2-05-22887/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-05-22887 (2/287-27317/05) K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 24.mai 2006 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: ML hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes Menetlus: Kirjalik menetlus Hageja: ML(isikukood XXX; elukoht: XXX); Kostja: RM(isikukood XXX; elukoht: XXX);

Resolutsioon

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-436, tegi kohus alljärgnevad otsustused.

Otsustused hagis

1. Rahuldada osaliselt ML hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes:

1.1 Suurendada Tallinna Linnakohtu 10.august 1994 otsusega tsiviilasjas 2-5422 välja mõistetud alimente (elatist) ja mõista RM välja elatis 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) krooni kuus ML kasuks alates 1.jaanuar 2005 kuni tütre M-LM(sündinud XXX) täisealisuseni. Otsustused kohtukuludes ja muudes asjaoludes

2. Kohtukulude osas:

2.1 välja mõista kostja RM riigieelarve tuludesse riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) krooni;

2.2 välja mõista kostja RM hageja ML kasuks õigusabikulud 361 (kolmsada kuuskümmend üks ) krooni ja 20 senti . Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 otsus elatise väljamõistmiseks kuulub viivitamatult täitmisele väljamõistetud summa ulatuses;

3.2 riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas (viitnumber 2900072123);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hagis sisu

1.1. Hageja nõue Hageja ML on esitanud kohtusse hagi RM vastu elatise suurendamise nõudes.

1.2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX tütar M-LM(tl 6). 10.august 1994 tegi Tallinna Linnakohus otsuse 2-5422 (tl 9), mille kohaselt mõisteti RM välja alimendid ¼ töötasust kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna elukallidus on kohtuotsuse tegemisest mitmekordselt tõusnud, siis ei ole ilma kostja poolse regulaarse toetuseta enam võimalik toime tulla. Poolte tütre toidu, riiete jms peale kulub hagejal igakuiselt 3400 krooni (tl 8). Arvestades hageja varalist seisundit ja asjaolu, et hageja ja kostja ühine laps on hageja ülalpidamisel ja kasvatada ning kostja lapse ülalpidamisest osa ei võta, soovin suurendada kostja käest lapse ülalpidamiseks saadavat elatist 2000 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni alates 1.jaanuar 2005. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja põhjendused

2.1. Kostja seisukoht nõudes Kostja vaidles hagile vastu.

2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja vastuse kohaselt on kostja lähtunud kohtuotsusest ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuna kostjal puudub kindel sissetulek FIE-na. Aastatel 2004 ja 2005 on kostja tasunud elatist 15560 krooni (tl 23; 37). Kostja on seisukohal, et kuna tema 2004 aasta ettevõtlustulu oli 9548 krooni oleks ta pidanud elatist maksma 2387 krooni, kuid on tasunud 6060 krooni. Kostja põeb seljaradikuliiti ning 2003 tehti kostjale operatsioon (tl 29), kuna ta muutus liikumisvõimetuks. Kostja sõnade kohaselt saab ta operatsiooni tulemusena liikuda, kuid füüsiline töö ja pikemaajaline seismine ja istumine toob kaasa tugeva seljavalu (tl 33). Seetõttu on kostja sunnitud tegutsema FIE-na, kuna on võimalik tööd ise planeerida lähtuvalt tervisest. Tervise tõttu on töökoormus ja sissetulek väike. Kostjal on ka teine, 18.november 2003 sündinud laps (tl 28), kes elatise väljamõistmisel osutuks vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastuse kohaselt on kulutused lapsele 1900 krooni kuus. Lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel (tl 35). Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega alates 1. jaanuar 2005, kuna PkS §70 ei näe ette kohtu poolt elatise suurendamist tagasiulatuvalt. Kostja leiab, et kulutused lapsele on liiga suured, mida võiks vähendada transpordi side ja vabaaja kolude osas ning arvestada ka lapsetoetust 300 krooni kuus, siis jääks lapse ülalpidamiskuludeks 2500 krooni kuus Kohtuistungil leidis kostja, et on võimeline maksma elatist 950 krooni.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung. Eelistungil pooled nõustusid menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses.

