2-05-13804/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-13804

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. mai 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-13804 (vana nr 2/109-21526/05) Tsiviilasi OÜ E hagi MP vastu 5 301,31 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja OÜ Tallinna Õigusbüroo (XXX) Kostja MP(isikukood XXX, XXX) Asja läbivaatamine 26. mai 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MP`lt 5 301,31 (viis tuhat kolmsada üks krooni ja 31 senti) krooni OÜ Ekasuks. Kohtukulude jaotus 3. Kohtukulud jätta MP kanda. 4. Välja mõista MP`lt kohtukulud 420,00 (nelisada kakskümmend) krooni OÜ E kasuks. 5. Välja mõista MP`lt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 134,00 (ükssada kolmkümmend neli) krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning

2-05-13804

2 sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused 30.06.2005.a. esitas OÜ E hagi MP vastu 5 301,31 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS M 01.04.2004.a OÜ-ga E ettevõtte ülemineku lepingu, millega viimane võttis AS-ilt M üle kõik õigused ja kohustused, sh ka nõudeõiguse kõikide AS-i M võlglaste suhtes. Eluruumi XXXTallinnas omanik on hageja andmetel alates 03.07.2003.a MP. Antud eluruumis ei olnud moodustatud korteriühistut ja haldamine ei olnud üle antud korteriomanikele. Elamu XXX puhul oli kohustatud subjektiks ehk haldusteenuse osutajaks AS M. Hageja väitel võttis kostja korteriomandi omandamisega üle ka korteriomandil lasuvad kohustused. Kostja on kohustatud AS M poolt endisele korteriomanikule esitatud arvete eest tasuma. AS M esitas viimase arve 20.09.2002.a, mille maksetähtajaks oli 30.09.2002.a. Korteri endine omanik sooritas viimase makse 01.06.2002.a. AS M poolt esitatud arvete tasumata jätmisega on nii korteri endine omanik kui ka kostja oma kohustust rikkunud. Korteri endisele omanikule igakuiselt väljastatud arvetelt nähtuvalt on viivitusintressi määraks 0,07% päevas. Korteri endine omanik tasus hagejale viimati 01.06.2002 ning sellest ajast kuni käesoleva ajani on tal tasumata 2 788,55 krooni. Põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 2 094,48 krooni. Kostja ei ole tasunud hagejale korteriomandil lasuvat võlgnevust. Kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Tallinna Õigusbüroo OÜ poole, kes saatis 09. mail 2005.a kostjale võlateatise, milles palus kostjal võlgnevuse hiljemalt 20. maiks 2005.a likvideerida. Tallinna Õigusbüroo OÜ poolt saadetud võlateatises on välja toodud võlasumma, millele on lisaks põhivõlale liidetud viivised ning võlgnevuse sisse nõudmiseks tehtavad kulutused. Nimelt tuleneb hageja ja Tallinna Õigusbüroo OÜ vahelise lepingu lisa nr 1 p-st 1 hagejale kohustus maksta Tallinna Õigusbüroo OÜ-le võla menetlemise eest tasu, mille suurus on 15 % sissenõutavalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Hageja leiab, et võlateatises märgitud menetlustasu näol on tegemist kostja poolt talle tekitatud kahjuga, kuna selline kulutus tehakse seoses võla sisse nõudmisega. Vaatamata hageja esindaja poolt kostjale saadetud võlateatisele ei ole kostja hagejale võlga tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 5 301,31 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 420,00 krooni).

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 10.03.2006.a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

2-05-13804

3 TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 27.03.1999.a kehtib EES § 15` lg 1, mille kohaselt korraldab pärast eluruumi erastamist eluruumi haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumi omanik tasub vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumisel maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Seega ei vabasta kirjaliku kokkuleppe puudumine kohustusest eluruumi haldamise eest tasuda. Alates 01.07.2001.a kehtiva EES § 15 lg 1 kohaselt elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. KOS § 13 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandil lasuvaid makse tasuma ning avalik – õiguslikke reaalkoormatisi ja kaasomandi majandamise kulusid kandma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5 301,31 krooni.

2-05-13804

4 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 420,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 134,00 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik