2-03-368/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-03-368

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-03-368 (endine tsiviilasja nr 2/125-3042/05) Tsiviilasi OÜ P hagi BSIA vastu 271 066 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ P (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja: BSIA (registrikood XXX, asukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

27. aprill 2006. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: A K Kostja esindaja: M D Kostja esindaja: Siiri Schneider Vannutatud tõlk: Lemmi Erin RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Mõista välja BSIA-lt 271 066 (kakssada seitsekümmend üks tuhat kuuskümmend kuus) krooni OÜ P kasuks.

Mõista välja BSIA-lt riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 15 000 (viisteist tuhat) krooni, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest 15 000 (viisteist tuhat) krooni ja õigusabikulud 12 390 (kaksteist tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni OÜ P kasuks.

Jätta BSIA kohtukulu so. kulu õigusabile 16 441.- krooni tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 24.05.2006.a. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja sõlmisid 17.12.2001.a. lepingu õigusalaste konsultatsioonide osutamiseks. Lepingu punkti 3.1. kohaselt pidi hageja osutama kostjale punktides 3.1.1. ja 3.1.2. nimetatud teenuseid. Lepingu punktist 3.2. tulenevalt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hagejale 40 000 USD lepingu punktides 3.2.1. kuni 3.2.4. näidatud osamaksetes ja tähtpäevadeks. Hageja täitis tähtaegselt ja korrektselt lepingust tulenevad kohustused. Kostja tunnistas hagejapoolset lepingu korrektset täitmist, tasudes lepingu punktide 3.2.1. ja 3.2.2. alusel väljastatud arved, kui ei ole, hoolimata korduvatele meeldetuletustele, käesoleva hetkeni tasunud lepingu punktide 3.2.3. ja 3.2.4. alusel väljastatud arveid nr 225288 ja 225312, kokku summas 20 000 USD. Kostjapoolne lepingu punktide

3.2.3. ja 3.2.4. alusel väljastatud arvete nr 225288 ja 225312 tasumata jätmine on hageja arvates tingitud kostjapoolsest soovimatusest täita poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi peale hagejapoolsete kohustuste ja nendega kaasnevate kulutuste kandmist. Samuti ei esitanud kostja arvete nr 225288 ja 225312 saamisel ühtegi vastuväidet seoses tehtud töödega, mille alusel eelnimetatud arved esitati. Kostjapoolne arvete nr 225288 ja 225312 mittetasumine on pahatahtlik ning põhjendamata. Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kasuks 271 066 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja äriühing ja ESTAS (edaspidi ESTV) äriühing kuuluvad mõlemad äriühingule Polsat Tele1 Media ja kostja esindajad olid 2001.a. lõpus Eestis, et selgitada välja, kas ESTV, mille vastu oli kohtusse esitatud pankrotiavaldus, tegevuse jätkamine on võimalik või mitte. Eestis viibisid novembris COja detsembris-jaanuaris DM. Mõlemad esindajad suhtlesid ja pidasid läbirääkimisi ESTV ajutise pankrotihalduri Arno Mägiga. Kompromissettepaneku tegemise võlausaldajatele pakkus välja DM vestluses Arno Mägiga.

Käesolevas menetluses hageja poolt esitatud lepingu teksti sai DM allakirjutamiseks Arno Mägilt. Kostja soovis igal juhul ESTV majandustegevuse ja telekanali jätkamist. Kostja tahe, ettekujutus, eesmärk ja arusaamine lepingut sõlmides oli, et 40 000 USD-i tuleb tasuda sel juhul, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga ja telekanal saab tegevust jätkata. DMi ütluste kohaselt 3000 USD-i sellest rahast pidi olema tasu auditi tegemise eest. Leping allkirjastati Czesław Okińczyc’i ja Tomasz Kurzewski poolt 2001.a. detsembris Vilniuses. Lepingu viis sinna DM.

Hageja ja kostja esindajate vahel seoses lepingu sõlmimisega vahetuid läbirääkimisi ega kohtumisi ei toimunud. Hageja poolt lepingule allakirjutanud Peep Pihotalot tutvustas DMile tema mäletamist mööda Arno Mägi võlausaldajate koosoleku päeval 25.01.2002.a. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 40 000 USD-i, mis isegi juhul, kui kompromiss oleks saavutatud, on heade kommete vastane. Tehing oli tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Asjaolud olid rasked ja kostja oli sundolukorras. Oli valida selle vahel, et ESTV majandustegevus lõpeb täielikult ja selle omanikud kaotavad kogu ettevõttesse investeeritud kapitali või saavutatakse kompromiss ja võimalus ESTV majandustegevuse jätkumiseks.

