2-06-678/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-678

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. mai 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-678 Tsiviilasi AS hagi RR`i vastu 4 969,62 krooni väljamõistmiseks Asja läbivaatamine 18. mai 2006.a, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja lepinguline esindaja TT Kostja RR RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista RR`ilt 4 969,62 (neli tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa krooni ja 62 senti) krooni AS`i kasuks. Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätta RR`i kanda. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja,

2-06-678

2 lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas AS hagi RR`i vastu 4 969,62 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (L ), AS ja RR .a järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel Liising võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 4 000,00 krooni lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma Liisingule intressi vastavalt lepingule ja Liisingu hinnakirjale 16% aastas. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks oli kuu 16. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks lepingu kohaselt oli 400,00 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2 898,17 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. .a AS ja AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis AS AS`ile üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Hageja ja kostja sõlmisid

.a arvelduskrediidilepingu, mille põhitingimuste kohaselt hageja avas kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 1 500,00 krooni kostja arvelduskontol nr . Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli .a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti iga kuu . . Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Hageja teavitas kostjat kirjalikult lepingust ja arvelduskrediidist tulenevatest võlgnevustest ja nõudis võlgnevuste tasumist. Kostja ei tasunud Ego lepingust ja arvelduskrediidist tulenevaid võlgnevusi, mistõttu ütles hageja mõlemad lepingud üles. Seisuga a on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 3 186,87 krooni (põhiosa võlgnevus 2 898,17 krooni, intressivõlgnevus 38,70 krooni ja leppetrahv 250,00 krooni). Kostja arvelduskrediidist tulenev võlgnevus on hageja ees 1 782,75 krooni (põhivõlg 1 494,00 krooni, intressivõlg 81,63 krooni ja põhivõla viivis 207,12 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 4 969,52 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud 24.03.2006.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

2-06-678

3 VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 969,52 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik