2-05-617/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

M. K. avaldus rahuldada osaliselt.

Määrata M. K. ja M. S. lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhetes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2. M. K. on õigus viibida koos oma tütre M.- H. K. iga kuu teise ja neljanda nädala nädalavahetusel eelnevalt kokkulepitult. Kuu igal teisel nädalavahetusel võtab avaldaja lapse enda juurde laupäeviti kell 12.00 ning toob koju pühapäeval kell 20.00. Kuu igal neljandal nädalavahetusel võtab avaldaja lapse reedeti lasteaiast ( koolist) kell 17.00 ning toob lapse koju pühapäeval kell 20.00. Samuti on avaldajal M. K. õigus võtta laps enda Kohtuasja number 2-05-617 Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

M. K. avaldus M.S. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

11. mai 2006

Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

Eestkosteasutus:

Eestkosteasutuse esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

M. K. (IK X, elukoht: X)

M. S.(IK X, elukoht: X)

M. T.(volikirja alusel)

Jõhvi Linnavalitsus

E. E.(volikirja alusel)

Iisaku Vallavalitsus

L. R.(volikirja alusel)

juurde kolmapäeviti lasteaiast (koolist) kell 17.00 ning laps tuleb avaldaja poolt koju viia hiljemalt kell 20.00.

3. Kui avaldajal ei ole võimalik kohtu poolt määratud ajal last enda juurde võtta, siis tuleb tal sellest lapse emale vähemalt 24 tundi ette teatada.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 22. mail 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

M. K. ja M.S. kooselust on sündinud X tütar M.-H. K.

AVALDUS

Avaldaja esitas kohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks nõudes. Avalduse kohaselt elab laps koos kostjaga. Avaldaja on lapse isa ning soovib peale elatise maksmist osa võtta lapse kasvatamisest. Avaldajal on lapse jaoks vajalikud elutingimused. Avaldaja palub määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord ning teeb ettepaneku, et laps võiks iga nädal viibida tema juures 2 päeva ning suvel viibib laps 1,5 kuud avaldaja juures. Avaldaja palub kostjalt välja mõista tema poolt kantud õigusabikulud.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Puudutatud isik oma kirjalikus vastuses avaldust ei tunnista. Vastuse kohaselt on ema nõus, kui avaldaja kohtub lapsega 2 korda kuus ja üks kord nädalas ühel tööpäeval, võttes lapse lasteaiast ja tuues ta koju kell 20.00 ema elukohta ning üks kord kuus laupäevast pühapäevani. Kohtukulud jätta avaldaja kanda.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on avaldajal kõik vajalikud tingimused olemas, et lapsega suhelda. Avaldaja palub, et tal oleks võimalik iga nädal kaks päeva lapsega viibimiseks, kuid ei ole märkinud, kas need on puhkepäevad või tööpäevad. Vestlusel avaldajaga selgus, et tööpäeviti võtaks ta lapse kultuuriüritustele, aga puhkepäeviti saaks lapsega olla koos 24 tundi järjest. Avaldaja poolt pakutud 1,5 kuust on küsitav, kuna lapse tervisega on probleeme. Arvamuse kohaselt tasuks korraldada lapsega kohtumised nädalast alates ja positiivse tulemuse saavutamisel pikendada lapse viibimist hageja juures. Eestkosteasutus on seisukohal, et lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine on lapse huvidest lähtuv.

EELISTUNG

Eelistungil 29.06.2005.a palus avaldaja avaldus rahuldada. Avaldaja seletuste kohaselt käis ta kokkulepet sõlmimas ajal, mil pooled elasid koos. Ema ei täitnud lepingut. Leping koostati omavalitsuse poolt. Leping kehtis üks kuu.

Puudutatud isik eelistungile ei ilmunud, kohtukutset kohtule tagastatud ei ole.

