Legislator Case Law & Legislation
3-04-101/2 ECLI:EE:TLHK:2006:3.04.101.18289 AI generated

3-04-101/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-04-101/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

1 3-04-101

Legislator headnote

AI generated

3-04-101/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1 3-04-101

Keywords

AI generated
outpatient treatment inadmissible appeal by insured unfit notwithstanding health condition health insurance dispute discontinuation of insurance benefits uneconomical medical treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 3-04-101

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-101 Haldusasi H.R.´i kaebus 1) tühistada Maksuja tolliameti 31.03.2004 käskkiri nr 1854-k ja 25.05.2004 käskkiri nr 2706-k; 2) ennistada kaebaja teenistusse revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise võimatuse korral lugeda kaebaja ennistamisest loobunuks ja mõista välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses; 3) tunnistada Maksuja tolliameti 29.04.2004 käskkiri nr 2491-k õigusvastaseks; 4) tunnistada 27.02.2004 toiming, mis seisnes kaebaja kohustamises teenistust jätkama, õigusvastaseks; 5) tunnistada kaebaja koondamisest keeldumine õigusvastaseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 27.aprill 2006 Menetlusosalised kaebaja H.R.; esindaja Vahur Kivistik vastustaja Maksuja tolliamet; esindaja Ülle Velling

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Maksuja tolliameti 31.03.2004 käskkiri nr 1854-k ja 25.05.2004 käskkiri nr 2706-k. 2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 3. Välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kohtukuluna kokku 5003 krooni.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 15.05.2006. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD

03.01.2003 käskkirjaga nimetati kaebaja Maksuja tolliameti Tallinna juriidiliste isikute maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja ametikohale kohusetäitjana arvates 02.01.2003. 27.01.2004 sai H.R. teatise, milles teavitati ametite ühendamisest ja tehti ettepanek üleviimiseks Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse III kontrolliosakonna I kontrollitalituse juhtivrevidendi ametikohale. Samal päeval kaebaja keeldus pakutud ametikohast. 30.01.2004 teavitati kaebajat uuesti tema ametikoha koondamisest ja korrati üleviimise ettepanekut ning teatati palgatingimused. Samuti teatati, et üleviimisega mittenõustumisel koondatakse H.R. alates 25.02.2004. H.R. sai teatise kätte 04.02.2004. Samal päeval teatas ta uuesti, et ei nõustu pakutud ametikohaga ja on nõus enda koondamisega. 19.02.2004 andis kaebaja aktiga asjaajamise üle. Alates 25.02.2004 kaebaja teenistusse ei ilmunud. 27.02.2004 sai kaebaja teatise, mille kohaselt koondamisteatis loeti õigustühiseks ja kohustati kaebajat teenistust jätkama Maksuja tolliameti süsteemis. 03.03.2004 käskkirjaga nr 1470-k loeti kaebaja teenistus jätkuvaks Maksuja tolliameti koosseisus alates 01.03.2004 Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhataja ametikoha kohusetäitjana ja määrati kuupalga määr. 19.03.2004 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse käskkirja nr 1470-k tühistamiseks ja teenistussuhte puudumise tuvastamiseks; ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks; 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks ning tööraamatu ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks. 31.03.2004 käskkirjaga nr 1854-k määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus põhjuseta teenistusest puudumise eest, mis loeti avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p 1 kohaseks süüteoks. 29.04.2004 käskkirjaga nr 2491-k määrati distsiplinaarkaristus korduva süüteo, põhjuseta puudumine alates 01.04.2005, eest ATS § 84 p 1 alusel. 12.05.2004 käskkirjaga nr 2615-k tühistati 29.04.2004 käskkiri nr 2491-k, kuna loeti see antuks karistuse määramise tähtaega rikkudes. 12.05.2004 esitas vastustaja teatise koos eelnimetatud käskkirjaga ja kohustas kaebajat teenistusse ilmuma hiljemalt 14.05.2004. 18.05.2004 edastas kaebaja e-postiga teate, milles informeeris, et teenistusse asumiseks puudub seaduslik alus ja ta ei saa teenistusülesandeid täitma asuda. 18.05.2004 edastati kaebajale teatis, milles teavitati, et alustatud on põhjuseta puudumise kohta distsiplinaarmenetlust. 25.05.2004 käskkirjaga nr 2706-k määrati kaebajale distsiplinaarkaristus ATS § 85 lg 1 p 1 ja § 118 alusel - teenistusest vabastamine, alates 15.05.2004.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub tühistada 31.03.2004 käskkirja nr 1854-k, kuna puudus teenistussuhe ning

3 karistuse määramise tähtaega ületati, kuna vastustaja oli teadlik rikkumisest juba 27.02.2004. Samuti sisaldub kaevatavas haldusaktis viide kehtetule asutusesisesele aktile. 29.04.2004 käskkirja nr 2491-k peab kaebaja õigusvastaseks, kuna puudus teenistussuhe ning karistuse määramise tähtaega ületati. Kuna vastustaja on märgitud akti kehtetuks tunnistanud taotleb kaebaja selle õigusvastasuse tuvastamist, milleks põhjendatud huvina toob välja soovi saada rehabiliteeriv kohtulahend. 25.05.2004 käskkirja nr 2706-k palub kaebaja tühistada, kuna puudus teenistussuhe ning kaevatav haldusakt sisaldab viidet kehtetule asutusesisesele aktile. 02.11.2005 kaebuse täienduses kaebaja selgitab, et vastustaja oli kohustatud ta koondama, kuna kaebajat ei saanud kohustada asuma teenistusse madalamale ametikohale. Samuti leiab kaebaja, et tema vabastamine teenistusest oli ebaproportsionaalne karistus. Kaebaja oli veendumusel, et vastustaja peab vabastama ta koondamise tõttu, seepärast ei asunud ta teenistusse. Kaebaja leiab, et kui teenistussuhe on säilinud, siis see on säilinud endiselt revisjoni osakonna juhataja ametikohal. Kui teenistussuhe ei ole säilinud, tuleks kaebaja revisjoni osakonna juhataja ametikohale ennistada või selle võimatusel lugeda kaebaja ennistamisest loobunuks ja maksta välja 6 kuu ametipalga suurune hüvitis. Lisaks ennistamise taotlusele võttis kohus 27.04.2006 kohtuistungil protokollilise määrusega vastu kaebaja täiendavad taotlused 27.02.2004 toimingu, mis seisnes kaebaja kohustamises teenistust jätkama Maksuja tolliameti süsteemis, õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebaja koondamisest keeldumise kui tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Mõlema toimingu puhul on õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks saada rehabiliteeriv kohtulahend.

Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtulahenditega on tuvastatud, et teenistussuhe kestab siiani. Kaebaja oleks pidanud pöörduma kohustamiskaebusega kohtusse, et saavutada enda koondamine. 27.02.2004 teavitati kaebajat, et ta peab ilmuma teenistusse. Kuna 28 ja 29.veebruar olid laupäev ja pühapäev, oli teenistusse mitteilmumine käsitletav distsiplinaarsüüteona alates 01.03.2004, mistõttu on 31.03.2004 määratud karistus tähtaegne. Kuna sisekorraeeskiri on üksikakt, mida kaebajale ei saadud objektiivsetel põhjustel tutvustada, kehtis tema osas edasi vana sisekorraeeskiri, mida talle tutvustati 09.06.2003 ning sellele viitamine oli seega õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus käsitleb esmalt tühistamistaotlusi (I), seejärel haldusorgani enda poolt kehtetuks tunnistatud 29.04.2004 käskkirja nr 2491-k õigusvastasuse tuvastamise taotlust (II), järgnevalt taotlust ennistada kaebuse esitaja teenistusse või selle võimatusel välja mõista ebaseadusliku teenistusest vabastamise ja ennistamisest loobumise tõttu hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses (III); seejärel koondamisest keeldumise ja teenistusse ilmumiseks kohustamise kui toimingu õigusvastasust (IV; V) ning viimasena kohtukulude väljamõistmise taotlust (VI).

I Taotlus tühistada Maksuja tolliameti 31.03.2004 käskkiri nr 1854-k ja 25.05.2004 käskkiri nr 2706-k.

Maksuja tolliameti 31.03.2004 käskkirja nr 1854-k kohaselt karistati Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajat H.R.it distsiplinaarkorras noomitusega ATS § 85 lg 1 p 1 alusel, kuna ta puudus teenistusest põhjuseta alates 01.03.2004. 25.05.2004 käskkirja nr 2706-k kohaselt karistati Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajat H.R.it ATS § 85 lg 1 p 5 ja § 118 alusel distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, kuna ta puudus teenistusest põhjuseta alates 14.05.2004. Arvates 02.01.2003 oli kaebaja teenistuses Maksuja tolliameti Tallinna juriidiliste

4 isikute maksukeskuse IV revisjoni osakonna juhataja ametikohal kohusetäitjana. Seoses Maksuja tolliametis läbiviidud ametite ühendamisega loeti kaebaja teenistus 03.03.2004 käskkirjaga nr 1470-k jätkuvaks Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhataja ametikohal. Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2005 jõustunud otsusega haldusasjas nr 2-3/282/05 on eelnimetatud käskkiri tühistatud. Kohtuotsuse kohaselt ei saanud kaebaja jätkata teenistust senisel ametikohal, kuna see koondati ning uue ametikoha näol ei olnud tegemist sama ametikohaga. Kuna kaebaja nõusolek teisele ametikohale üleviimiseks puudus, luges kohus kõnealuse käskkirja õigusvastaseks.

Vastustaja esindaja nõustus kohtuistungil, et tühistamiskaebus mõlema vaidlustatud käskkirja tühistamiseks on tulenevalt ringkonnakohtu jõustunud otsusest põhjendatud.

Kohus leiab, et Maksuja tolliameti 31.03.2004 käskkiri nr 1854-k ja 25.05.2004 käskkiri nr 2706-k tuleb HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada, kuna puudus alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks ametikohal, millele nimetamiseks ta nõusolekut ei andnud, ettenähtud teenistusülesannete täitmisele mitteasumise eest. Seega oli selline käskkiri algusest peale õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Kuna käskkirjad kuuluvad tühistamisele ainuüksi märgitud põhjusel puudub vajadus käesolevas otsuse punktis analüüsida kaebuse esitaja ülejäänud väiteid.

II Taotlus tunnistada Maksuja tolliameti 29.04.2004 käskkiri nr 2491-k õigusvastaseks.

Maksuja tolliameti 29.04.2004 käskkirjaga nr 2491-k karistati Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajat H.R.it ATS § 85 lg 1 p 5 alusel distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, kuna kaebaja puudus teenistusest põhjuseta alates 01.04.2004.

Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et eelmärgitud käskkiri on vastustaja 12.05.2004 käskkirjaga nr 2615-k kehtetuks tunnistatud.

Kaebaja muutis esialgses kaebuses esitatud tühistamistaotluse õigusvastasuse tuvastamise taotluseks. HKMS § 7 lg 1 ja § 26 lg 1 p 3 kohaselt, kohus tuvastab haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse kui kaebuse esitajal esineb sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebaja märkis, et tema põhjendatud huviks on saada rehabiliteeriv kohtulahend. Riigikohtu 19.03.2002 lahendist kohtuasjas nr 3-3-1-11-02 tulenevalt võib olla põhjendatud huvi ka preventiivse või rehabiliteeriva eesmärgiga. Õigusvastasuse tuvastamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Antud juhul on kaevatav haldusakt kehtetuks tunnistatud ning sellel ei ole kaebaja õiguste ja vabaduste suhtes enam õiguslikku toimet, samuti ei põhjendanud kaebaja, miks vastustaja poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole tema õiguste kaitsmise seisukohalt piisav ega oma rehabiliteerivat toimet. Kohus leiab, et kohtu poolt haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal antud juhul põhjendatud huvi, kuna haldusorgani poolt haldusakti kehtetuks tunnistamisega on rehabiliteeriv eesmärk saavutatud. Õigusvastasuse tuvastamine võiks olla põhjendatud näiteks juhul kui kaebaja oleks jätnud haldusakti õigeaegselt vaidlustamata (tühistamiskaebuse esitamata) ja vastustaja ei oleks haldusakti ise kehtetuks tunnistanud. Sellisel juhul võiks kaebaja vajada enda suhtes rehabiliteeriva kohtulahendi tegemist. Põhjendatud huvina võiks käsitleda ka soovi esitada kahjunõue, kuid kaebaja sellist põhjendatud huvi kohtumenetluses välja ei toonud.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ja eeltoodud põhjendustest, jätab kohus käesoleva taotluse rahuldamata.

5

III Taotlus ennistada kaebaja teenistusse revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise võimatuse korral lugeda kaebaja ennistamisest loobunuks ja mõista välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses.

ATS § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitisena kuue kuu ametipalga.

HKMS § 17 kohaselt ei vaja tõendamist asjaolud, mis on tuvastatud halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised.

Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2005 jõustunud otsusega haldusasjas nr 2-3/282/05 on tuvastatud, et kaebaja senine ametikoht koondati ning kaebaja lugemine teenistust jätkanuks Maksuja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajana oli õigusvastane. Samuti tuvastati kohtuotsusega, et kaebajat ei ole teenistusest vabastatud, st ei ole antud vastavat haldusakti, seega jäi teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue rahuldamata.

