Legislator Case Law & Legislation
2-04-1400/2 ECLI:EE:HMK:2006:2.04.1400.19059 AI generated

2-04-1400/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-04-1400/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1400 Tsiviilasi H.P hagi L.V vastu 91 201,84 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.P (isikukood xxx), hageja esindaja Gunnar Vaikmaa ning kostja L.V (isikukood xxx).

Legislator headnote

AI generated

2-04-1400/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt tuleb enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 355 sätestab, et tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1400 Tsiviilasi H.P hagi L.V vastu 91 201,84 krooni saamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.P (isikukood xxx), hageja esindaja Gunnar Vaikmaa ning kostja L.V (isikukood xxx).

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja H.P , hageja esindaja Gunnar Vaikmaa ja kostjaL.V .

Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2006.a RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista L.V (isikukood xxx) 91 201,84 (üheksakümmend üks tuhat kakssada üks krooni ja kaheksakümmend neli senti) krooni H.P (isikukood xxx) kasuks.

Kohtukulude jagamine

Välja mõista L.V (isikukood xxx) kohtukuludena riigilõiv 5 750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, õigusabi kulud 4 130 (neli tuhat ükssada kolmkümmend) krooni ja ekspertiisitasu 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni H.P (isikukood xxx) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale 1999.a-l tööettevõtu korras ehitustöid. Hageja poolt kantud tööde ja materjalide kulutustena fikseerisid pooled 141 104 krooni, millest kostja on tasunud 63 641 krooni. 09.02.2000 vormistas kostja võlakohustuse, millega kohustus tasuma veel võlgu oleva summa hagejale 2000.a veebruarikuu jooksul. Kostja ei ole hagejale seni võlgnevust tasunud ning on viivitanud kohustuse täitmisega 28.04.2006 seisuga 2 217 päeva.

Eeltoodu põhjal palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevusena 77 463 krooni ja seadusest tulenevate viivistena 13 738,84 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel võlasuhet. Hageja ei ole kostjale ehitustöid teostanud ning kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Kohustuse olemasolu kinnitamiseks hageja poolt esitatud tõendi pinnalt ei saa jõuda järelduseni, et kostja hagejale midagi võlgneb.

Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused, uurinud esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtu arvates on pooled mõlema allkirju kandvas aktis (tl 5) selgelt sätestanud, et hageja on teinud 1999.a jooksul kostjale ehitustöid ja tarninud selleks ehitusmaterjale kokku

167 602 krooni eest, millest kostja on aktsepteerinud 141 104 krooni suurust summat. Poolte kinnitusel on kostja tasunud hagejale 63 641 krooni ja 01.01.2000 seisuga on jäänud veel tasuda 103 961 krooni. Nimetatud kohustusest on kostja aktsepteeritud

77 463 krooni suurust summat ja kohustunud selle tasuma 2000.a veebruarikuu jooksul. 17.11.2005 koostatud ekspertiisiaktis nr DK-0390-05/7180 sisalduva eksperdiarvamusega on leidnud kinnitust, et kõnealusel aktil on muuhulgas kostja allkirjad ja käsikirjaline tekst.

Eeltoodu põhjal ei jaga kohus kostja seisukohta, et poolte vahel võlasuhe puudub. Kostja väide, et kõnealuse dokumendi näol on tegemist pelgalt hagejapoolse ja kostja jaoks mittesiduva hinnapakkumisega, ei ole veenev. Kostja ei ole selgitanud kohtule usutavalt tarvidust kajastada hageja hinnapakkumises mõlema poole tahteavaldusi, kasutada selle koostamisel kõneviisi, mille kohaselt on kõnealused tööd juba tehtud, fikseerida selles kostja poolt äramakstud summad ning sätestada lõppkokkuvõttes kostjapoolne selge

77 463 krooni tasumise kohustus.

Asjaolu, et ülekuulatud tunnistajad K.M ja T.V ei suutnud kohtuistungil meenutada 1999.a-l toimunud sündmusi (tl 46 ja 63), ei muuda kostja kohustust hageja ees ebaselgeks.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt tuleb enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 355 sätestab, et tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud.

Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejale poolte vahel allkirjastatud aktis fikseeritud võlgnevust tasunud, tuleb hageja poolt teostatud tööde ja selleks kasutatud materjalide eest mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena

77 463 krooni.

TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma võlausaldajale viivist viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK §

191 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse viiviseks lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse täitmisega viivitamise korral.

Hagejapoolse viivisearvestuse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täimisega alates 01.03.2000 kuni 28.04.2006 kokku 2 217 päeva ja võlgneb seadusest tulenevate viivistena kokku 13 738,84 krooni (tl 52 ja 53). Kostja ei ole hagejapoolse viivistearvestuse õigsust kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul on kostjapoolne viivistearvestus matemaatiliselt õige ning kuna kostja ei ole hagejale poolte vahel allkirjastatud aktis fikseeritud võlgnevust seni tasunud, kuulub hageja nõue kostjalt viiviste välja mõistmiseks rahuldamisele.

Hagi rahuldamise tõttu kuulub TsMSRakS §-st 3 juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg p 1 alusel kostjalt välja mõistmisele vajalike ja põhjendatud kohtukuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust nõude vähendamist arvestades 5 750 krooni (tl 4 ja 52-53 ), õigusabikulud 4 130 krooni (tl 56) ja ekspertiisitasu 1 440 krooni (tl 29 ja 40).

Iko Nõmm kohtunik