2-06-2527/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-2527/24

Tsiviilasi

AS hagi AL vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS

Hageja lepinguline esindaja TT

Kostja AL

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AL´ilt 6668,90 krooni AS kasuks.

3. Välja mõista AL´ilt viivis osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (EKP intress + 7% aastas;

hetkel määr 0,026%) AS kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja AL`i kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja

esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Hageja nõue

AS hagi AL vastu 5315,00 krooni nõudes. kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 6668,90 krooni, millest

põhiosa moodustab 5315,00 krooni, intressivõlgnevus 119,43 krooni ja tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud

viivised (põhiosa) 1234,47 krooni.

Menetluse käik

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja

sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 03.04.2006. Kostja vastust 30 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on

hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

AS ja AL vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist.

Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on

vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise

kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje

ületaks.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s

94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Esitatud tõenditest järeldub, et kostja võetud kohustust täitnud ei ole.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 6668,90 krooni, millest põhiosa võlgnevus 5315,00 krooni, intressivõlgnevus 119,43 krooni ja

tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivised (põhiosa) 1234,47 krooni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005

kehtinud redaktsioonis) ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 01.02.2006.a. (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,026%).

Menetluse kulud

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2

kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja

läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt

TsMS § 144 lg 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-

le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd tagaseljaotsus on kostja kahjuks, tuleb menetluskulud kogu ulatuses välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning

kulusid tõendavad dokumendid.

Kaja esitamise korral tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks

tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber

3100057358.

Ene Tsefels

Kohtunik