3-05-222/3 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Ruth Virkus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai 2006, Tallinn

Haldusasja number

3-05-222

Haldusasi

* AS kaebus Riigihangete Ameti 01.03.2005

otsuse nr 27-05/016580 osaliseks tühistamiseks ning

Ida-Viru

Maavalitsusele

ettekirjutuse

tegemiseks

riigihanke „Ühistranspordi teenus Ida-Viru maakonna

avalikel

bussiliinidel

01.05.2005-30.04.2010"

pakkumise kutse dokumentide õigusaktide nõuetega

vastavusse viimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.08.2005 otsus haldusasjas nr

3-408/2005

Menetluse alus ringkonna- * AS apellatsioonkaebus kohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

25.aprill 2006

Kaebaja * AS

Vastustajad Ida-Viru Maavalitsus ja Riigihangete Amet

RESOLUTSIOON

Jätta * AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.08.2005 otsus

haldusasjas nr 3-408/2005 muutmata.

Mõista * AS-lt Ida-Viru Maavalitsuse kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni asjas kantud

kohtukulude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu

kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus peab olema

esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva

lõppu (alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2). Posti teel

menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti

saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast.

3-05-222

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ida-Viru maavanem kinnitas 20.12.2004 korraldusega nr 290 pakkumise kutse dokumendid

avatud pakkumismenetlusega riigihankes „Ühistranspordi teenus Ida-Viru maakonna avalikel

bussiliinidel 01.05.2005-30.04.2010".

Kutse dokumentide järgi toimub pakkumiste hindamine 100 väärtuspunkti süsteemis kahe

hindamiskriteeriumi: riikliku toetuse koguvajaduse (p 24.1) ning riigihanke teostamise

kvaliteedi (p 24.2) alusel. Punktis 24.1 sisalduv kriteerium on pakkuja poolt nõutav aastane

riikliku toetuse koguvajadus ajavahemikul 01.05.2005-30.04.2006 ning väikseima toetuse

koguvajadusega pakkumine saab 60 väärtuspunkti. Punkti 24.2 kohaselt hinnatakse

pakkumise tehnika kvaliteedi hindamiskriteeriumina busside vanust ning vähima keskmise

vanusega pakkumine annab 40 väärtuspunkti.

* AS esitas 16.02.2005 Riigihangete Ametile (RHA) vaidlustuse taotlusega kohustada Ida-

Viru Maavalitsust viima kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ja

sätestama punktides 24.1 ja 24.2 toodud hindamiskriteeriumid ning nendega seotud

tingimused, eelkõige punktid 21.2.7, 31.3.2, 31.4 ja 31.5.2 viisil, mis tagab riigihanke

läbipaistvuse ja selguse, pakkumise objektiivse hindamise ja pakkujate võrdse kohtlemise

ning riigihanke teostamise tingimuste jätkuva siduvuse hankelepingu täitmisel. Vaidlustaja

leidis, et riikliku toetuse koguvajaduse kriteerium kutse dokumentide punktis 24.1 sätestatud

kujul ei täida oma eesmärki. Punkt 24.1 koosmõjus punktidega 31.4.1, 31.4.2 ja 31.5.2

võimaldavad pakkujal esitada riikliku toetuse vajaduse osas ebaobjektiivseid pakkumisi ning

asuda koheselt peale hankelepingu sõlmimist taotlema tingimuste muutmist ning riikliku

toetuse suurendamist. Kutse dokumentides puuduvad täpsed kriteeriumid, mis määratleksid

konkreetsed hankelepingu muutmist õigustavad asjaolud. Kutse dokumentide tingimusi tuleks

täiendada ja sätestada üheseltmõistetavalt, millistel tingimustel võib avaliku pakkumise

võitnud isik taotleda sihtotstarbelise toetuse suurendamist (sh millistel tingimustel on õigus

pakkumises sätestatud liine ja tariife muuta). Kutse dokumentides ja hiljem hankelepingus

tuleks sätestada vähemalt 2-aastane ajaperiood, mille jooksul toetuse suurendamine pole

üldse võimalik või on võimalik üksnes konkreetselt kindlaksmääratud erandjuhtudel.

Kutse dokumentide punkt 24.2 kohaselt hinnatakse pakkumise tehnika kvaliteeti lähtudes

busside vanusest ning selle kriteeriumi alusel saab parimad väärtuspunktid pakkuja, kelle

kasutuses olevad või kasutusse võetavad bussid on keskmisest uuemad. Punkt 21.2.7 kohaselt

on pakkuja kvalifitseerimise tingimuseks busside loetelu ja andmed vastavalt kutse

dokumentide Lisale 5, mis on riigihanke teostamiseks pakkuja kasutuses või mille kasutusse

võtmiseks on pakkuja sõlminud eellepingud ning punkt 31.3.2 kohaselt on täitja kohustatud

kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis olid esitatud

pakkumises.

Vaidlustaja

leidis,

et

kõigi

busside

keskmise

vanuse

arvestamine

hindamiskriteeriumina annab konkurentsieelise pakkujale, kelle kasutuses on küll suurem

hulk keskmiselt suhteliselt uusi busse, mida ta loetleb Lisa 5 tabelis, kuid kes tegelikkuses

näiteks plaanib kutse dokumentides märgitud liinidel kasutada loetletud busside hulgast

vanemate aastakäikude busse. Ida-Viru Maavalitsus ei ole vastuses AS järelepärimisele

välistanud hankelepingu täitmise võimalust maavalitsuse enda bussidega. Riigihanke

tingimusi tuleks viidatud osas muuta ja täpsustada selliselt, et pakkumise tehnika hindamise

kriteeriumiks oleks üheseltmõistetavalt vaid nende busside keskmine vanus, mida pakkuja

kavatseb kutse dokumentides sätestatud liinidel kasutama hakata, mitte pakkujal riigihanke

teostamiseks põhimõtteliselt kasutada olevate busside keskmine vanus.

RHA rahuldas 01.03.2005 otsusega nr 27-05/016580 vaidlustuse osaliselt ning kohustas

Ida-Viru Maavalitsust viima kutse dokumentide punktid 21.2.7 ja 24.2 vastavusse

3-05-222

õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Riigihangete seaduse (RHS) § 34 lg 4 p 5 sätestab, et

teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike

masinate olemasolu kohta. Busside loetelu ja andmed peavad esitama kõik pakkujad ning

seetõttu ei ole maavalitsus rikkunud RHS § 1 lõikes 1 ja §-s 6 sätestatud põhimõtteid. Punkt

21.2.7 asub aga kutse dokumentide osas, kus on sätestatud pakkujate kvalifitseerimise

tingimused, kuid puudub pakkujate kvalifitseerimise tingimus, mis oleks seotud busside arvu,

vanuse, pikkuse või istekohtade arvuga. Seega on kvalifitseerimistingimuse täitnud

teoreetiliselt iga pakkuja, kellel on vähemalt üks buss. Kuna kutse dokumentide punktis

21.2.7 nõutud Lisa 5 andmeid ei kasutata pakkujate kvalifitseerimisel ning puuduvad nende

andmetega seotud klassifitseerimise tingimused, on see punkt vastuolus RHS § 31 lg 2

sätestatuga, mille kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks

vajalikku informatsiooni. Kutse dokumentide punktis 24.2 sätestatud hindamiskriteerium ei

ole vastuolus RHS § 1 lõikest 1 ja §-st 6 tulenevate põhimõtetega. Pakkujatel on võrdsed

võimalused pakkuda pakkumises tehnikat/busse, mis on võimalikult uued ja saada busside

vanusest tulenevalt objektiivselt hinnatud. Samas aga pakkujate kvalifitseerimiseks

esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, mis iseloomustavad pakkujat, ei saa olla

hinnatud pakkumiste hindamisel hindamiskriteeriumi kaudu, mistõttu tuleb ka punkt 24.2 viia

vastavusse seaduse nõuetega. Punkt 31.3.2 asub kutse dokumentide osas, kus on kirjeldatud

neid hankelepingu sätteid, mida ostja oskab momendil esitada. Sellise hankelepingu

teadaolevate tingimuste esitamise viisi näeb ette RHS § 24 lg 1 p 4. Selle tingimuse kaudu

soovib ostja, et maakonnaliinidel ei kasutataks vanemaid busse kui esitatud pakkumises on

pakkuja näidanud. Vaidlustusest ei selgu selle ostja poolt püstitatud nõude õigusvastasus.

Muud * AS poolt vaidlustatud kutse dokumentide punktid ei ole õigusaktidega vastuolus.

