2-05-18723/12-05-18723/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-18723 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi L F hagi A Z vastu kahju 8000 krooni hüvitamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 04. mai 2006 Hageja: L F (IK xxx) Hageja esindaja: V K Menetlusosalised Kostja: A Z (IK xxx)

RESOLUTSIOON

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt omandas 25. mail 2005 kostja alaealine tütar J hageja alaealise poja A käest fotoaparaadi väärtusega 8000 krooni ning võõrandas selle omavoliliselt. Hageja palub välja mõista tekitatud kahju 8000 krooni.

Kohtuistungil selgitas hageja, et 2004 aastal ostes maksis aparaat 8500 krooni ja sai kasutusel olla 5 kuud. Hageja palub välja mõista ka kohtukulu.

Kostja tunnistab hagi osaliselt, leides, et kahju peab kandma ka alaealise J isa. Arvestada tuleb fotoaparaadi amortiseerumist.

Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja peab tõendama aparaadi maksumuse. Kuna hageja poeg andis aparaadi kostja tütrele vabatahtlikult, tuleb kohtukulud jagada võrdselt.

2(3)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hagejale kuulus digitaalne fotoaparaat Sony DSC-T1. 25. mail 2005 omandas kostja alaealine tütar J hageja alaealise poja A käest fotoaparaadi ning võõrandas selle omavoliliselt. Hageja palub välja mõista tekitatud kahju 8000 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1053 lg 1 sätestab, et alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Seega kui asja kaotsimineku põhjustab isik, kes on teo toimepanemise ajal alla 14-aastane, siis peavad tema vanemad solidaarselt hüvitama tekitatud kahju. Tulenevalt VÕS § 65 lg 1 võib kahjukannataja esitada nõude omal valikul ühe või mõlema lapsevanema vastu.

Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse sätestab VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise /---/.

Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuuluva fotoaparaadi kaotsimineku põhjustas kostja tütar J, kes oli aparaadi kaotsimineku hetkel 13-aastane, seega peab VÕS §§ 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 1053 lg 1 alusel kahju hüvitama kostja. Hageja esitatud tõendist nähtub, et fotoaparaadi maksumus uuena oli 8600 krooni ja kuna aparaati oli kaotsimineku hetkeks kasutatud ligikaudselt 5 kuud, siis on amortisatsiooni arvestades põhjendatud hinnata selle väärtus kaotsimineku hetkel 8000 kroonile.

Täiendavalt märgib kohus, et alaealise J teise vanema kaasamine käesoleva asja arutamisele kostjana või kolmanda isikuna on võimalik vaid hageja taotlusel, kuid hageja vastavat taotlust esitada ei soovinud. Sõltumata teise vanema osavõtust vastutavad alaealise J tekitatud kahju eest vanemad solidaarvõlgnikena ja nende omavahelisi kohustusi reguleerib VÕS § 69 lg-d 1 ja 2: omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades /---/. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 sätestas, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamisel oli hageja seaduse alusel vabastatud riigilõivust 560 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt riigituludesse.

Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p1 sätestas, et poolele, kelle kasuks

3(3) otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /---/. Hagi hinnast 8000 krooni on 5 % 400 krooni. Hageja kandis õigusabikulu 708 krooni, millest kuulub kostjalt välja mõistmisele 400 krooni.

Peeter Pällin Kohtunik