PSÜHHOLOOGILISE VESTLUSE KOKKUVÕTE

Kohtule esitatud psühholoogilise vestluse kokkuvõtte kohaselt on pooltel paarisuhete lahutusega kaasnev kriis erinevates etappides. Kriisiga kaasnev konflikt on siiani takistanud rahumeelselt suhete lahendamist. Praegu on takistuseks emotsionaalsel tasandil tekkinud probleemid, milles lasub vastutus mõlemal vanemal. Laps vajab nii ema kui isa ning seda tuleb ka võimaldada. Pooltel on kriisi rahumeelseks lahendamiseks vaja tuge ,sest mõlemad peavad toime tulema lahkuminekuga tuleneva kriisiga, et mitte selle tulemusena kahjustada last. Abiks võiks olla nõustamiskeskuse töötajad. Isal on soov osaleda oma lapse elus ja kujunemises ja ta soovib, et laps saaks suhelda tema varasemast kooselust sündinud lastega ja teiste sugulastega. Emaga suheldes ilmnes, et ta on mures, et isa ei suuda alati kontrollida oma alkoholi tarbimist ja sellega seoses pole laps piisavalt valvatud ning võib juhtuda mõni õnnetus.

EELISTUNG

Eelistungil, mis toimus 07.09.2005 ei nõustunud avaldaja teise poole poolt esitatud seisukohaga ning soovib esitada oma arvamuse ja palub asja arutamise edasi lükata. Avaldaja seletuste kohaselt on tema eesmärk see, et ta saaks oma tütrega suhelda niipalju kui võimalik ja ilma piiranguteta. Puudutatud isik, lapse ema esitas oma seisukohad, mille kohaselt:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2. Avaldajal on õigus viibida lapsega koos õhtuti 2 eelnevalt kokkulepitud tööpäeval kuus, kusjuures avaldaja võtab lapse lasteaiast/koolist ja toob lapse koju hiljemalt kell 20.00;

3. Avaldajal on õigus viibida koos lapsega 1 eelnevalt kokkulepitud nädalavahetusel kuus, kusjuures avaldaja võtab lapse laupäeva hommikul ja toob lapse koju pühapäeva õhtuks hiljemalt kell 19.00. Juhul, kui laps avaldab soovi kodus ööbida, toob avaldaja lapse laupäeva õhtul koju ja tuleb pühapäeval järgi;

4. Suvel viibib laps avaldaja juures 1 nädala eelnevalt kokkulepitud ajal. Juhul kui laps avaldab kohtumise käigus soovi kodus ööbida, toob avaldaja lapse koju ning tuleb hommikul talle järgi;

5. Pooled kooskõlastavad puntides 2 ja 3 toodud kohtumiste ajad vähemalt viis päeva ette ja punktis 4toodud kohtumise aja vähemalt 3 nädalat ette;

6. Avaldaja teatab emale vähemalt 5 päeva ette lasteaia/kooliürituste toimumisest ning avaldaja kohustub tegema kõik, et lapse huvides üritusel osaleda;

7. Pooled kohustuvad viivitamatult teavitama üksteist lapse tervisliku seisundi muutumisel;

8. Puntides 2,3,4 ja 5 sätestatu kehtib kuni lapse 10 aastaseks saamiseni.

Puudutatud isikuna kaasatud Iisaku Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja esitatud arvamuse kohaselt on vaja kindlaks määrata kindel kord lapsega suhtlemiseks, et luua stabiilne kasvukeskkond lapsele. Isa roll on lapse arengus väga oluline, kuid kindlate reeglite ja kokkulepete kinnipidamisest lähtudes tuleb kehtestada kindel suhtlemiskord. Lastekaitsetöötaja seletuste kohaselt on pooltevahelised suhted olnud probleemsed kui ka normaasemad. Lapsega on suhtlemine olnud poolte kokkuleppe alusel, kuid on tulnud ka ette olukordi, kus isa ei ole nendest kinni pidanud. Siiani ei ole laps olnud nõus isa juures ööbima, kuid praegusel hetkel on ta ööbinud isa juures. On ette tulnud juhus, kus isa ei toonud last õigel ajal koju ning ema ei saanud minna omalt poolt planeeritud üritusele. Selgus, et isa on läinud Saku suvepäevadele ning laps oli üksinda sugulaste juures. Samuti on ka olnud konflikte ööbimise asjus. Käesoleval hetkel võiks oodata, kuni laps ise avaldab soovi isa juures ööbimiseks.

Ida-Virumaa Psühholoogilise Abi Keskuse uuringu kohaselt ilmnevad lapsel kõrgendatud tundlikkus, ärevus, kaitsetus, otsustusvõimetus, häbelikkus, argus, agressiivne vaenulikkus, mis kutsuvad esile depressiivse meeleolu.

AVALDAJA SEISUKOHT

Avalda esitas kohtule 18.09.2005 kirjalikult omapoolsed seisukohad:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2. Avaldajal on õigus viibida koos lapsega õhtuti 2 korral eelnevalt kokkulepitud tööpäeval nädalas, kusjuures avaldaja võtab lapse lasteaiast/koolist ja toob lapse ema sissekirjutatud elukohta hiljemalt kell 20.30;

3. Avaldajal on õigus lapsega viibida koos lapsega 2 eelnevalt kokkulepitud nädalavahetusel kuus, kusjuures avaldaja võtab lapse üheks nädalavahetuseks alates selle õhtust kuni pühapäeva õhtu kelle20.30-ni ja teise nädalavahetusel alates laupäeva hommikust kuni pühapäeva õhtu kelle 20.30-ni. Juhul, kui laps haigestub või avaldab soovi ööbida ema juures, toob isa lapse koju;

4. Suvel viibib laps avaldaja juures 1,5 kuud (periood alates 1 juuni- 1 september) vastavalt vanemate poolsele graafikule;

5. Pooled kooskõlastavad punktides 2 ja 3 toodud kohtumiste ajad vähemalt 2 päeva ja p. 4 toodud kohtumise aja vähemalt 1 nädal enne kohtumisi, võimaldades teha selleks ettevalmistusi;

6. Lapse ema teatab avaldajale vähemalt 2 päeva ette lasteaia/kooliürituste toimumisest ning avaldaja kohustub tegema kõik endast oleneva, et lapse huvides üritusel osaleda;

7. Lapse emal tuleb teavitada avaldajale lapse elukoha muutmisest kohtumise jooksul kuni lapse 7 aastaseks saamisel. Samuti kohustuvad pooled üksteist teavitama lapse tervislikust seisundist;

8. Avaldajal on õigus võtta last erandkorras, ilma ette teatamata peoja lasteüritustele;

9. Avaldajal on õigus võtta erandkorras, ilma sellest ette teatamata laps lähisugulaste üritustele;

10. Punktides 2,3 ja 4 kehtib kord kuni lapse 10 aastaseks saamiseni;

11. Lapse üleandmiste /vastuvõtmiste juures viibiks lastekaitsetöötaja / sotsiaaltöötaja või perepsühholoog kuni lapse 10 aastaseks saamiseni.

EELISTUNG

Eelistungil, mis toimus 03. oktoobril 2005 jäi avaldaja oma seisukohtade juurde, selgitades, et erandkorra all on mõelnud ta seda, et kui avaldaja vanemad lapsed teevad ettepaneku üritusi külastada, siis peaks olema võimalus avaldajal ka oma tütart neile üritustele kaasa võtta. Avaldaja soovib, et tal oleks võimalus teatada sellest kaks tundi ette. Koju viimise aeg on 20.30, kui laps soovib varem koju minna, siis avaldaja seda ka teeb.

Eestkosteasutuse esindaja seletuste kohaselt ei ole võimalik reaalselt viibida iga üleandmise juures, kuna töömaht on nii suur. Samuti on pooled täiskasvanud inimesed ning peaksid oma suhtlemises suutma jääda viisakaks. Lapsele on vaja suhtlemist mõlema vanemaga, isal ei ole vaja ainult üritustel lapsega käia. Lapse ema ei ole teinud takistusi isal lapsega suhtlemiseks.

Lastekaitse spetsialiste seletuste kohaselt on vaja konkreetset kokkulepet, et lapsega suhelda.

