3-06-511/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-511 Otsuse kuupäev 19.05.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Andres Einpalu kaebus Põl lumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ( PRIA) peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3/13-4/77 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

04. 05. 2006 Istungil osalenud isikud

Resolutsioon Kaebuse esitaja Andres Einpalu Kaebuse esitaja esindaja Maia Ploom Vastustaja esindaja Veiko Bergmann

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Tartu Halduskohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

Asjaolud ja menetluse käik

Andres Einpalu esitas 23.05.2005 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse, milles taotles ühtset pindalatoetust ja põllumajanduslikku keskkonnatoetust kokku 2,77 ha suurusele maale. PRIA kontrollaruande nr 050119 -78-016 järgi teostati kaebuse esitaja põldudel ajavahemikul 30.09.2005 kuni 03.10.2005 PRIA poolt kohapealne kontroll. PRIA peadirektori 19.12.2005 käskkirja nr 1-3.13-4/77 punktis 3 jäeti Andres Einpalu põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlus mahepõllumajandusliku tootmise eest rahuldamata ning nõuti tagasi ennetähtaegselt kohustuse lõpetamise eest 2004.a. makstud toetus.

A.Einpalu esitas 16.01.2006 PRIA peadirektorile vaide, mis jäeti peadirekto ri 01.02.2006 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt teostati taotleja majandusüksuse põllumajanduslikel maatükkidel kohapealne kontroll, mille käigus mõõdeti põllumassiivi 64646489108 põllu nr 7 pindalaks 0,18 ha, (taotleti 0,3 ha), kuna ü lejäänud pind oli hooldamata. Samal põllumassiivi põllu nr 6 pindalaks saadi 0,05 ha (taotletud 0,6 ha). Põllul nr 3 ei olnud tuvastatav ristiku ja loodusliku rohumaa pi ir. Kaebuse esitaja esitas 01.03.2006 halduskohtusse kaebuse peadirektori vaideotsuse tühistamiseks ning 06.03.2006 kaebuse peadirek tori 01.12.2005 käskkirja nr 1 -3.11/139 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist, kuna ta ei nõustu vastustaja poolt läbiviidud kohapealse kontrolli tulemustega. Kaebuse esitaja märgib, et ta tegeleb mahepõllumajandusega ja on registreeritud FIE-ks, kellel on õigus taotleda ühtse t pindalatoetust. Toetuse saamise aluseks on põllumajandusministri 06.04.2005.a. määrus nr. 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja menet lemise kord". Kaebaja esitas PRIA-le pindalatoetuse saamiseks taotluse järgnevalt: - põld nr 1 (oder) 1,12 h a. Vastustaja mõõtis pinnaks 1,02 ha. Kaebaja nõustub selles osas vastustaja mõõtmise andmetega. - põld nr 2 (mustkesa, talirukis) 0,45 ha. Vastustaja mõõtis põllu suuruseks 0,49 ha. Ka siin kaebaja nõustub mõõtmise tulemustega. - Põld nr 3 (ristikud) 0,30 ha. Vastustaja mõõtis põllu suuruseks 0,41 ha., vahe on seega 0,11 ha. Kaebaja märgib, et vastustaja esindaja mõõtis ristikupõllu hulka ka teiselpool õunaaeda asuva heintaimede põlluosa. Mõõtmine on valesti teostatud, mida tõendab põldude harimine, põllu künnipiir on selgesti eristatav. - Põld nr 7 (heintaimed) 0,3 h a. Tegelikult on põllu suurus vähemalt 0,39 ha, vastustaja mõõtis aga põllu suuruseks 0,18 ha . Vaidlusalune heintaimede ala ümbritseb noort istutatud metsa. Noort metsa ei tohtinud piirk ondliku maaparandusbüroo kooskõlast use kohaselt istutada kraavile lähe male kui 10 meetrit. Seetõttu on noor mets heintaimede põllu keskel. Vastustaja on heintaimede põllu sisse jätnud mõõtmata põllu nr 3 hulka arvatud 0,11 ha suuruse ala ja noort metsa ü mbritseva ala, kraavi ja noo re metsa vahelise 10 meetri laiuse ja 100 meetri pikkuse ala. Mingit niitmata ala põllul ei ole. - Põld nr 6 (viljapuud ja marjapõõsad) 0,6 ha. Vastustaja mõõtis selle põllu suuruseks 0,05 ha. Einpalu märgib, et ta on ise ekslikult arvestanud selle põllu hulka ka õueala suurusega 0,35 ha ning nõustub , et see põld jääb toetuse menetlusest välja.

Kaebaja märgib, et kontrolör ei teostanud maa mõõtmist õieti. Vaideotsuse kohaselt olevat 0,18 hektarist ülejäänud pind hooldamata. Asjaolu, et põllul ei olevat tuvastatav ristiku ja loodusliku rohumaa ( he intaimede alune maa) vaheline piir, ei vasta kuidagi tegelikkusele. Loodusliku rohumaa ja r istiku põllu vahel kasvavad ühest küljest kaks rida õunapuid. Seega on põldude vaheline maa seal hästi tuvastatav. Teisest küljest piirneb looduslik rohumaa ristik upõlluga. Nende kahe põllu vahel on lõpuk ünni sügav vagu, mis on samuti hästi tuvastatav. Ristik on mitmeaas tane kultuur. Seda põldu künti viimati 3-4 aastat tagasi. Seega ei ole eelpoolnimetatud lõpukünni vagu nende aastate jooksul muutunud. Heintaimede aluse maa suuruse muutumine ei ole võimalik , kuna seda ei harita. See maa on ühesuguse suurusega olnud aastaid. Ka ristiku põld ei saa suureneda , kuna ta kasvab mitu aastat ühe koha peal. Kaebaja osundab, et ta on e rialalt agronoom ja oskab põldude suurusi mõõta. Looduslik rohumaa on kogu ulatuses ühtlaselt hooldatud. Kontrolöri seisukohast võis olla hooldamata noore metsa alune maa, kuid seda ei olegi andmete esitamisel loodusliku rohumaa hu lka arvatud. Eksitus võis tekkida sellest, et maamõõtja ei kõnd inud piire mõõtva GPS seadmega mööda loodusliku rohumaa piire ja seega jäi osa looduslikust rohumaast selle põlluosa hulka arvamata.

Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et PRIA peadirektori 12.12.2005 kä skkirja nr 1-3.13-4/77 väljaandmise põhjuseks olid kaebaja majandusüksuses kohapeal läbiviidud kontrolli tulemused. Põllul nr 7 oli põ llupind osaliselt niitmata ja ohakatega umbrohtu nud, mistõttu vähenes põllu pind 0,18 hektarini. Põld nr 6 puhul oli tegem ist osaliselt õuealaga. Selgelt piiritletud põldu leiti 0,05 ha osas, mis oli piiritletud kolmest küljes aiaga ja neljandast küljest teega. Kuna vastavalt põllumajandusministri 20.04.2004 määruse nr 51 „Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad n õuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord“ (mä ärus nr 51) § 3 lg 2 järgi on õigus põllumajanduslikku keskkonnatoetust (sealhulgas mahepõllumajandusliku tootmise eest) taotleda põldudele, mille pindala on vähemalt 0 ,3 ha, siis kaebaja põlde nr 6 ja 7 taotluse menetlemisel arvesse ei võetud. Seega jäi kaebajal toetuskõlbulikuks pinnaks kokku 1,92 ha, kuid toetust oli taotletud 2,77 ha suurusele pinnale. Vastavalt määruse nr 51 § 46 l g 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata kui taotletud ja kindlakstehtud põllu pindade erinevus on üle 20 %. Kaebajal oli eelpool nimetatud pindade erinevuseks 30,7 % ning seega oli taotluse rahuldamata jätmine õigustatud. Vastavalt määruse nr 51 § 81 lg 3 jäet akse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja vähendab kohustusperioodi jooksul üle

30 % põllumajandusmaa pindala. Kaebaja kohustusalune pind vähenes võrreldes 2004 aastaga kaebaja süül 30,7 %, mistõttu küsitakse kaebajalt tagasi t emale 2004. aastal makstud toetus mahepõllumajandusliku tootmise eest. Eelpool toodud põldude mõõtmistulemused kajastusid ka kontro llaruande nr 050119-78-

016 lisas 1, mille on ka kaeb aja 03.10.2005 allkirjastanud. Samuti on kaebaja allkirjastanud kontrollaruande, kus kaebaja on märkuste kohale kirjutanud, et kogu taotletud põldude pind oli seisuga 30.06.2003 kasutuses. Samas ei ole kaebaja märkustes kordagi vaidlustanud 2005. aastal kontrolli käigus teostatud mõõtmistulemusi.