Sellises olukorras oli kostjal tungiv vajadus kompromissi järele. Tehingu teisel poolel oli võimalus kasutada ära kostja jaoks raskete asjaolude kokkusattumist ja tehingu tingimusi dikteerida ning määrata kostja poolt maksmisele kuuluv hind, mis on täielikult ebaproportsionaalne vastusooritusega. OÜ P tegevusalaks on tööstuskaupade jaeja hulgikaubandus. Lepingus märgitud spetsiifilisi erialateadmisi nõudva kompromisspakkumuse koostamine ei ole OÜ P põhikirjajärgseks tegevuseks. ESTV raamatupidamisbilanss, raamatupidamisdokumendid, varade ja kohustuste nimekiri, Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse materjalid jms. pankrotimenetluses kogutavad dokumendid olid koostatud ja esitatud enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ESTV raamatupidaja poolt ajutisele pankrotihaldurile ja kontrollitud ajutise pankrotihalduri poolt.

Hageja poolt kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruanne ja täiendav aruanne seoses kompromissettepaneku esitamisega, samuti võlgniku vara ja võlgade nimekiri on koostatud ajutise pankrotihalduri, mitte hageja poolt. Pankrotimenetlust kompromissi kaudu ei lõpetatud. ESTV majandustegevus lõppes ja pankrotimenetlus kestab käesoleva ajani. 20 000 USD-i, mis kostja hagejale maksis, olid makstud ettemaksuna, mitte tasuks tehtud töö eest. Ülejäänud 20 000 USD-i pidi kostja ettekujutuse kohaselt makstama peale pankrotimenetluse lõpetamist.

Väär on hagiavalduse väide, et kostja tunnistas 20

000 USD-i maksmisega hagejapoolset lepingu täitmist. Kostja ei ole hagejapoolset lepingu täitmist tunnistanud. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel 225312 ja 225288 on samuti märgitud, et need on ettemaksu arved (vt. tl. 16 ja 17), mitte tasuarved tehtud töö eest. Lepingu sisu analüüsist ilmneb, et lepingu p. 3.1.1. ja 3.1.2. nimetatud hageja kohustused on analoogsed-kompromisspakkumuse koostamine ja pankrotihaldurile esitamine. Ei ole põhjendatud analoogse kohustuse eest teistkordne tasu küsimist lepingu punktides 3.2.2.; 3.2.3. ja 3.2.4.

Kokkulepe, mille kohaselt ühe ja sama kohustuse täitmise eest peab tasu maksma kaks korda, kuigi näiliselt lepingu järgi on tegu kahe eraldiseisva kohustusega, on heade kommetega vastuolus. Samuti on heade kommetega vastuolus tööülesandele mittevastava tasu maksmise kokkulepe, käesolevas lepingus on vahe tööülesande ja saadava tasu vahel ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kompromisspakkumuse koostamise eest 40 000 USD-i maksmine on tavapäratu. Mingeid muid kohustusi, mida hagejal oleks tulnud vastavalt lepingule täita, lepingust ei nähtu.

Lepingust ei nähtu töö maht ega tunnitasu. Leping on vastuolus ühiskonna arusaamisega aususest, kõlblusest ja õiglusest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud so kulud õigusabile 16 441.- krooni hagejalt kostjale välja mõista. Hageja seisukoht kostja vastusele Poolte vahel 17. detsembril 2001.a. sõlmitud lepingu kohaselt oli lepingu esemeks õigusalaste konsultatsioonide andmine, mille sisuks oli koostada ja esitada pankrotihaldurile kompromisspakkumuse koos bilansi, varade ja kohustuste nimekirja, rahavoogude prognoosi ning muud pankrotiseaduses ettenähtud dokumendid 17. detsembriks 2001.a. ning koostama ja esitama pankrotihaldurile kompromisspakkumuse koos pankrotiseaduses ettenähtud dokumentidega 25. jaanuariks 2002.a.

Eelnimetatud dokumendid esitati tähtaegselt haldurile ja on esitatud tõenditena kohtule. 2001.a. kehtinud pankrotiseaduse § 103 kohaselt esitab võlgnik kompromissettepaneku ajutisele haldurile või haldurile, kes teeb selle teatavaks võlausaldajale. Seega on võlgnikul õigus pöörduda abi saamiseks mistahes pädeva isiku poole. Halduri või ajutise halduri ülesanne oli seda tutvustada võlausaldajatele. Kompromissettepanekus teatab võlgnik, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks ta võlad tasub. Võlgnik peab ka põhjendama, et ta suudab oma võlad selles ulatuses ja tähtpäevaks tasuda.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et leping on hageja poolt täidetud korrektselt ning kostja on seda ka tunnistanud, asudes lepingut täitma tasudes lepingu punktides 3.2.1. ja 3. 2.2. nimetatud summad. Väär on kostja väide selles, et kostja tahe, ettekujutus ja eesmärk ja arusaamine lepingut sõlmides, et 40 000 USD tuleb tasuda sel juhul, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga ja telekanal saab tegevust jätkata. Sellist ettekujutust ei saanud kostjal kuidagi tekkida, sest kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek, mille kinnitamise otsustab kohus määrusega.

Lepingu p 3.1.1. ja 3.1.2. on sõnaselgelt välja toodud poolte tahe ja mingeid muid tingimuslikke sätteid leping endas ei sisalda. Poolte vahel sõlmitud lepingus on piisava täpsusega kirjas poolte tahe, mida nad on kinnitanud oma allkirjaga. Ainetu on kostja väide selles, et 40 000 USD tasuna oleks isegi kompromissi saavutamisel heade kommete vastane. Selline on olnud poolte vaheline kokkulepe. Tasu suuruse määramisel lähtusid pooled töömahust. Eelkäsitletud lepingu puhul aga lepingu maht töötada läbi nõudeid, mis oli üle 131 miljoni, siis lepinguga kokkulepitud summa on igati korrektne ja kooskõlas heade kommetega.

Ainetu on kostja väide sellest, OÜ P tegevusalaks on tööstuskaupade jaeja hulgikaubandus ning lepingus märgitud spetsiifilisi eriteadmisi nõudva kompromisspakkumuse koostamine ei ole OÜ P põhikirjajärgseks tegevuseks. Äriseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt võib ettevõte tegutseda igal tegevusalal, mis ei ole seadusega keelatud. Mõningaid piiranguid seadus loomulikult teeb, kuid need on tegevusalad, millised eeldavad riiklikku tegevusluba ehk siis litsentsi olemasolu. Mis aga puutub kõikmõeldavatesse tegevusaladesse, siis nendega tegelemine on lubatud – sõltumata sellest, kas nad on äriregistrisse kantud või mitte.

Äriregistris tegevusala kandel on eeskätt informatiivne iseloom. Kostja pole oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid, need on paljasõnalised ja asjasse mittepuutuvad. Kostja vastus

Hageja ei ole lepingut täitnud, vähemalt mitte nõuetekohaselt. ESTV raamatupidamisbilanss, raamatupidamisdokumendid, varade ja kohustuste nimekiri, Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse materjalid jms. pankrotimenetluses kogutud dokumendid olid koostatud ja esitatud juba enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ESTV raamatupidaja poolt ajutisele pankrotihaldurile ja kontrollitud ajutise pankrotihalduri poolt, mitte hageja poolt. Hageja poolt kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruanne ja täiendav aruanne seoses kompromissettepaneku esitamisega, samuti võlgniku vara ja võlgade nimekiri on koostatud ajutise pankrotihalduri, mitte hageja poolt. Hageja poolt väidetavalt koostatud kompromissettepanek võlausaldajatele on puudulik. Tallinna Linnakohtu tsiviilasja 2/3/227-7491/01 kohtumääruse kohaselt tuvastas kohus, et kompromissettepanekus ei põhjenda võlgnik, kuidas ta suudab võlad tähtajaks tasuda, võlgniku poolt esitatud majadustegevuse jätkamise ja juriidilise isiku tervendamiskava on pealiskaudne ja oletuslik, ei põhine reaalsetel asjaoludel. See oli ka üheks põhjuseks, miks kohus kompromissi ei kinnitanud. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kompromissettepanek on puudulik ja me leiame, et hageja ei ole lepingut täitnud. Hagiavalduse kohaselt pidavat hageja poolt lepingu täitmist tõendama kostja poolt kahe arve tasumine. Ei ole sellega nõus. 20 000 USD-i, mis kostja hagejale maksis, olid makstud ettemaksuna, mitte tasuks tehtud töö eest. Asjaolu tõendavad arved 215213/17.12.01 ja 225278/16/01.02. Ülejäänud 20 000 USD-i pidi kostja ettekujutuse kohaselt makstama peale pankrotimenetluse lõpetamist. Väär on hagiavalduse väide, et kostja tunnistas 20 000 USD-i maksmisega hagejapoolset lepingu täitmist. Kostja ei ole hagejapoolset lepingu täitmist tunnistanud. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel 225312 ja 225288 on samuti märgitud, et need on ettemaksu arved, mitte tasuarved tehtud töö eest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRS-ist ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.12.2001 sõlmiti hageja ja kostja vahel leping õigusalaste konsultatsioonide andmiseks (tl 9-15). Poolte vahel on vaidlus selles, mille eest ja mis alusel oleks kostja pidanud hagejale tasuma lepingu punktide 3.2.3 ja 3.2.4 järgi 20 00 USD-i. Lepingu punkti

3.1. kohaselt pidi hageja osutama kostjale punktides 3.1.1. ja 3.1.2. nimetatud teenuseid, milleks olid koostada ja esitada pankrotihaldurile kompromisspakkumus koos bilansi, varade ja kohustuste nimekirja, rahavoogude prognoosi ning muude Eesti Vabariigi pankrotiseaduses ettenähtud dokumentidega 17. detsembriks