Käesolevas asjas esitas kaebaja vaid teenistusse ennistamise nõude, mis tulenevalt viidatud ATS-i sättest eeldab ka teenistusest vabastamise seadusvastaseks tunnistamise nõude esitamist. Kaebaja teenistussuhe ametiasutusega jätkus ja on õiguslikult jätkuv ka käesoleval ajal, mistõttu ei ole võimalik kaebajat teenistusse ennistada ega rahuldada teisi käesolevas otsuse punktis märgitud taotlusi.

Kui ametiasutus ei võimalda teenistujal faktiliselt teenistusülesandeid täitma asuda, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus. Antud asjas ei tähenda eeltoodu, et vastustajal oleks kohustus struktuurireformi tõttu koondatud ametikoht taastada. Kaebajal ei ole samuti ühtegi õiguslikku alust eeldamaks, et vastustaja peab kaebaja poolt kohtumenetluses muudetud tahteavaldusest lähtudes hakkama looma uusi ametikohti, mis kaebaja nõudmistele vastaksid. Vastustajal on vaid võimalik kaebajale pakkuda muid samaväärseid ametikohti (nende olemasolul) või kaebaja koondada, makstes talle seaduses ettenähtud hüvitist.

Kohus leiab, et HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel tuleb kaebus teenistusse ennistamise ja ennistamisest loobumise tõttu hüvitise, 6 kuu ametipalga ulatuses, väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

IV Taotlus tunnistada 27.02.2004 toiming, mis seisnes kaebaja kohustamises teenistust jätkama, õigusvastaseks.

Kohus käsitleb käesolevas asjas 27.02.2004 kirjas (tlk 12) väljendatud toimingut, mis seisnes kaebaja teenistusse ilmumiseks kohustamises, kuigi kaebajale on ka hiljem vastustaja poolt saadetud samasisuline kiri, mida kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on teavitamistoiminguga, mitte kaebaja õiguste ja vabaduste suhtes õiguslikku tähendust omava toiminguga, mistõttu ei saa märgitud toiming rikkuda kaebaja õigusi ja vabadusi ning kaebajal ei saa olla sellise toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi ning kaebus tuleb jätta ka selles osas HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Asjaolu, et kirjas kasutatakse käskivat kõneviisi, ei pane isikule kohustust teenistusse ilmuda, millest kaebaja on ka ise aru saanud, jättes teenistusse ilmumata. Teenistusse

6 ilmumata jätmine võib aga kaasa tuua teenistusest vabastamise.

V Taotlus tunnistada kaebaja koondamisest keeldumine õigusvastaseks.

Kaebaja märkis oma põhjendatud huvina ka kõnealuse taotluse osas soovi saada rehabiliteeriv kohtulahend.

Pooled ei vaielnud asjaolu üle, et haldusakti koondamisest keeldumise kohta antud ei ole. Kaebaja leiab, et koondamisest keeldumine seisneb vastustaja tegevusetuses, see tähendab, et kui vastustaja hakkaks käituma kaebaja arvates õiguspäraselt, peaks vastustaja kaebaja koondama. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja taotlus teenistusse ennistamiseks ja käesolev taotlus on üksteisega vastuolus, kuid kaebaja jäi ka kohtuistungil kõigi oma taotluste juurde. Tegevusetuse või keeldumise õigusvastasuse tuvastamise taotlusega peaks kaasnema ka taotlus kohustada haldusorganit tegevuseks, mida kaebaja ei esitanud. Kohus leiab, et kuna vastustaja ei ole keeldunud kaebaja koondamisest, siis puudub võimalus käesoleva taotluse rahuldamiseks ning kaebus jääb ka selles osas HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Koondamise soovi korral on kaebajal võimalik vastava tahte kinnitamisega pöörduda vastustaja poole või kaitsta oma õigusi kohtus kohustamiskaebusega.

VI Kohtukulud

Kaebaja taotleb kohtukuluna riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulu 15 000 krooni väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kuluks on HKMS § 85 p 3 kohaselt õigusabikulu. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. HKMS § 93 lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja on esitanud kohtule kulusid tõendavate dokumentidena riigilõivu tasumise kohta 29.04.2004 maksekorralduse nr 95; õigusabikulu tasumise kohta 25.04.2006 arve nr 142 ja konto väljavõtte. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kaebuse koostamisest ja esindamisest kohtuistungil, kokku 10 tundi.

Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, so tühistamistaotluste osas, muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kohus leiab, et rahuldatud osa proportsiooniks ei saa hinnata rohkem kui kolmandik, seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. Kohus peab vaidluse keerukust ja õigusabi turuhindu arvestades õigusabikulude summat sellises suuruses põhjendatuks.

Kristina Maimann kohtunik