PRIA haldusakt on seaduspärane ning tuleneb läbiviidud kohapealase kontrolli tulemustest. Vastustaja märgib, et puudub vajadus pindade uueks ülemõõtmiseks ning praegusel aastaajal pole objektiivsete tulemuste saamiseks selline mõõtmine ka võimalik.

Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Antud juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud PRIA peadirektori 19 .12.2005 käskkirja, millega jäeti rahuldamata kae baja taotlus põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks mahepõllumajandusliku tootmise eest ning otsustati tagasi nõuda ennetähtaegse kohustuse lõpetamise eest 2004.a. makstud toetus. Vaidlustatud käskkirja punktis 3, mis käsitleb Andres Einpalu taotlust , on märgitud, et toetust ei maksta mittetoetusõiguslike põldude eest/või taotletud ja kindlakstehtud pinna erin evuse eest. Keeldumise alusena on märgitud põllumajandusm inistri 20.04.2004.a. määruse nr 51 § 8 lg 5ja/või § 46 lg 1 .

Andres Einpalu on 23.0 5.2005 esitatud pindalatoetuse taotluses taotlenud lisaks ühtsele pindalatoetusele ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust mahepõllumajandusliku tootmise eest kokku pinnale 2,77 ha, kuid vastustaja poolt teostatud kontrolli tulemusena loeti toetuskõlbulikuks 1,92 ha. Kaebaja ei nõustu PRIA poolt läbiviidud kohapealse kontrolli tulemustega. Kaebaja vaidlustab seejuures kogu põllumassiivist ainult põldude nr 3 ja 7 mõõtmistulemusi. Kaebaja on nõustunud põllu nr 6, pindalaga 0,6 ha, taotlusest välja arvamisega. A.Einpalu on PRIA-le esitatud taotluses märkinud põllu nr 3, millel kasvab ristikhein, pindalaks 0,3 ha ja põllu nr 7, millel kasvavad heintaimed, pindalaks samuti 0,3 ha. Kohapelasel kontrollimisel saadi järelevalve töötaja poolt mõõtmise tulemuse na põllu nr

3 toetuskõlbuliku põllu pindalaks 0,41 ha ja põllu nr 7 toetuskõlbulikuks pindlaks 0,18 ha. Kaebaja ei ole nõus P RIA kontrollimisega, märkides, et maamõõtja ei kõndinud GPS seadmega mööda kogu tegeliku loodusliku rohumaa piire ning pole arvesta nud, et põld nr

7 ümbritses põllu sisse jäävat noort metsa.

Vastavalt HKMS § 19 lõikele 7 vaatab haldus kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Kohus on seisukohal, et puudub alus vaidlustatud PRIA käskkirja tühistamiseks. Kaebaja väited ei anna alust 30.09.2005 kaebaja põldudel kohapealse kontrollimise tulemuste ebaõigeks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule ühtegi arvestatavat tõendit, mis annaks kahelda PRIA järelevalveametniku poolt teostatud kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toe tuse maksmise täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 20.04.2004.a määruses nr 51 (edaspidi määrus nr 51). Määruse nr 51 § 3 lg 2 sätestab, toetust § 2 puntides 1 ja 3 n imetatud tegevuseks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust tao tletakse, on vähemalt 0,30 hektarit. Määruse nr 51§ 2 punkti 3 kohaselt on põllumajandusliku keskkonnatoetusega toetavaks tegevusalaks ka mahepõllumajanduslik tootmine.

Seega on määruses nr 51 üheset mõistetavalt sätestatud, et toetuse taotlemisel peab iga üksiku põllu pindala olema vähemalt 0,30 ha. Ku na kontrollimisel leiti, et kaebaja poolt taotluses märgitud põllu nr 7 pindala, see on toetuskõlbuliku põllu pindala oli väiksem seadusega määratust, siis oli seaduslik ja põhjendatud nimetatud põllu kogu põllumajanduslikus kasutuses oleva maa hulgast vä lja jätmisel. Ka põllumajanduslikku keskkonnatoetust saab taotleda ainult põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta (määruse nr 51 § 8 lõige 4) .

Kaebuse esitaja on ise nõustunud, et taotluses näidatud pinnast 2,77 ha tuli maha arvata põld nr 6 pindalaga 0,6 ha, misjärel jääb taotlusaluseks maa -alaks järele 2,17 ha. Kohapealse kontrollimise tulemusel jäeti taotluse menetlusest välja ka põld nr 7 pindalaga 0,3 ha, mille tulemusena jäi kokku toetuskõlbulikuks maaks 1.92 ha. Määruse nr 51 § 46 lg 1 kohas elt, kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et § -des 4 (keskkonnasõbralik tootmine) ja § 8 (mahepõllumajanduslik tootmine) tegevuste puhul põllumajandusmaa tegelik pindala erineb pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse Euroopa Komisjon i 796/2004/EÜ artikli 50 lõigetes 1 ja 7 ning artiklis 51 lõikes 1 toodud vähendamise aluseid.

Vastustaja on märkinud, et taotluses esitatud ja mõõdetud pindalade erinevus oli 30,7 %, mis toob kaasa määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaselt toetuse taotluse mitte rahuldamise. Kohapealne kontroll teostati taotleja juuresolekul. Taotlejale on peale põldude ülemõõtmist, so. 03.10.2005 tutvustatud kontrollaruanne koos põldude kontroll - lehtedega, mille kohta on taotlej a andnud allkirja. Kaebaja on märkinud, et eksi tus põllu nr 7 mõõtmisel võis tuleneda sellest, et maamõõtja ei kõndinud mööda loodusliku rohumaa piire ja seega jäi osa looduslikust rohumaast selle põlluosa hulka arvamata.

Kuid tähtsust ei oma mitte kogu rohumaa piirid, vaid ainult toetuskõlbulik põllu osa. Järelevalveametnik saab mõõta ainult toetuskõlbulikku maad, mitte kogu taotluses näidatud põldu. Järelevalveametnik on GPS mõõ tmistulemuste lehele märkinud, et põld oli metsa poolt mitu aastat niitmata (heinata) ja ohakatega umbrohtunud. Kohtul puudu b alus kahelda inspektori poolt toetuskõlbuliku maa osas antud hinnangutes ja järeldustes. Oluline ei ole ka see, et ee lnevatel aastatel on kaebaja nimetatud toetust kõikidelt põldudelt taotletud osas saanud, kuna varematel aastatel ei ole kohapealset kontrollimist nende põldude osas tehtud.

Lõpptulemust ei muuda ka kaebaja väide, et inspektor on põllust nr 7 0,11 ha mõõtnud põllu nr 3 hulka. Ka 0,11 ha lisamisel põllu nr 7 0,18 ha -le jääb põllu nr 7 pindala alla 0,30 ha, mida toetuse määramisel ei olnud õigus arvestada. Kohus on seisukohal, et probleemi lahendada ei ole võimalik kordusmõõtmise k audu, antud juhul vähemalt pool aastat hiljem põllu niitmise kohustusest. Selline kontrollimine ei saaks anda enam objektiivseid andmeid ega oleks võrreldavad 30. 09.2005 teostatud kontrollimise tulemustega.

Kohtuistungil esitas kaebaja inspektori poolt koostatud kaardile (tlk.35 ) omakäeliselt joonistatud nn põllumassiivide kaarti (tlk. 39 ), et näidata inspektori poolt mõõdetud põldude piiride ja tegelikult olem asolevate põldude piiride erinevusi. Samas on kohtutoimikus põllumassiivide kaart, millele on toetuse taotleja omakäeliselt 23.05.2005 aastal märkinud taotlusaluste põldude piirid (tlk.36). Sellel, taotleja poolt PRIA -le esitatud kaardil olevad põldude p iirid ei ühti kaeb aja poolt kohtuistungil esitatud põldude piiridega, ja seda just põllu nr 7 osas. PRIA -le esitatud kaardilt ei nähtu, et põllu nr 7 keskele jääks ala ( noor me ts), mida taotletud pinna hulka ei ole arvatud. Toimiku lk.36 olevale kaardile ei ole kaebaja poolt noore metsa ja kraavi vahele põldu märgitud, visuaalselt võib tuvastada, et nimetatud noor mets ulatub kuni kraavini ehk põllu piirini. Ka on sellel kaardil põld nr 7 märgitud ristküliku kujulisena, sirgete joontega, mitte sopistununa ja põlluni nr 6 u latuvana, nagu kaebaja on kohtule esitat ud kaardile märkinud. Eeltoodust lähtudes on kohus jõudnud jär eldusele, et PRIA peadire ktori 19.12.2005 käskkiri nr 1-3/13-4/77 on seaduslik ning puudub alus Andres Einpalu kaebuse rahuldamiseks. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise taotlust esitanu d ei ole.

Eda Muts Kohtunik