Tunnistaja K. U seletuste kohaselt ei tule vanemad toime oma emotsioonidega, mõlemad soovivad last hästi kasvatada. Isa soovib lapsega suhelda peamiselt suvel, kui on üritused. Lapse isa laseb juhtida ennast emotsioonidest ning ei kuula lapse tegelikke soove. Soovitav on määrata pereteraapia pooltele.

ASJA KÄIK

Ida-Viru Maakohtu 10 oktoobri 2005 määrusega kohustati Ida-Virumaa Psühholoogilise Abi Keskusel läbi viima pooltega pereteraapia programm.

Ida-Virumaa Psühholoogilise Abi Keskuse hinnangu kohaselt tuleb lapse õiguste kaitseks ja vaba arengu võimaldamiseks võimaldada lapsel isaga kohtuda vähemalt neljal korral kuus; võimaldada lapsele ka ööbimist isa külastamisel ning tagada lapse viibimine üleandmise ajal üleandmiseks kokkulepitud kohas.

Puudutatud isiku esindaja Iisaku valla lastekaitsespetsialist esitas kohtule arvamuse Ida-Virumaa Psühholoogilise Abi Keskuse hinnangule. Arvamuse kohaselt on hinnang antud ühepoolselt ainult avaldaja kohta. Avaldajas on toodud välja kõik positiivne, kuid ema puhul on märgitud ainult negatiivne. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et lapse ema on isa halvustavalt nimetanud, mida ei saa öelda aga avaldaja kohta, kuna ametnike kuuldes on avaldaja korduvalt nimetanud lapse ema halvustavalt. Laps on ise kinnitanud, et kardab isa, kuna viimane kontrollib pidevalt lapse tegemiste üle. Isa poolt kingitud mobiilile laps kardab vastata. Isa on korduvalt lapsele süümepiinu tekitanud. Joonistuse analüüsist, mida on ka mainitud, on märkimata jäänud, et laps ei ole oma isa üldse pildile joonistanud. Samuti on dokumendis lastekaitsespetsialisti nime ebaõigelt ja teadmata kasutatud. Lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt pereteraapia kokkuvõte ei anna vastust lapse isaga tehtud tööst ja ei ole koostatud erapooletult.

Jõhvi Linnavalituse lastekaitsespetsialisti arvamuse kohaselt Pereprogrammi kokkuvõte ei kajasta psühholoogilise abi sisulist tööd vanematega, mis nägi ette teraapia läbiviimist, et normaliseerida lapsevanemate vahelist suhtlemist. Samuti jääb kokkuvõttest mulje, et vanemaid ei võeta klientidena erapooletult. Eestkosteasutus näeb ette lahendusena lapsega suhtlemise korra määramist kindlate nädalapäevade ja kellaaegadega.

Jõhvi Lastepäevakodu „Sipsik“ arvamuse kohaselt on lapse toomisega ja lasteaiast võtmisega tegelenud lapse ema. Isa hakkas lapsega suhtlemisest osa võtma 2003 aastal, lapse lasteaias viibimise alguses. Aastatel 2004-2005 puudus lasteaial igasugune kontakt lapse isaga. Nendel aastatel kujunes arvamus, et lapse isa lapse kasvatamisega ei tegele. Alates 2006 aprillikuust võtab lapse isa lapse esmapäeval lasteaiast ära. Lapsega suhtlemisel on selgunud, et lapsele meeldib, et isa võtab teda lasteaiast, kuid õhtuks tahab koju.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil selgitas avaldaja, et soovib lapsega kohtuda kahel nädalavahetusel kuus, kuu teine nädalavahetus ja neljas nädalavahetus, alates reede kella 18.00 kuni pühapäev kella 20.30-ni. Kolmapäeviti soovib hageja lapse enda juurde võtta kell 15.00-st kuni kella 20.30-ni. Rohkem nõudeid avaldajal ei ole, ülejäänud nõuetest avaldaja loobub.

Puudutatud isiku esindaja seletuste kohaselt ei saa olla nõus, et laps võetakse lasteaiast kella

15.00 ajal, kuna sel ajal on lastel uneaeg ning hiljem söögiaeg, ta nõustub, et avaldaja võtab lapse lasteaiast kell 17.00. Seda, et avaldaja võtab lapse kahel nädalavahetusel, esindaja ei vaidle vastu, kuid teisel nädalavahetusel võiks isa lapse enda juurde võtta laupäeval kell 12.00 ja tuua koju pühapäeva õhtul kell 20.00 ja iga kuu neljandal nädalavahetusel alates reedest kell 18.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 20.00, kuna laps peaks enne uneaega kodus olema.

Eestkosteasutuse esindaja E. E. seletuste kohaselt on poolte suhtumises asjasse näha positiivseid märke. Eestkosteasutus ei ole vastu kolmapäevasetele kohtumistele ja kohtumistele nädalavahetusel. Ainult vastu ollakse kolmapäeva kella 15.00, kuna sel ajal laps lasteaias magab. Isa võiks lapse võtta enda juurde kolmapäeviti 17.00 ja koju tuua kell 20.30. Lapsel on kindlam orienteeruda, kui on kindlaks määratud kindlad ajad kohtumiseks, kuna laps teab siis millal tuleb isa järgi ja millal ema. Samuti on lapsele siis selge, millistel nädalavahetustel ta veedab aega koos isaga. Samas on väikesele lapsele kellaaeg 20.30 kojutulemiseks tõesti liiga hilja.

Protsessi kaasatud Iisaku valla esindaja seletuste kohaselt ei ole vastuväiteid, et isa kohtub lapsega kolmapäeviti ja kaks nädalavahetust kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps on koolieelik. Laps käib lasteaias ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi.

Kuna poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, mitu korda on avaldajal õigus lapsega kohtuda ning eestkosteasutus ja puudutatud isiku arvamuste kohaselt on ei ole sellele vastuväiteid, et lapse isa kohtub lapsega iga nädal kolmapäeviti ning teisel ja neljandal nädalalõpul, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra menetlusosaliste poolt soovitud viisil, arvestades ka lapse päevaplaani lasteaias, hiljem koolis ja õhtust aega, mil väikelaps peab olema kodus varem nendel õhtutel, millal järgmine päev on kas lasteaiavõi koolipäev. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning lähtunud lapse huvidest, leiab põhjendatud olevat määrata, et kostjal on õigus viibida tütrega kuu igal teisel nädalavahetusel alates laupäevast kella 12.00 kuni pühapäeva kella 20.00-ni. Neljandal nädalavahetusel on avaldajal õigus laps võtta enda juurde reedeti kella 17.00-st ning lapse peab avaldaja koju ema juurde tooma pühapäeval kella 20.00-ks. Samuti on avaldajal õigus võtta enda juurde laps iga nädal kolmapäeviti kella 17.00 kuni 20.00-ni. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat määrata kindlaks poolte lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2. M. K. on õigus viibida koos tütrega kuu teisel ja neljandal nädalal nädalavahetustel eelnevalt kokkulepitult. Teisel nädalavahetusel võtab avaldaja lapse enda juurde laupäeviti kell 12.00 ning toob koju pühapäeval kell 20.00. Kuu igal neljandal nädalavahetusel võtab avaldaja lapse reedeti lasteaiast (koolist) kell 17.00 ning toob lapse koju pühapäeval kell 20.00. Samuti on hagejal M. K. õigus võtta laps enda juurde kolmapäeviti lasteaiast kell 17.00 ( peale lasteaias käimise lõppemist koolist) ning laps tuleb avaldaja poolt koju viia hiljemalt 20.00.

3. Kui avaldajal ei ole võimalik kohtu poolt määratud ajal last enda juurde võtta, siis tuleb tal sellest lapse emale vähemalt 24 tundi ette teatada.

Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata avaldaja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib M. K., et ta on kohustatud lapsega olles jälgima oma käitumist ja harjumusi, et tagada lapse turvalisus ajal, kui laps viibib temaga. Kohus märgib M. S., et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, §

632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

Pooled teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

Kohtunik : /allkiri /

Ärakiri õige: