2-05-857/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

J. P. hagi rahuldada.

Suurendada A. P. väljamõistetud elatise suurust ja mõista A. P. välja J.P. kasuks tütre ülalpidamiseks alates 17.03.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre A. P. (sündinud X) täisealisuseni, s.o. X.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatiste väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõista A. P. riigilõiv 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse.

Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 17. mail 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse Kohtuasja number 2-05-857 Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

J. P. hagi A. P. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

04. mai 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J. P. (IK X, elukoht: X)

A. P. (sünd. X, elukoht: X)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

J.P. ja A. P. abielust on 20.10.1995.a sündinud tütar A. P.

Hageja esitas 17.03.2005 kohtusse hagi kostja vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt kohtuotsusega 22.11.1999.a. välja mõistetud elatis 312,50 krooni. Lapse vajadused on suurenenud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha 1 345 krooni, st. miinimumsumma, mis on seadusega ette nähtud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil palub hageja rahuldada hagi ning kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kuna viimane on kohtusse kutsutud Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis miinimummääras ja palub välja mõista elatis alates elatise suurendamise nõude esitamisest.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kostjale on hagist teatatud ja ta on kohtusse kutsutud Ametlike Teadaannete kaudu 31. märts 2006 ja 07. aprill 2006.a. Mitteilmumise tagajärgedest on kostjat hoiatatud. Takistavate asjaolude olemasolust kostja kohut teavitanud ei ole. Vastuväiteid hagile ei esitanud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja kohus teeb asjas sisulise lahendi. Vastavalt TsMS 414 lg 1 kui pooled või üks pool puudub kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

22.11. 1999.a. on Ida-Viru Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks mõistetud välja elatis 312.50 krooni. PKS §-i 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2005.aastast moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2 690 krooni, seega väljamõistetud elatise suurus ei võinud olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesolevast aastast on Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, seega ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole, seega loeb kohus, et kostja tunnistab haginõuet ning on nõus elatise suurendamise nõudega .

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamises.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud hagihind moodustub 16 605 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu seaduse lisa 2 kohaselt 1 250 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega kuulub riigilõiv 1250 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik/allkiri/

Ärakiri õige: