avaldusest L.R. poolt ajavahemikul 15-18.02.2005 töölt puudutud päevad (4 kalendripäeva) puhkusepäevadeks ning vähendati vastavalt L.R. 2005.a. saadaolevate puhkusepäevade arvu. Samuti kohustati L.R. esitama täiendav avaldus märtsikuu jooksul perioodide kohta, millal ta soovib ülejäänud puhkusepäevi kasutada.

PuhkS § 3 kohaselt põhija lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 (välja arvatud § 30 lõike 1 alusel antav puhkus) antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida vastavalt käesoleva seaduse §-le 4 tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga.

Kohtule, vaatamata kohtu nõudele, kaebaja 14.02.2005 avaldust ei esitatud, kuna kaebajal endal ei olnud elektrooniliselt esitatud avaldust säilinud ning vastustaja ei leidnud samuti kõnealust avaldust ega sissekannet selle esitamise kohta.

Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja puhkuseavaldust esitanud ei ole. Kaebaja kinnitas nii kaebuses kui kohtuistungil (tlk 56), et esitas 14.02.2005 puhkuseavalduse e-posti teel.

Kohus leiab, et 02.03.2005 käskkirjas olev viide kaebaja 14.02.2005 avaldusele; kaebaja kohtuistungil antud seletus ja L.R. isikukonto väljavõte (tlk 37, kanne 15-18.02.2005 avaliku teenistuja puhkusetasu) tõendavad, et kaebaja viibis ajavahemikul 15-18.02.2005 puhkusel. Kaebaja selgitas kohtuistungil (tlk 56) 02.03.2005 käskkirjas kajastatud asjaolusid selliselt, et ametiasutusega lepiti kokku, et puhkusetasu makstakse tagantjärele, kuna kaebaja puhkuseavaldus jäi õigeaegselt arvesse võtmata ja puhkusetasu õigeaegselt välja maksmata. Kaebaja sai aru, et tööandja tahab oma viga parandada ega teinud sellest probleemi.

Kohus leiab, et kaebaja seletus on loogiline arvestades, et kaebaja ei saanud esitada etteulatuvalt, so 14.02.2005 avaldust teenistusest põhjuseta eemalviibitud päevade lugemiseks puhkusepäevadeks, kuna kaebaja ei viibinud teenistuses 15-18.02.2005. Vastustaja vastupidist kohtule tõendanud ei ole. Vastustaja väited, et kaebajale sooviti vastu tulla ja põhjuseta teenistusest eemalviibimise osas distsiplinaarmenetlust ei algatatud, vaid maksti hoopis puhkusetasu ei ole käesolevas kohtuvaidluses leidnud tõendamist. Ametiasutus peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest, seda ka heategusid tehes. Vastustaja esindaja möönis kohtuistungil (tlk 55), et õiguslikku alust teenistusest põhjuseta puudutud päevade lugemiseks puhkusepäevadeks õigusaktidest ei tulene. Kaebaja ei pidanud kõnealuses haldusaktis toodud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks esitama eraldiseisvat taotlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna märgitud asjaolu tuleb kohtul

4 tuvastada ka ainuüksi kohustamisnõude rahuldamise võimalikkusele hinnangu andmiseks.

ATS § 46 lg 2 kohaselt, kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt makstakse puhkusetoetus välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist.

Kuna käesolevas kohtuvaidluses on tõendatud, et kaebaja viibis 15-18.02.2005 põhipuhkusel ning Rae valla teenistujatele maksti puhkusetoetust ühe kuupalga ulatuses, oleks ka kaebajale tulnud puhkusetoetust maksta. Seega on puhkusetoetuse mittemaksmine õigusvastane ning kohustamiskaebus kuulub selles osas HKMS § 26 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel rahuldamisele ja kaebajale tuleb välja maksta puhkusetoetus ühe kuu ametipalga ulatuses.

II Taotlus kohustada Rae Vallavalitsust välja maksma ühe kuu ametipalk seoses täieliku lõpparve maksmata jätmisega.

ATS § 134 lg 1 kohaselt tuleb lõpparve maksta ametnikule teenistusest vabastamise päeval. ATS § 134 lg 2 sätestab, et kui teenistusest vabastamise päeval jäi lõpparve ametnikule maksmata, on ametiasutus kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast. ATS § 134 lg 4 kohaselt lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.

Lõpparve koosseisu kuuluvad kõik teenistujale seaduse kohaselt väljamaksmisele kuuluvad summad. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kaebajale tuli maksta puhkusetoetust 15-18.02.2005 põhipuhkusega seoses, siis on tegemist summaga, mis tuli maksta välja teenistusest vabastamise päeval, kui seda varem ei tehtud, või viie päeva jooksul kaebaja poolt nõude esitamisest. Kaebaja vabastati teenistusest 14.03.2005 Rae vallavanema käskkirjaga alates 15.03.2005. Asjaolu, et kaebaja vaidlustas puhkusetasu mittemaksmise alles peale teenistusest vabastamist, ei võta vastustajalt seadusega ettenähtud kohustuse täitmist. Vastustaja pidi puhkusetasu maksma välja esimese puhkuseosa kasutamisel (ATS § 46 lg 2) kui kaebaja ei avaldanud teistsugust soovi. Osaliselt maksmata lõpparve tuli aga maksta hiljemalt viie kalendripäeva jooksul nõude esitamisele järgnevast päevast arvates (ATS § 134 lg 2). Kaebaja on esitanud avalduse puhkusetoetuse maksmiseks 15.03.2005 (tlk 6). Seega on vastustaja viivituses.

Eeltoodud asjaoludest ja HKMS § 26 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning ATS § 134 lg-st 4 lähtudes tuleb rahuldada kaebus ka selles osas ning kohustada vastustajat kaebajale välja maksma lõpparve tähtaegse ja täieliku maksmata jätmise tõttu ametniku ühe kuu ametipalk.

Kuna kohtule ei ole esitatud õiendit kaebaja ametipalga suuruse kohta, siis teeb kohus vastustajale HKMS § 26 lg 3 alusel ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluvate summade kindlaksmääramiseks.

Kristina Maimann kohtunik