3.2. Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.

3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused PkS §49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PkS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Elatise suurus oleneb kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. See tuleneb PkS § 61 lg-st 2, mille kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt PkS § 61 lg-le 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS §61 lg5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud 2004 ja 2005 hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 15560 krooni Hageja tööl ei käi. Kostja 2004 ja 2005 aasta deklaratsioonide kohaselt palka saanud ei ole, puuduvad ka muud tulud. Ettevõtlustulu deklaratsioonide kohaselt on kostja 2004 ettevõtluse tulem 9548 krooni ning 2005 aasta ettevõtluse tulem 19958 krooni. Kohus on seisukohal, et võrreldes 1994 aastaga on lapse vajadused muutunud tulenevalt lapse ea muutumisest. Hageja on nimetanud kulutusteks lapsele kokku 3400 krooni. Kohus on seisukohal et sellised kulutused vastavad tegelikele vajadustele. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel (www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf) asuva uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" kohaselt 14-19 aasta vanuse terve lapse ülalpidamiseks kulub 3210 krooni. See summa on samas suurusjärgus hageja poolt esitatud kulutustega. Pool hageja kulutustest on 1700 krooni, mis on jällegi omakorda samas suurusjärgus poolega uurimuses toodud summalt - 1605 krooni. Siinjuures tuleb ka arvestada, et elatist saav vanem peab sellelt maksma ka tulumaksu. Kostja on esitanud tõendid oma tervisliku seisundi kohta. Samas tema enda sõnade kohaselt töövõimetuse kaotust kostjale määratud ei ole ja selliseid tõendeid töövõime kaotuse kohta kohtule esitatud ei ole. Seega puudub alus PkS §61 lg6 p1 kohaldamiseks. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, XXX sündinud LMM. Kostja arvutuste kohaselt on kulutused lapsele 1900 krooni kuus mida katab valdavalt kostja, kuna lapse ema viibib lapsehoolduspuhkusel ja saab ainult lapsehooldustasu 600 krooni. Kohus leiab, selliste sajaolude olemasolu saab olla aluseks PkS §61 lg 5 rakendamiseks, st elatise väljamõistmiseks (suurendamiseks) alla ½ miinimumpalgast.

PkS § 61 lg-te 2 3 ja 5 alusel tulenevalt hageja ja kostja varalisest seisundist ja lapse vajadustest peab kohus põhjendatuks suurendada elatist 1250 krooni kuus.

Hageja on asunud seisukohale, et suurendatud elatis tuleks välja mõista alates 1.jaanuar 2006. Kohus nõustub hagejaga. PkS §70 2. lõike kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele ka elatise suurendamise hagi rahuldamise korral. Kohus leiab, et mittetäitmisega on tegemist ka juhul, kui elatist antakse ebapiisavalt. Kohus ei saa lugeda piisavaks elatiseks 2004 ja 2005 aasta jooksul tasutud 15 560 krooni olukorras, kus minimaalne elatis käesoleval ajal on 1500 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele alates 1.jaanuar 2005.

TsMS 468 lg3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub viivitamatult täitmisele välja mõistetud summa ulatuses

3.4. Kohtukulude arvestus TsMS ja TMS RakS §3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 1.jaanuar 2006 kehtinud TsMS § 48 lg1 p6 kohaselt hagihinnaks on maksete suurendamise hagis summa, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Kostja on tasunud 2004 ja 2005 hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 15560 krooni, mis kuus teeb keskmiselt 648 krooni. Kohus suurendas elatist 1250 kroonini, seega on vahe 602 krooni. Seega on hagihinnaks käesolevas asjas 7224 (602 x12) krooni. Elatise hagis on hageja seadusega riigilõivust tasumisest vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihinda arvestades on kostjalt väljamõistetavaks riigilõivuks 550 krooni. Kohtukuluna on asjas hageja õigusabikulud 1000 krooni. TsÜS §61 lg1 p1 kohaselt mõistetakse poolele kelle kasuks otsus tehti kulutused õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% rahuldatud osast hagejale. Hagihinnalt 7224 krooni 5% on 361,2 krooni Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud kostja.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik