3-06-441/6 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 12.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-441 Haldusasi

E. A. avaldus AS * (likvideerimisel) trahvimiseks Tallinna Halduskohtu 27.09.2002 kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.03.2006 määrus nr 3-06-441 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS * (likvideerimisel) ja M. K. määruskaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.03.2006 määrus ja saata E. A. avaldus AS-le * (likvideerimisel) trahvi määramiseks uueks arutamiseks samale kohtule.

Rahuldada esitatud määruskaebused.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu ja peab olema kohtusse jõudnud hiljemalt tähtaja viimaseks päevaks (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtu 27.09.2002 otsusega haldusasjas nr 3-687/2002 kohustati AS * (likvideerimisel) sõlmima eluruumi, asukohaga Tallinn, *, erastamise ostu-müügileping E. A. Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2004 otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ning 24.03.2004 otsustati kassatsioonkaebust mitte võtta Riigikohtu menetlusse.

01.04.2004 kanti korteriomand kinnistusraamatusse AS * (likvideerimisel) omandina. 07.07.2004 algatati täitemenetlus halduskohtu otsuse täitmiseks ning määrati korduvalt tähtaegu otsuse vabatahtlikuks täitmiseks. 24.11.2004 akti kohaselt viibisid kohtutäitur, E. A. ja AS * esindaja notaribüroos ostu-müügilepingu sõlmimise eesmärgil, kuid seoses dokumentide puudulikkusega lükati tehing edasi. 18.05.2005 jäi tehing samuti sõlmimata, sest puudus õiend maa erastamise hinna määramiseks ja eluruumi hindamise akt. Tallinna Linnakohtu 20.05.2005 määrusega seati korteriomandile kohtulik hüpoteek 123 900 krooni ulatuses OÜ kasuks seoses rahalise nõude omandamisega, mille aluseks olid OÜ poolt AS-le * osutatud teenused. Kinnistusraamatust

3-06-441

2(4) nähtub veel korteriomandile 06.06.2005 kohtutäituri avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge

E. A. kasuks. 08.06.2005 koostatud notariaaltoimingu edasilükkamise aktist nähtuvalt tehingut ei tõestatud, kuna puudus eluruumi hindamise akt, ostja poolt oli tasumata korteriomandi esemeks oleva maa eest ning lepingu esemel lasus 03.06.2005 kinnistatud kohtulik hüpoteek, millisega ostja korterit omandada ei soovinud. Tehingu tõestamine lükati edasi kuni täiendavate dokumentide saamiseni.

E. A. esitas 03.03.2006 kohtule avalduse trahvi määramiseks M. K. kui AS * (likvideerimisel) likvideerijale kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Avalduse kohaselt on vastustaja kuritahtlikult hoidunud kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Ka augustiks 2005 kokku lepitud ajal ta notaribüroosse ei ilmunud ega esitanud nõutud dokumente.

06.03.2006 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning leidis, et avaldus tuleb lugeda esitatuks AS * (likvideerimisel) trahvimiseks, sest M. K. ei olnud asjas protsessiosaline. Kohus kohustas AS * (likvideerimisel) kohtule vastama ja määras asjas kohtuistungi, väljastades kutsed avaldaja esindajale ning AS * (likvideerimisel) likvideerijale.

AS * (likvideerimisel) likvideerija vastuses leiti, et kohtuotsust ei ole õnnestunud täita vastustajast sõltumatutel asjaoludel. Likvideerijal ei ole võimalik tellida tehinguks vajalikku eluruumi hindamisakti, sest puuduvad rahalised vahendid – vaidlusalune korter on likvideerimisel oleva äriühingu ainuke vara. Korteriomandile oli kohtutäituri avalduse alusel seatud käsutamise keelumärge ning enne selle kustutamiseks 17.02.2006 tehtud otsust ei olnud notarid nõus tehingut tõestama. Samuti on korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek ning enne selle kustutamist ei ole

E. A. nõus ostu-müügilepingut sõlmima.

Tallinna Halduskohtu 28.03.2006 määrusega määrati AS * (likvideerimisel) likvideerija M. K. halduskohtu 27.09.2002 otsuse täitmata jätmise eest rahatrahv summas 50 000 krooni. Määruse põhjendused olid järgmised. Tallinna Halduskohtu otsus jõustus 19.01.2004 ning sisaldab konkreetset ettekirjutust ostumüügilepingu sõlmimiseks. Kuigi otsuses pole märgitud selle täitmise tähtaega, tuli see täita mõistliku aja jooksul. Otsus on käesoleva ajani täitmata. HKMS § 98 lg 3 alusel rahatrahvi määramisel on kahesugune funktsioon: ühelt poolt karistav ja teiselt poolt distsiplineeriv. Kuna sättel on ka karistav funktsioon, ei pea kohus analüüsima, kas kohtuotsuse täitmine kohtumääruse tegemise aja seisuga on võimalik või mitte. Kohtuotsuse täitmine oli võimalik kohe peale selle jõustumist. Halduskohtu poolt korterile pandud käsutamise keelumärge otsuse täitmist ei takistanud, sest esialgne õiguskaitse kehtib asjas otsuse jõustumiseni. Keelumärke oleks saanud kustutada ka poolte ühise avalduse alusel notari juures. Erastamise kohustatud subjekt ei pea tellima eluruumi hindamisakti kinnisvarabüroolt, nagu arvab likvideerija. Eluruumide erastamise seaduse § 7 lg 2 kohaselt määrab erastatava eluruumi hinna erastamise kohustatud subjekt Vabariigi Valitsuse metoodika järgi ning hinna kinnitab linna või valla omavalitsuse täitevorgani moodustatud komisjon. Kohtulik hüpoteek vaidlusalusele korteriomandile kanti kinnistusraamatusse 03.06.2005 ning enne nimetatud kuupäeva oli tehingu tegemine notari juures takistatud üksnes likvideerijast tulenevatel asjaoludel. See viitab pahatahtlikule kõrvalehoidumisele kohustuse täitmisest. Kohtulik hüpoteek koormab korterit käesoleva ajani, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sel põhjusel korteri erastamisest loobunud. Vastustaja sellekohane väide on paljasõnaline. Seega on vastustaja põhjendamatult ning seadusest mittetulenevalt viivitanud eluruumi erastamisega. Kuna eluruumi erastamist saab äriühingu puhul läbi viia äriühingu juhatus, äriühingu likvideerimise korral aga likvideerija, tuleb E. A. avaldus likvideerija M. K. trahvimiseks rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et M. K. on teadlikult püüdnud erastamist vältida ning tema tegevus on

3-06-441

3(4) olnud süüline. Kuna tegemist on füüsilise isikuga, määrab kohus rahatrahvi pooles ulatuses, s.o.

50 000 krooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

M. K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu määrus, sest kohus on oluliselt rikkunud protsessinorme ja otsustanud isiku õiguste ja kohustuste üle, keda protsessi polnud kaasatud. M. K. kui eraisikut ei saa kohustada kohtuotsust täitma. Protsessiosaliseks oli AS * (likvideerimisel).

AS * (likvideerimisel) likvideerija M. K. määruskaebuses palutakse samuti kohtumäärus tühistada ja jätta avaldus trahvimiseks rahuldamata. Kohtuotsuse täitmine sai võimalikuks 24.03.2004, s.o peale kassatsioonkaebusele menetlusloa andmisest keeldumist Riigikohtus. Kuna 01.04.2004 kanti korter kui vallasasi kinnistusraamatusse, ei olnud vallasasja erastamise kohustamiseks tehtud kohtuotsus enam täidetav. Kohus ei ole määruses tuvastanud, millistel põhjustel kohtuotsus täitmata jäi, ning on lähtunud üksnes kaebaja esindaja seletustest. Korteriomandile oli seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri poolt ning tegemist ei olnud kohtu poolt seatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mida olnuks võimalik kohtuotsusest tulenevalt kustutada. Kohtutäituri keelumärke tõttu jäi tehing notari juures sõlmimata. Määrusest ei ole arusaadav, millistest haldusasja materjalidest nähtub likvideerija süü tehingu mittetoimumisel. Kohtuliku hüpoteegiga koormatud korterit kaebaja osta ei soovinud. Eeltoodut tõendab määruskaebusele lisatud 21.06.2005 kohtutäituri poolt koostatud akt. Samuti on kaebaja poolt tasumata maa erastamisel tasumisele kuuluv summa. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et likvideerija on teadlikult püüdnud eluruumi erastamist vältida. Kohtumäärus on vastuoluline, sest sellest ei nähtu, kellele on trahv määratud.

Vastuses määruskaebustele leiab E. A. esindaja S. A., et kohtumäärus on põhjendatud ning määratud trahv on kohaseks vahendiks kohustamaks AS * (likvideerimisel) likvideerijat M. K. täitma halduskohtu otsust. Vastusele oli lisatud E. A. esindajate taotluse ärakiri hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist ning teatis kriminaalasja uurimisalluvusse saatmiseks.

Tulenevalt HKMS § 37 lg 3 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses sõltumata poolte taotlustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 98 lg 3 kohaselt määrab kohus kohtuotsuse ettekirjutuse eest trahvi süüdiolevale protsessiosalisele. Protsessiosaliseks on HKMS § 14 lg 2 kohaselt pooled – punktist 1 tulenevalt kaebuse esitaja ja punktist 2 tulenevalt avalik-õiguslikke ülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus on esitatud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib protsessiosaline ajada asja isiklikult või esindaja kaudu. Kohtuotsus, mille täitmata jätmise eest trahvi kohaldamist taotleti, on tehtud vaidluses E. A. ja AS * (likvideerimisel) vahel. Ka käesolevas trahvi kohaldamise menetluses määratles kohus pooltena E. A. ja AS * (likvideerimisel).

Riigikohtu halduskolleegiumi 28.märtsi 2006 määruses nr 3-3-1-27-06 leiti, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni ning sellise olulisel määral repressiivse sunnivahendi kohaldamine peab toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga. Sunnivahendi kohaldamise tingimused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele.

3-06-441

4(4) Käesolevas asjas määras kohus trahvi AS * (likvideerimisel) likvideerijale M. K. kui füüsilisele isikule, leides, et M. K. äriühingu likvideerijana oli ainuke isik, kes sai täita kohtuotsuse ettekirjutust. M. K. ei olnud protsessiosalisena menetlusse kaasatud, ta osales menetluses poole esindajana.

Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi eelpool käsitletud seisukohti, ei ole protsessiosalise esindaja trahvimine HKMS § 98 lg 3 alusel võimalik. Trahvi saab määrata üksnes protsessiosalisele. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks käesolevas asjas hinnata AS * (likvideerimisel) trahvimise põhjendatust, sest halduskohus ei ole AS * (likvideerimisel) trahvimise küsimust lahendanud. HKMS § 98 lg-d 3 ja 4 arvestades on kohtuotsuse täitmise eest õigustatud trahvi määrama halduskohus, ringkonnakohus kontrollib trahvimääruse seaduslikkust ja põhjendatust esitatud määruskaebuse alusel. Kuna trahvitud on menetlusse kaasamata isikut ning protsessiosalise trahvimise küsimus on läbi vaatamata, tuleb asi menetlusnormide rikkumise tõttu saata uueks arutamiseks samale kohtule (HKMS § 45 lg 1 p 2, lg 2 p 2 koostoimes § 19 lg-ga 7).

Kuna taotlus AS * (likvideerimisel) trahvimiseks tuleb saata uueks arutamiseks halduskohtule, ei käsitle ringkonnakohus pikemalt AS * (likvideerimisel) määruskaebuse põhjendusi. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et õige ei ole viimatinimetatud määruskaebuse seisukoht, nagu oleks peale kohtuotsuse jõustumist aset leidnud korteriomandi kinnistusraamatusse kandmine muutnud kohtuotsuse ettekirjutuse arusaamatuks ja mittetäidetavaks. Kaebaja märkis kohtule esitatud avalduses õigesti, et korter on otsuses selgelt piiritletud aadressi järgi ja halduskohtu otsus kuulub täitmisele ka kinnistatud korteriomandi suhtes.

Lauri Madise

Lilianne Aasma

Viive Ligi