Ostja ei ole küll sätestanud kogu riigihankega kaetud eeldatava lepinguperioodi 2005 kuni

2010 hindamist riikliku toetuse koguvajaduse aspektist, kuid sätestatud hindamiskriteerium ei

ole vastuolus RHS § 24 lg 1 punktis 3 sätestatud nõuetega. Riikliku toetusvajaduse

võimalikud muutused lepinguperioodi vältel ei pea olema tingimata hinnatud pakkumiste

võrdlemisel ja hindamisel, juhul, kui ostja on sätestanud teistsuguse objektiivset hindamist

võimaldava kriteeriumi. Aastase riikliku toetuse koguvajadus võimaldab pakkumiste

hindamiskriteeriumina objektiivset hindamist. Avaliku liiniveo lepingu muutmise võimalused

näeb ette ühistranspordi seaduse § 10 ning teede- ja siseministri 21.06.200 määrusega nr 52

kinnitatud ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise kord. Ei ole

vaidlustuse esitaja poolt mõistlik eeldada, et kogu teenuse osutamise käigus sihtotstarbelise

toetuse vajadus püsib samasugune.

Kaebuses palus * AS tühistada RHA 01.03.2005 otsus osas, milles RHA leidis, et kutse

dokumentide punktid 24.1, 31.3.2 ja 31.5.2 on seadusega kooskõlas; teha Ida-Viru

Maavalitsusele ettekirjutus viia kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega sätestatud

nõuetega

ning

sätestada

kutse

dokumentide

punktides

24.1

ja

24.2

toodud

hindamiskriteeriumid ja nendega seotud tingimused - punktid 21.2.7, 31.3.2, 31.4 ja 31.5.2 -

viisil, mis tagab riigihanke läbipaistvuse ja selguse, pakkumiste objektiivse hindamise ja

pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke teostamise tingimuste jätkuva siduvuse

hankelepingu täitmisel. Kaebaja vaidlustab RHA otsust ka selles osas, milles RHA ei

nõustunud vaidlustuse põhjendustega puudutavalt kutse dokumentide punkte 21.2.7 ja 24.2.

RHA poolt õigusvastaseks tunnistatud punktide 21.2.7 ja 24.2 seadusega kooskõlla viimisel

tuleb ostjal lisaks RHA poolt märgituga arvestada ka kaebaja poolt vaidlustuses ja

kohtukaebuses esitatud põhjendustega. Kaebuse põhjendused:

Riikliku toetuse koguvajaduse maht kui kriteerium parima pakkumise hindamiseks on ostja

seisukohalt iseenesest vajalik ja põhjendatud, kuid kutse dokumentides sätestatud kujul ja

koostoimes punktidega 31.4 (31.4.1 ja 31.4.2) ja 31.5.2 näilik ja sisutu. Kutse dokumentides

3-05-222

ei ole täpsustatud, millistel konkreetsetel tingimustel võib hankelepingu täitja teha muudatusi

liinides, õigustamaks sihtotstarbelise toetuse korrigeerimist; samuti ei nähtu läbipaistvalt ja

ühemõtteliselt, millal ja millistel objektiivselt määratletavatel tingimustel on tellijal (ostjal)

õigus korrigeerida lepingu alusel teenindatavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse

suurust ning maksta suuremat toetust, kui pakkuja oli pakkumises oma vajadusena esitanud.

Arvestades, et riikliku toetuse koguvajaduse maht on parima pakkumise hindamise aluseks

60% ulatuses, on tõenäoline, et väiksemat sihtotstarbelise toetuse suurust näitav pakkuja

osutub parimaks. Samas võimaldavad viidatud punktid sisuliselt kohe pärast hankelepingu

sõlmimist informeerida maavalitsust tariifide, piletihindade ja/või liinide muutmise vajadusest

ja taotleda ka sihtotstarbelise toetuse suurendamist. Eeltoodu viiks pakkujate ebavõrdse

kohtlemiseni - parim pakkuja saaks suuremat toetust kui teiste pakkujate poolt pakutud

riikliku toetuse vajadus. Tegeliku riikliku toetuse vajaduse esitamisel riskib pakkuja sisuliselt

sellega, et tema pakkumine ei osutu parimaks. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet silmas

pidades tuleks kutse dokumentides ja hankelepingus sätestada vähemalt 2-aastane periood,

mille jooksul pole sihtotstarbelise toetuse suurendamine üldse võimalik või kui on, siis selgelt

sätestatud erandjuhtudel. RHA on oma otsuses jätnud need kaebaja väited sisuliselt

tähelepanuta. Kaebaja ei ole väitnud, et hankelepingu muutmine peaks olema täielikult

välistatud, kuid leiab, et kutse dokumentides peavad olema sätestatud sellekohased selged ja

läbipaistvad kriteeriumid.

Kutse dokumentide punktides 24.2, 21.2.7 ja 31.3.2 sätestatu nende koosmõjus ei taga

riigihanke tegelikku eesmärki, milleks peaks olema sellise ettevõtja leidmine, kes reaalselt

osutaks ühistranspordi teenust kutse dokumentides nimetatud liinigruppidel võimalikult uute

bussidega. Pakkumise võib võita kõige uuemaid busse omav pakkuja, kes asub aga

hankelepingut täitma maavalitsuse enda bussidega. Tingimusi riigihanke teostamise

kvaliteedi osas tuleks täpsustada selliselt, et pakkumise hindamise kriteeriumiks oleks

üheseltmõistetavalt vaid nende busside keskmine vanus, mida pakkuja kavatseb kutse

dokumentides märgitud liinidel kasutama hakata.

Ostja peab riigihanke läbiviimisel ja pakkumise kutse dokumentide koostamisel arvestama

avalike huvidega, milleks on muuhulgas ka keskkonnakaitse. Käesoleval juhul ei ole kutse

dokumentide koostamisel sellega arvestatud, mistõttu ettevõtjad, kes teevad kooskõlas

keskkonnanõuetega paratamatult kulutusi busside remontimiseks ja puhastamiseks, võivad

seeläbi osutuda näiliselt objektiivsetest majanduslikest kriteeriumidest lähtudes ebavõrdselt

kohelduks.

Vastustajad Riigihangete Amet ja Ida-Viru Maavalitsus kaebusega ei nõustunud ja palusid

jätta see rahuldamata.

Ida-Viru Maavalitsuse vastuväidete kohaselt on pakkumise kutse dokumentides sätestatud

tingimused seadusega kooskõlas.

Riigihangete Amet leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane.

Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

RHA vaidlustatud otsus on õiguspärane ning see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi

kõnealuses riigihanke pakkumismenetluses. Tõendamist ei leidnud kaebaja väide, et

pakkumise kutse dokumendid vaidlustatud osas ei taga pakkumismenetluse läbipaistvust ja

selgust. Kaebaja eelduslik arvamus, et ostja soovib pakkumismenetluses manipuleerida

riigihanke tingimustega ja oma õigusi kuritarvitada, ei leidnud kaebuse läbivaatamisel

kinnitust. Põhjendatud on RHA seisukoht, et vaidlustuse saab rahuldada vaid juhul, kui

pakkumise kutse või kutse dokumentide sätted on vastuolus õigusaktidega ning vaid sel juhul

saab RHA kohustada ostjat viima pakkumise kutse või kutse dokumendid vastavusse

õigusaktidega sätestatud nõuetega. RHA on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et kutse

dokumentide p 21.2.7 on vastuolus RHS § 31 lg-ga 2, mis sätestab, et ostja võib nõuda

3-05-222

pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Õige on ka RHA järeldus,

et pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, mis

iseloomustavad pakkujat, ei saa samal ajal olla hindamiskriteeriumiks pakkumiste hindamisel

ning eeltoodu alusel kohustas RHA õigesti Ida-Viru Maavalitsust viima ka kutse dokumendi

p 24.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõetele. Kaebaja nõue kohustada maavalitsust

muutma kutse dokumentide tingimusi selliselt, et vähemalt 2 aasta jooksul ei oleks

sihtotstarbelise toetuse suurendamine võimalik, ei põhine seadusel. Pärast hankelepingu

sõlmimist sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimine ei ole õigusvastane. Tulenevalt ÜTS

§-st 10 ning teede- ja sideministri 21.06.2000 määrusega nr 52 kehtestatud korra § 6 lõigetest

3 ja 4 on võimalik vedajale makstava raha (sihtotstarbelise toetuse) suuruse, tariifide ja

muude finantseerimise üksikasjade täpsustamine iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Kutse

dokumentide kohaselt ei ole lepingu igasugune muutmine lubatav. Täitja võib algatada

lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja piletihindade muutmise vaid põhjendatud taotluse

alusel

ning

taotluse

põhjendatus

kuulub

kontrollimisele.

Ostja

soov

kasutada

maakonnaliinidel võimalikult uusi busse on mõistlik ja põhjendatud. Kaebusest ei selgu,

milles seisneb pakutava regulatsiooni õigusvastasus hankelepingu tingimuste osas. Kuna

RHA otsuse peale esitatud tühistamiskaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka

kohustamiskaebus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

* AS palub apellatsioonkaebuses esimese astme kohtuotsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse

motiive ning apellant leiab, et esimese astme kohus on kohaldanud materiaalõigust vääralt

ning jätnud kohaldamata asjassepuutuvad sätted, so RHS § 1 lg 1, § 6, § 7 lg 2, § 24 lg 1 p 3,

§ 26 lg 3, § 45 lg 2, samuti on kohus rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme ja nimelt

TsMS§2271glja§231 lg 4.

Apellant jääb selle juurde, et kutse dokumentide punktid 24.1, 31.4.1, 31.4.2 ja 31.5.2 ei ole

piisavalt selged ja läbipaistvad ning on seega vastuolus RHS § 1 lg-a 1 ja §-ga 6. Vastuolu

RHS § 7 lõikega 2 seisneb selles, et tagatud pole ostja rahaliste vahendite võimalikult säästlik

ja ratsionaalne kasutamine. Vastuolu on ka RHS § 24 lg 1 punktiga 3 ja § 45 lõikega 2, mis

seisneb selles, et ei ole tagatud kogu hankelepingu täitmise kohta madalaima pakutava hinna

(madalaima riikliku toetuse vajaduse) objektiivne väljaselgitamine ja hankelepingu sõlmimine

isikuga, kes on tegelikult võimeline täitma viieaastase tähtajaga hankelepingut väikseima

riikliku toetusega, so ostjale soodsaimalt. RHA ja halduskohus on riikliku toetuse

koguvajaduse kriteeriumi õiguspärasust hinnanud väga kitsalt. Käesolevas riigihankes peab

riikliku toetuse koguvajaduse kriteeriumi kaudu olema välja selgitatav ettevõtja, kes suudab

täita hankelepingu ostjale rahaliselt soodsaimalt, mitte aga pelgalt ettevõtja, kes näitab

pakkumises viieaastase tähtajaga hankelepingu sõlmimisele järgneva ühe aasta riikliku toetuse

vajaduse väikseimana. Pikaajaliste avaliku teenindamise lepingute puhul on õigusaktides ette

nähtud põhimõtteline võimalus neid lepinguid hiljem muuta, kuid ühestki õigusaktist ei tulene,

nagu saaks neid lepinguid iga-aastaselt või vastavalt vajadusele muuta makstava raha suuruse,

tariifide ja finantseerimise üksikasjade osas mis tahes põhjustel. Kui avaliku teenindamise

leping sõlmitakse riigihanke pakkumismenetluse tulemusena, on ilmne, et lepingut ei saa ega

tohigi muuta näiteks nii, et vedajale makstava riikliku toetuse suurus muutub pakkumises

toetuse vajadusena märgituga võrreldes suuremaks, kui kutse dokumentide tingimustega

lubatud ja põhjendatav. Lepingu muutmise alused peavad olema võimalikult selged ja täpsed.

Käesoleva vaidluse ongi põhjustanud asjaolu, et kutse dokumentide punktidest 31.4 ja 31.5.2

ei selgu, millistel põhjendustel on võimalik lepingu muutmist taotleda nii olulistes osades,

nagu seda on riikliku toetuse suurus ja vedude maht, samuti ei selgu, mida on ostjal

õigus/kohustus selliste taotluste lahendamisel kontrollida.

3-05-222

Pakkuja poolt pakkumises suvaliselt loetletavate busside keskmise vanuse arvestamine

hindamiskriteeriumina annab vastuolus RHS § 26 lõikega 3 konkurentsieelise pakkujale, kelle

(potentsiaalses) kasutuses on küll suurem hulk keskmiselt suhteliselt uusi busse, kuid kes

tegelikkuses näiteks plaanib kutse dokumentides märgitud liinidel kasutada busse, mis

kuuluvad pakkumise dokumentide Lisas loetletud bussidest vanemate bussidega ühte

aastakäiku. Seega ei taga pakkuja kasutuses olevate kõigi või pakkuja poolt suvaliselt valitud

busside keskmise vanuse arvestamine pakkumiste hindamise sisulist objektiivsust (RHS § 24

lg 1 p 3 rikkumine). Pakkumise hindamise kriteeriumiks peaks olema vaid nende busside

keskmine vanus, mida pakkuja kavatseb kutse dokumentides märgitud liinidel tegelikult

kasutama hakata.

Kaebaja taotles kaebuses RHA otsuse tühistamist osas, milles RHA jättis apellandi

vaidlustuse rahuldamata, st osas, milles RHA ei aktsepteerinud kaebaja põhjendusi ja nõudeid

seoses kutse dokumentide tingimuste, sh punktide 21.2.7, 24.2 ja 31.3.2 õigusvastasusega.

RHA otsuse järeldused vaidlustatud osas on väärad ja seadusega vastuolus olevad ning RHA

otsus tuleb vastavas osas tühistada. Kohane ei ole halduskohtu põhjendus, et RHA otsus ei

riku kaebaja subjektiivseid õigusi. RHA otsusega jäeti kaebaja vaidlustus osaliselt

rahuldamata ning kaebajal on õigus RHA otsust kohtus vaidlustada.

Kohus on omistanud kaebajale väiteid, mida kaebaja pole kunagi esitanud (TsMS § 231 lg 4

rikkumine). Kaebaja pole väitnud, et ostja soovib pakkumismenetluse tingimustega

manipuleerida. Kaebaja on silmas pidanud, et kutse dokumentide vaidlustatud punktid on

ebaselged, läbipaistmatud ja eesmärgipäratud ning see võimaldab pakkujatel riigihanke

tingimustega manipuleerides esitada pakkumisi: 1) mis ei kajasta reaalset riikliku toetuse

vajadust hankelepingu täitmise perioodi kohta, 2) milles esitatakse valikloetelu pakkuja

kasutuses olevatest bussidest üksnes busside võimalikult kõrge keskmise vanuse näitamise

vajadust silmas pidades, mille alusel pole ostjal seetõttu võimalik kindlaks teha pakkujat, kes

tegelikkuses suudab viie aastase tähtajaga hankelepingut ostja jaoks soodsamalt täita. Kohus

on otsuse tegemisel keskendunud RHA otsuse seaduslikkuse analüüsile, kuid kohtuotsusest ei

selgu, miks kohus leiab, et RHA otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata jätmine

on aluseks Ida-Viru Maavalitsuse vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisele

(TsMS § 227 lg 1 rikkumine). Kaebaja esitatud tühistamiskaebusel ja kohustamiskaebusel ei

ole sellist seost, et ühe rahuldamata jätmine saaks olla automaatselt aluseks teise rahuldamata

jätmisele.

Kohtuotsus on ebajärjekindel ega vasta TsMS § 227 lg-le 1 ka seetõttu, et kohtuotsusest ei

selgu, miks kohtu arvates ei ole kutse dokumentide punktid 24.2, 32.3.2 ja 21.2.7 omavahel

koosmõjus. Koosmõju puudumist ei saa järeldada sellest, et viidatud punktid paiknevad kutse

dokumentide erinevates osades.

Riigihangete Amet ja Ida-Viru Maavalitsus vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja

palusid jätta halduskohtu otsuse muutmata.

RHA leidis, et on vaidlustuse lahendamisel seadust õigesti kohaldanud ning kaebuse ja

apellatsioonkaebuse väited ei anna vastustajale alust oma seisukohti muuta.

Ida-Viru Maavalitsus leidis, et pakkumise kutse dokumentides toodud hindamiskriteeriumid

on kooskõlas õigusnormidega ja võimaldavad objektiivselt hinnata pakkuja poolt esitatud

andmeid. RHA poolt tehtud ettekirjutuse kutse dokumentide punktide 24.2 ja 21.2.7 seaduse

nõuetega kooskõlla viimiseks kavatseb vastustaja täita (pakkumismenetlus on

kohtumäärusega peatatud kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) ning kaebaja poolt on

enneaegne juba ette nende punktide sisu vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust.

