2-06-1077/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1077 Tsiviilasi AG (G; isikukood XXX, elukoht XXX) hagi EGa (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata ) vastu abielu lahutamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

27. aprill 2006.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja Alexandr G RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult.

2. Lahutada AG ja EGa abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Valgevenes Gomelski oblastis Žitkovitski rajoonis Veresnitsi külanõukogus ja mille kohta on abieluaktide registreerimisraamatusse tehtud kanne nr XXX. Kohtukulude jaotus

1. Hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad pooled esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päEjooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused 18.01.2006 esitas AG hagi EG vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu sõlmiti XXX.a. Valgevenes Gomelski oblastis Žitkovitski rajoonis Veresnitsi külanõukogus. Abielust on poolte vahel sündinud lapsed SG (sünd. XXX.a.) ja D G (sünd. XXX.a.), kes on käesolevaks ajal täisealised. Abielusuhted lõppesid 1995 aastal, mil kostja lahkus poolte ühisest elukohast. Kostjal tekkisid lähedased suhted teise mehega. Alates 1995 aastast ei ole poolte vahel enam mingeid kontakte. Hageja on tulemusteta püüdnud välja selgitada kostja elukoha andmeid Rahvastikuregistri, Eesti Vabariigis asuvate Vene Föderatsiooni saatkonna ja Valgevene Vabariigi peakonsulaadi kaudu. Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara küsimuses, kuna ühisvara ei ole pooltel soetatud. Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja ei ole 10 aasta jooksul kostjat näinud ning tal puuduvad andmed kostja kohta.

Kodakondsusja Migratsiooniameti andmebaasis on kostja elukohaks märgitud XXX. Nimetatud aadressi kontrollis politsei ning tuvastats, et kostja seal ei ela. Kostja andmed Rahvastiku arvestuse ja Haigekassa andmebaasis puuduvad. Politseile on kostja asukoht teadmata. Piirivalveamet fikseeris EGa viimase piiriületusena väljumise Eesti Vabariigist 22.06.2000.a., kell 13.22 Narva maantee piiripunkti kaudu. EGale on kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 loeb kohus, et kutse on EGale kättetoimetatud. EGt on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus asja sisuliselt lahendada.

TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Antud asjas puuduvad TsMS § 414 lg-st 2 tulenevad takistused asja sisuliseks lahendamiseks poole osavõtuta.

Kohus, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX.a. Valgevenes Gomelski oblastis Žitkovitski rajoonis Veresnitsi külanõukogus abielu, mille kohta on abieluaktide registreerimisraamatusse tehtud kanne nr XXX. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted lõppesid 1995. aastal ja abielu jätkamine on võimatu. Seetõttu kuulub abielu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le 2.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja ei ole kostjalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus kohtuotsuse menetlusosalistele kätte. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on ka selle avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded tuginedes TsMS § 317. Käesolev otsus loetakse kättetoimetatuks 20 päEmöödudes väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Meelis Eerik Kohtunik