3-06-277/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mail 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-06-277 Haldusasi M.V.e kaebus Sideameti 6.01.2006.a. käskkirja nr J.1-2/ 06/4p seadusevastaseks tunnistamiseks ja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 8.05.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja M.V., vastustaja Sideameti esindajad vandeadvokaat Marko Tiiman ja advokaat Birgit Punison

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu.

ASJAOLUD

Sideameti 6.01.2006.a. käskkirjaga nr J.1-2/06/4p vabastati M.V. 15.01.2006.a. teenistusest üldregulatsiooni teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja ametikohalt koondamise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada käskkiri seadusevastaseks, ennistada ta teenistusse ning mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Käskkiri on motiveerimata, selles on küll märgitud käskkirja andmise õiguslik alus, kuid puudub faktiline põhjendus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 tähenduses. Seetõttu pole võimalik aru saada, kas kaebaja koondati ametikohtade arvu vähendamise, teenistuse ümberkorraldamise või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamise tõttu ning miks kolmest peadirektori asetäitjast koondati just kaebaja. 2.01.2006.a. koondamisteatest sai kaebaja teada, et vabastamise põhjus oli majandusja kommunikatsiooniministri 5.12.2005.a. määrusega nr 148 kinnitatud Sideameti uus struktuuri ja teenistujate koosseis, millega kadus ära kaebaja ametikoht. Kuid struktuurimuutusega ei lisandunud ega kadunud ära ühtegi ülesannet Sideametis, vaid likvideeritud üldregulatsiooni teenistuse ülesanded jaotati allesjäänud valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse vahel. Sellisel juhul oleks tulnud aga lähtuda avaliku teenistuse seaduse(ATS) §-st 116 lg 2, sest kuigi teiste teenistuste juhtidepeadirektori asetäitjate ametinimetused jäid samaks, ei jäänud samaks nende ametiülesanded, mis tähendab, et tekkisid täiesti uued ametikohad. ATS § 116 lg 2 kohaldamisel oleks kaebaja kindlasti teenistusse jäänud, sest tal oli kolmest peadirektori asetäitjast kõige pikem teenistusstaaž Sideametis ja tema ülalpidamisel on üks laps. Sideameti poolt kaebajale pakutud uus ametikoht ei vastanud kaebaja võimetele ja palk oli 9000 kr madalam. Sideametil oli võimalik teha kaebajale parem pakkumine, seda võimaldasid ameti kasutuses olevad rahalised ressursid ja peadirektori otsealluvuses olevad vabad ametikohad. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri sisaldab kõiki ATS §-s 132 lg 2 nõutud andmed, mis on erinormiks HMS § 56 suhtes. Koondamismenetlus on üks tervik, mis koosneb määrusest nr 148, Sideameti koondamisteatest ning käskkirjast. Kaebaja kinnitab ka ise, et on

2.01. 2006.a. saanud koondamisteate, milles selgitati tema teenistusest vabastamise põhjusi ja viidati määrusele nr 148. Seega oli kaebajale käskkirja andmise motiivid teatavaks tehtud. Koondamisel esines ATS §-s 116 lg 1 nimetatud alus. Alates 1.01.2006.a. vähendati Sideameti koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu ning kaotati üldregulatsiooni teenistus, mille koosseisus olnud osakonnad paigutati valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse alla. Kaebaja koondamisel lähtuti põhimõttest, et kuna kadus ära kaebaja ametikoht, siis vabastati teenistusest koondamise tõttu just tema. Valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse juhatajate-peadirektori asetäitjate senised tööülesanded säilisid täiel määral, lisandusid ülesanded, millega nagunii ka varem tegeleti, enne oli asjaajamine lihtsalt killustatum. Lisaks töö optimeerimisele peeti struktuurimuudatuse käigus silmas vajadust minimeerida muudatusi ennekõike valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni ja sagedushalduse teenistustes(tööülesannete muutus, juhi muutus). Allesjäänud teenistuste juhatajate töökoormus uute osakondade liitmisega teenistuste alla oluliselt ei kasvanud. Liidetud osakondade näol on tegemist regulatsioonivaldkondadega, kus töömaht on momendil stabiilne ja aja jooksul mõnevõrra väheneb. Ametnike arvu tõstmist ei ole kavandatud, pigem kaalutakse täiendavate lahkujate kohtade täitmata jätmist. Seega oli kaebaja koondamine kooskõlas seadusega ning puudus alus ja vajadus teenistujate võrdlemiseks ATS § 116 lg 2 alusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2006.a. otsuses nr 3-3-1-76-05 asuti seisukohale, et ATS §

116 lg 4 ei sätesta koondatava ametniku õigust nõuda ametnike ümberpaigutuse läbiviimist, vaid vastava otsuse tegemise ainuõigus on ametiasutuse juhil. Sideamet pakkus kaebajale tema erialast kvalifikatsiooni ja teenistusstaaži arvestades sagedushalduse teenistuse nõuniku ametikohta, kus kaebajal oleks säilinud personaalne mobiiltelefon ja lauatelefon, sülearvuti kasutamise võimalus ning ametiülesannete täitmisega seonduvalt sõiduauto kasutamise võimalus. Palga langus uuel ametikohal 9000 kr võrra on loogiline, sest ametikoht oleks ju muutunud. Pakutud koht oli parim, mida Sideametil oli võimalik kaebajale pakkuda, sest kõik muud vabad ametikohad olid madalamad ja väiksema palgaga.

KOHTU PÕHJENDUSED ATS § 116 sätestab, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel(lg 1). Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus põhikohaga ametnikel, kel on paremad teenistusalased näitajad; võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid(lg 2).

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusalusel juhul oleks tulnud kohaldada ATS § 116 lg 2. Osundatud sätet tuleb rakendada siis, kui ühesuguste teenistusülesannetega ametikohtade arvu vähendamise tõttu asutuses saab ainult osa neil kohtadel töötanud ametnikest jätkata teenistust samadel ametikohtadel, teine osa aga tuleb koondada(näiteks klienditeenistuse spetsialistide arvu vähendamisel neljalt kahele). Majandusja kommunikatsiooniministri 5.12.2005.a. määruse nr 148 "Sideameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine" kohaselt ei olnud Sideameti struktuuris alates 1.01.2006.a. enam üldregulatsiooni teenistust, mille koosseisus kuulunud osakonnad paigutati valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse alla;

Sideameti koosseisus ettenähtud ametikohtade arv vähenes 140-lt 136-le, sealjuures kadus ka kaebaja senine ametikoht - üldregulatsiooni teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja. Jäid alles küll kaks teist peadirektori asetäitja ametikohta - valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse juhatajad-peadirektori asetäitjad, kuid nende teenistusülesanded olid erinevad sõltuvalt teenistusest, mida nad juhtisid, mistõttu poleks olnud võimalik võrrelda kolme teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja teenistusalaseid näitajaid, nagu nõuab ATS § 116 lg 2.

Kohus ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse juhatajate-peadirektori asetäitjate ametikohti tuleks käsitada uute ametikohtadena, sest nende teenistusülesanded ei jäänud samaks. Sideameti põhimääruse varasemast ja praegu kehtivast redaktsioonist nähtuvalt säilisid nimetatud ametikohtade senised teenistusülesanded täiel määral, lisandus ainult mõningaid uusi ülesandeid. Et kaebaja oleks jätkuvalt võinud töötada teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja ametikohal, tulnuks koondada üks kahest teenistuse juhatajast-peadirektori asetäitjast, kelle ametikohad säilisid, ning kaebaja sel moel vabanenud kohale ümber paigutada.

ATS § 116 lg 4 sätestab, et "Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad." Vastustaja viidatud lahendis sedastas Riigikohtu halduskolleegium, et ATS § 116 lg 4 esimene lause annab ametiasutuse juhile ainuõiguse teha koondamise korral ametnike ümberpaigutusi ja teine lause piirab selle õiguse teostamist.

Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Sellest tulenevalt ei pea ka ametiasutuse juht koondamiskäskkirjas põhjendama, miks ametnike ümberpaigutusi ei tehta. ATS § 116 lg 3 näeb ette, et ametnikku ei vabastata koondamise tõttu, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Sätte eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teist sobivat ametikohta leides. Administratsioon on seadusest tulenevad kohustused täitnud siis, kui ta püüab vältida isiku töökohast ilmajäämist.

ATS §-st 116 lg 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti, pakutav koht peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne; pakkumine eeldab, et asutus peab isikut vastavaks pakutavale ametikohale ning isiku üleviimist võimalikuks ja vajalikuks. Kaebajale tehti 2.01.2006.a. koondamisteatel ettepanek üleviimiseks sagedushalduse teenistuse nõuniku ametikohale, mis vastustaja hinnangul on teenistusülesannetelt ja soodustustelt on võimalikult sarnane ametniku senise ametikohaga, ehkki palk on madalam.

Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist on asutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. Kaebaja väide, et Sideametil oli võimalik pakkuda talle kõrgema palgaga vabu ametikohti, on paljasõnaline, kaebaja ei ole nimetanud ühtegi sellist ametikohta, mis oleksid teda rahuldanud ning mis olid tema koondamise ajal täitmata. Vastustaja kinnitusel olid ülejäänud vabad ametikohad kaebajale pakutud nõuniku kohast madalamad ja veel väiksema palgaga.

ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Kaebaja üleviimiseks nõusolekut ei andnud, vaid kirjutas 5.01. 2006.a. koondamisteatele, et ei nõustu pakkumisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole teenistusest vabastamisel rikutud ATS § 116 lg 3 ning Sideameti tegevus ametnikule teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli piisav ja õiguspärane.

Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, sisaldades kõiki ATS §-s 132 lg 2 sätestatud andmeid - ametiasutuse nimetust; ametniku eesja perekonnanime; ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse; vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile; ametnikule makstava hüvituse suurust. Et koondamine oli tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja sellega seonduvast ametikohtade arvu vähendamisest, mitte aga ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisest, nähtub kaebaja poolt 2.01.2006.a. allkirjastatud koondamisteatest ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja sellest ka õigesti aru saanud.

Sideamet taotleb 18 172 kr õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt, mille moodustavad asjast esindajana osa võtnud advokaadi kulud. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. HKMS § 87 lg 2 sätestab kohtu õiguse omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Riigikohtu halduskolleegium on 24.04.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 asunud seisukohale(ja korranud seda mitmes hilisemas lahendis), et sellest lähtuvalt tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud, s.o. kulud, mis pole üldse vajalikud.

Valitsusasutuse kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Kohus leiab, et käsitletavas kaebuses vaidlustatud haldusakti õiguspärasust pidanuks Sideameti ametnikud suutma ise põhjendada.

Kohtunik: D.Maastik