2-06-1996/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-1996/24

Tsiviilasi

Menetluse liik

AS hagi MA vastu võla nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS

Hageja lepinguline esindaja TT

Kohtuotsuse resolutsioon

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista MA´ilt 21730,13 krooni AS kasuks.

2. Välja mõista MA´ilt väikelaenulepingust tulenev viivis alates .a. kuni põhinõude täitmisenie (EKP intress + 7% aastas;

hetkel määr 0,026%) AS kasuks.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja MAi kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates

Hageja nõue

esitas AS hagi MA vastu võlanõude.

Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud .a. Järelmaksukaardi kasutamise leping, .a. teleteenuste

leping, milline oli seotud kostja arvelduskontoga nr ja .a. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel

väikelaenulepingu nr summas 16000 kr. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi ei täitnud vaatamata

meeldetuletustele. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 21 730,13 kr, kohtukulu

põhinõudelt so riigilõiv 1250 kr jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1,2, §101

lg 1 p 1, 4, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.

Menetluse käik

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja

sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja vastust 30 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et

vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Asja materjalidest nähtuvalt kostja võlgnev hageja AS ees moodustab kokku 21730,13 kr so .a.

Järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev põhivõlgnevus 4000 kr, intressivõlg 445,53 kr, leppetrahv 289,91

kr ja menetlustasu 50 kr ning .a. väikelaenulepingust nr tulenev võlgnevus 14293,86 kr, intressivõlg 1801,80

kr ja viivis 849,03 kr.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni kehtinud

redaktsioonis) ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingust viivis kuni

põhinõude täitmiseni alates .a. (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,026%).

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 21 730,13 krooni.

Menetluskulud

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja

läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt

TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162

lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele

ning kajaga koos peab kostja esitama kohtule kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus

ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni

(TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest

kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Ene Tsefels

Kohtunik