3-05-222

Kaebaja väidab, et pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid (punktid

24.1 ja 24.2) pakkumiste hindamiseks koostoimes muude pakkumise kutse dokumentides

sätestatud tingimustega on näilikud, vastuolus RHS § 1 lg-s 1 sätestatud riigihangete

läbipaistvuse põhimõttega ega võimalda pakkumiste objektiivset hindamist kooskõlas RHS §

24 lg 1 punktiga 3, ning et need ei välista riigihanke tingimustega manipuleerimise ja õiguste

kuritarvitamise võimalust. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. RHS § 24 lg 1 p 3

sätestab, et pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma hindamiskriteeriumid, mida

kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla üksnes madalaim hind

või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlakstegemise aluseks võivad olenevalt

konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad

kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Kaebaja ei ole

vaidlustanud Ida-Viru Maavalitsuse määratletud hindamiskriteeriumide suhtelise osakaalu,

mille kohaselt saab maksimaalselt 60 väärtuspunkti väiksema riikliku toetuse vajadusega

pakkumine ja maksimaalselt 40 väärtuspunkti saab pakkuja, kelle busside keskmine vanus on

uuem.

Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt kutse dokumentide punktis 24.1

sätestatud kriteerium (pakkuja poolt on nõutav aastane riikliku toetuse koguvajadus

vahemikul 01.05.2005-30.04.2006) koostoimes kutse dokumentide punktidega 31.4.1 ja

31.5.2 ei taga pakkumise hindamise objektiivsust. Pakkumise kutse dokumentide punkt 31.4.1

kohaselt on hankelepingu täitjal kulude põhjendatud muutuse (kütuse aktsiisimäära ja

kütusehinna tõus, teiste energiaressursside kallinemine) korral avaliku teenindamise lepingu

jõusoleku ajal õigus esitada tellijale (so Ida-Viru Maavalitsusele) tariifide ja piletihindade

muutmise põhjendatud taotlus, ning punkt 31.4.2 näeb ette tähtajad, mille jooksul tuleb täitjal

kirjalikult informeerida tellijat kavatsetavatest liini muudatustest (mis võib kaasa tuua

sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimise), mis tellija nõusolekul vormistatakse lepingu

lisana. Seega nähtub viidatud punktidest, et lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja

piletihindade muutmist peab täitja põhjendama ning taotluse põhjendatus kuulub tellija poolt

kontrollimisele. Punktis 31.4.1 on nimetatud ka asjaolud, milliseid saab põhjendatuks lugeda -

kütuse aktsiisimäära ja kütusehinna tõus ning teiste energiaressursside kallinemine.

Vastustajad on õigesti osundanud asjaolule, et viidatud punktide sõnastus tugineb teede- ja

sideministri 26.06.2000 määrusel nr 52, mille § 6 lg 4 sätestab, et riigieelarvest toetatava

maakonnasisese bussiliikluse korraldamiseks sõlmitakse avaliku teenindamise leping määruse

lisas 5 toodud näidislepingu kohaselt ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt avaliku teenindamise

lepinguga määratakse avaliku teenindamise kohustus, mis sisaldab kohustuslike elementidena

vedude mahtu, teenindatavate liinide loetelu ning avaliku teenindamise kohustuse täitmise

eest makstavat raha. Avaliku teenindamise konkreetsed mahud ja selle täitmise eest vedajale

makstava raha suurus, tariifid ja muud finantseerimise üksikasjad täpsustatakse iga-aastaselt

või vastavalt vajadusele. Seega sõlmitud lepingu muutmise võimalus on sätestatud

õigusaktiga. Pakkumise kutse punkt 31.5.2 sätestab, et sihtotstarbeline toetus liinile baseerub

täitja poolt välja pakutud riikliku toetuse vajadusel, mis esitati lepingu sõlmimise aluseks

olnud riigihanke konkursile. Võttes arvesse täitja poolt esitatud majandustegevuse aruandeid

tulude, kulude kohta ning võrreldes seda üldise olukorraga ühistranspordi sektoris, võib tellija

korrigeerida lepingu alusel teenindavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust.

Punkt 31.5.1 näeb ette, et täitjale riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse tingimused ja

suurus määratakse kindlaks peale iga-aastast riigieelarve summade kinnitamist maakonnale.

Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et arvestades teenuse osutamise pikka perioodi (5

aastat), ei ole sellise võimaluse sissikirjutamine pakkumise kutse dokumentidesse

seadusevastane. Ringkonnakohus ei jaga apellandi kahtlustust, et nimetatud punktis sätestatud

võimalust võidakse kuritarvitada. Nagu eelpool märgitud, korrigeerib tellija sihtotstarbelise

toetuse suurust vaid põhjendatud taotluse alusel lepingu täitja kulude põhjendatud

muutuste korral. Eeltoodu alusel nõustub

3-05-222

ringkonnakohus vastustajate seisukohaga, et pakkumise kutse dokumentide punktis 24.1

sätestatud hindamiskriteerium võimaldab pakkumiste objektiivset hindamist ning kutse

dokumentide punktides 31.4 ja 31.5.2 sätestatud riikliku toetusvajaduse võimalikud muutused

lepinguperioodi vältel ei muuda viidatud hindamiskriteeriumi näilikuks ja sisutuks ega riku

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kaebuses vaidlustati pakkumise kutse dokumentide punkte 24.2, 31.3.2 ja 21.2.7 koostoimes.

Kutse dokumentide p 24.2 sätestab, et pakkumise tehnika kvaliteedi hindamiskriteeriumina

hinnatakse busside vanust ja vähima keskmise vanusega pakkumine annab 40 vaatluspunkti.

Punkt 21.2.7 (mis asub pakkujate kvalifitseerimist käsitlevas kutse dokumentide osas), näeb

ette, et pakkujal tuleb esitada busside loetelu ja andmed vastavalt Lisale 5, mis on riigihanke

teostamiseks pakkuja kasutuses või mille kasutusse võtmiseks on pakkuja sõlminud

eellepingud, ning punkt 31.3.2 sätestab, et hankelepingu täitja on kohustatud kasutama

maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis esitatud pakkumises. Viidatud Lisa

käsitleb pakkuja busside loetelu ja andmeid busside kohta. Ringkonnakohtu hinnangul

järeldub kutse dokumentide punktist 21.2.7, et pakkujal tuleb esitada andmed ja dokumendid

nende busside kohta, mida ta kavatseb riigihanke teostamiseks, so kutse dokumentides

sätestatud liinidel kasutama hakata. Busside loetelu ja andmed peavad esitama kõik pakkujad

ning hindamiskriteeriumina busside vanuse hindamine ei ole vastuolus RHS § 1 lg-s 1 ja §-s 6

sätestatud põhimõtetega ega anna konkurentsieeliseid osale pakkujatest (RHS § 26 lg 3

rikkumine), nagu ekslikult väidab kaebaja. Asjaolu, et kutse dokumentide punkt 31.3.2

võimaldab lepingu täitjal kasutada ka muid busse (pakkumises esitatud sama aastakäigu või

uuemaid), ei muuda pakkumise kutse dokumentide vaidlustatud punkte seaduse nõuetega

vastuolus olevateks. Võimalikult uute busside kasutamine maakonnaliinidel on seotud

teenuse kvaliteediga ning kutse dokumentide punkt 31.3.2 kohaldub eduka pakkumise teinud

pakkujale ühesuguselt.

RHA kohustas maavalitsust viima kutse dokumentide punktid 24.2 ja 21.2.7 õigusaktidega

vastavusse,

leides,

et

puuduvad

punktis

21.2.7

nõutud

andmetega

seotud

kvalifitseerimistingimused ning pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ei

saa olla hinnatud hindamiskriteeriumi kaudu. RHA otsuse selle osa peale pole kaebust

esitatud. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustati pakkumise kutse dokumentide samu

punkte samadel motiividel, mis RHA-le esitatud vaidlustuses. Kohus leidis, et vaidlustatud

osas on RHA otsus seaduslik ning kohus jättis põhjendatult selle peale esitatud

tühistamiskaebuse rahuldamata. Eeltoodu alusel ei ole alust ka kohustamiskaebuse

rahuldamiseks.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on Ida-Viru Maavalitsusel HKMS § 93 lg 1 alusel

õigus

tema

poolt

kantud

kohtukulude

hüvitamisele.

Kohtukulude

nimekirja

ja

kuludokumentide kohaselt koosnevad vastustaja kulud õigusabikuludest. Kohtukulude

kandmine on tõendatud. Arvestades asja mahtu ja keeerukust on põhjendatud õigusabikulu

summas 10 000 kr, mis tuleb kaebajalt välja mõista.