2001.a. ning koostada ja esitada pankrotihaldurile kompromisspakkumus koos pankrotiseaduses ettenähtud dokumentidega ning muude dokumentidega, mis on vajalikud võlausaldajate nõusoleku saamiseks ülalnimetatud kompromisspakkumuse suhtes 25. jaanuariks 2002.a. Hageja poolt olid lepingu p 3.1.1 ja 3.1.2 täidetud, mis on tõendatud kohtule esitatud tõenditega (tl 95-127). Lepingu punktist 3.2. tulenevalt kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hagejale 40 000 USD-i lepingu punktides 3.2.1. kuni

3.2.4. näidatud osamaksetes ja tähtpäevadeks. Lepingu punktide 3.2.1 ja 3.2.2 osutatud teenuste eest on kostja tasunud, kuid 12.02.2002.a. hageja poolt kostjale väljastanud arvete nr 225288 ja nr 225312 on kostja jätnud tasumata. TsK § 162 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustise tõttu teostama kreeditori kasuks tehtava teo, nagu maksma raha jms, kreeditoril on aga õigus nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud.

Kostja väidab, et tema arusaamine ja ettekujutus lepingut sõlmides oli, et 20 000 USD-i tuleb tasuda juhul, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga ja telekanal saab tegevust jätkata. Antud juhul ei ole tõendatud, et 20 000 USD-i kohustub kostja tasuma vaid tingimusel, kui pankrot lõpetatakse kompromissiga. Kompromissi saavutamine ei olnud lepingu eesmärk. Lepingus ei olnud sätestatud, et kostja on kohustatud tasuma punktide 3.2.3 ja 3.2.4 eest tingimusel, kui antud kompromissettepanek kinnitatakse. Kohus leiab, et hageja ei saa kostjale anda sellist garantiid. PankrS § 178 lg 3 kohaselt teeb kompromissotsuse võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise. Seega ei saanud kostjal lepingust sellist ettekujutust tekkida. Ka tunnistaja Arno Mägi (pankrotihaldur) ütluste kohaselt sellist kokkulepet, et lepingu eest tasumine on sõltuvuses kompromissi kinnitamisega võlausaldajate ja kohtu poolt, ei olnud ega saanudki olla. Lepingu eesmärgiks oli leida võimalikult kiiresti isik, kes koostaks kompromissettepaneku. Seega leiab kohus, et antud juhul ei saa lepingu eesmärgiks pidada ka kompromissi saavutamist. Kompromissettepanek esitati ka eelnevalt võlausaldajatele ja haldurile, kes ei esitanud ühtegi vastuväidet. Seega oli võlgnikul võimalus kasutada seaduses antud võimalust esitada sama ettepanek uuesti peale nõuete kaitsmise koosolekut, kuid võlgnik ei teinud seda. Ka pankrotihaldur tegi sellise ettepaneku, kuid võlgnik loobus sellest. Kohus leiab, et kuna võlgnik ei kasutanud kaebeõigust kompromissettepaneku kinnitamise kohta, järelikult ei olnud tal vastuväiteid antud ettepanekule.

Kostja väidab, et 20 000 USD-i, mis kostja hagejale tasus, oli makstud ettemaksuna, mitte tasuks tehtud töö eest. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel 225312 ja 225288 on samuti märgitud, et tegemist on ettemaksu arvetega, mitte tasuarvetega tehtud töö eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt osundatud arvele-saatelehele lisatud märkus „Ettemaks“, ei tõenda, et tegemist oleks olnud ettemaksuga ning kostja sellekohased järeldused on põhjendamata. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Arno Mägi andis ütlusi selle kohta, et need tähtajad – 15.02.2002 ja 20.04.2002 olid seotud kas seaduses lubatud maksimum ajaga kompromissettepaneku esitamiseks (PankrS § 179 lg 2) või kui kompromissi varem valmis ei saada, esitada see peale nõuete kaitsmise koosolekut. Selle võimaluse annab PankrS § 180 lg 2. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et 20 000 USD-i, mis hagejale tasuti, ei olnud mõeldud ettemaksuna.

Kostja väide, et isegi juhul, kui kompromiss oleks saavutatud, oleks leping olnud heade kommete vastane, tehtud ebasoodsatel tingimustel ja sundolukorras, jäi paljasõnaliseks ning ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Muid tõendeid peale kostja sellekohase seletuse kohtule ei esitatud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt ei ole mitte vande all antud poole seletus tsiviilasjas tõendiks. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 15 000 krooni, apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõiv 15 000 krooni ning tasu õigusabi eest 12 390 krooni, kostja kohtukulu so kulu advokaadi õigusabile summas 16 441.- krooni kostja enda kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik