3-06-578/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-578 Haldusasi Sihtasutuse (SA)

kaebus Pärnu Linnavolikogu 16.02.2006 otsuse nr 11 p-de 1.2 ja 2.3 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.04.2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus SA määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta SA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-578 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa tulenevalt HKMS § 122 lg 5 teisest lausest edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 16.02.2006 otsuse nr 11 p-ga 1.2 otsustati, et Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond peab võõrandama avalikul kirjalikul enampakkumisel kinnistu asukohaga , Pärnu, alghinnaga 20 000 000 krooni, määrati enampakkumise osavõtutasuks 10 000 krooni ja tagatisrahaks 2 000 000 krooni. Otsuse p 2.3 kohaselt on müügilepingu eritingimuseks, et kinnistu on koormatud üürilepinguga.

01.09.1992 sõlmiti Pärnu linna ja AS * vahel rendileping hoone tasuta kasutamiseks kehtivusega kuni 01.09.2007. AS * on osa hoones asuvaid ruume andnud allrendile SA-le

2. SA esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Pärnu Linnavolikogu 16.02.2006 otsuse nr 11 p-de 1.2 ja 2.3 tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras otsuse p 1.2 kehtivuse ja täitmise peatamist.

Pärast Tallinna Halduskohtu 23.03.2006 määrusega kaebuse käiguta ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist esitas SA täiendatud väidetega kaebuse koos korduva esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse väitel rikub vaidlustatud haldusakt tema õigustatud ootust, et ta saab kasutada Pärnus, asuvaid ruume ka pärast 01.09.2007 rahvusvahelise tähtsusega kunstikollektsiooni arendamiseks ja eksponeerimiseks. Ootus põhineb sellel, et aastatel 1998-

3-06-578 2(3) 2005 on linna ja riigi eelarvest finantseeritud hoone kunstimuuseumiks ümberehitamiseks vajalikke ettevalmistustöid ja linna arengukavas on nähtud ette aastatel 2006-2015 aadressil kunstimuuseumi väljaehitamine. Otsus on õigusvastane, sest pole piisavalt põhjendatud ning on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 34 lg-ga 3. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust põhjendati sellega, et enampakkumise läbiviimise korral ei ole kaebuse eesmärki volikogu vaidlustatud otsuse tühistamisega enam võimalik saavutada.

3. Tallinna Halduskohtu 17.04.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebuse täiendus ja uus esialgse õiguskaitse taotlus ei anna alust muuta 23.03.2006 määruses avaldatud seisukohti. Selles määruses leidis halduskohus, et kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaidlustatud haldusakt avaldaja õigusi ning vaidlustatud haldusakti tühistamine ei mõjuta rendilepingut, mis lõpeb 01.09.2007, ega taga rendilepingu jätkumist. Hoone võõrandamise otsuse side kaebaja kui hoone allrentniku õigustega ei ole otsene ning asjast ei nähtu taoliste garantiide olemasolu, millest võiks järeldada, et linn jätkab lepingu tähtaja lõppedes rendilepingut AS-ga * ja AS * allrendilepingut kaebuse esitajaga. Hoone võõrandamisega ei pruugi kaasneda muuseumi jaoks pöördumatuid tagajärgi, sest linnavolikogu seisukohtadest ilmneb, et AS-le * on antud tähtaeg kokkulepete sõlmimiseks kaebuse esitajaga, kusjuures säilivad võimalused ka kaebuse esitaja ja linna vahelisteks läbirääkimisteks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. SA määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu 17.04.2006 määrus ning teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse ja Pärnu Linnavolikogu 16.02.2006 otsuse nr 11 p 1.2 täitmine peatatakse.

Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kaebaja allüürniku seisund ei anna põhjust järeldada, et kaebus oleks perspektiivitu. Kuna kaebaja ja linna vahel puuduvad tsiviilõigussuhted, ei ole tegemist tsiviilõigussuhetel põhineva nõudega. Kaebeõigus tuleneb kaebaja õigusest kasutada kinnistut kuni 01.09.2007 ja õigusest nõuda linnalt garantiid nende ruumide kasutamiseks peale 01.09.2007. Kui linn otsustab kaebuse esitajale muuseumi praeguste ruumide kasutamise õigust mitte anda, on ta kohustatud seda otsust põhjendama samas haldusaktis, millega ta selle otsuse teeb. Kaebaja on esitanud väited, millest nähtub, et muuseumi õigust heale haldusele on kinnistu müügiotsuse tegemisel rikutud. Neid väiteid pole halduskohus hinnanud. Muuseumi jätkamine praeguses asukohas on kooskõlas hea halduse ja Pärnu linna huvidega ka seepärast, et muuseumi jätkamise kohta Esplanaadi 10 kinnistul peale 01.09.2007 volikogult käesoleval hetkel selge sõnumi saamine aitaks kaasa kinnistu müügile võimalikult kalli hinnaga ja kinnistu haldamisele, sest muuseumi külastaja võib kasutada ka teiste hoone kasutajate teenuseid. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et teatud osa kinnistust muuseumi kasutusse jätmisel ka peale 02.09.2007 jääks kinnistu alghinnaga müümata. Tänaseks on selgunud, et linnavalitsus on hoolimata volikogu otsusest otsustanud kinnistu ilma enampakkumiseta müüa otsustuskorras vastuolus Pärnu linnavara valitsemise korraga AS * suuromanikule.

5. Pärnu Linnavolikogu vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Linnavolikogu leiab, et määruskaebuses ei sisaldu uusi väiteid võrreldes halduskohtule esitatuga. Pärnu linna esindajad on korduvalt püüdnud leida lahendusi muuseumi jätkamiseks , pakkudes välja, et kinnistu võõrandamisel seatakse Pärnu linna kasuks kasutusvaldus või muu piiratud asjaõigus kinnistul asuva hoone sellele osale, milles paiknevad muuseumiruumid, tagamaks kunstinäituste ja kunstitegevuse jätkumise nimetatud ruumides. Väärad on apellandi väited, et linnavalitsus on otsustanud kinnistu võõrandada otsustuskorras, sest Pärnu

3-06-578 3(3) Linnavolikogu 28.06.2001 määrusega nr 22 kinnitatud linnavara valitsemise korra kohaselt ei oleks selline otsustus AS * pakutud müügihinnaga 20 000 000 krooni vara puhul üldse linnavalitsuse pädevuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 121 lg 2 ja lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu.

Halduskohus viitas vaidlustatud määruses enda 23.03.2006 määruses avaldatud seisukohtadele, mille kohaselt jääb kaebusest ebaselgeks, millises puutumuses on haldusakt avaldaja õigustega ja milliste õigusnormidega on see akt vastuolus. Eeltoodust nähtub, et halduskohus peab kaebuse eduväljavaateid liialt väheseks, et asjas võiksid ilmneda kohtuotsuse täitmise raskused. Kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, pole selle rahuldamise võimalikkuse tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.

7. Kaebust võib ilmselgelt perspektiivituks pidada juhul, kui ka kaebuses toodud faktiväidete tõelevastavust eeldades ei kuuluks see rahuldamisele. Käesoleva kaebuse puhul see nõnda on. Kaebuse põhjendamiseks toodud faktiväidetest (ümberehitustööde ettevalmistamise rahastamine riigieelarvest ja linna arengukavas kinnistule kunstimuuseumi funktsiooni ettenägemine) ei tulene, et kaebuse esitajal oleks väljaspool rendilepingulisi suhteid mõnest avaliku õiguse normist tulenevalt õigus nõuda, et temale tagatakse võimalus võõrandatavat hoonet kasutada kunsti eksponeerimiseks ja säilitamiseks. HKMS § 7 lg 1 alusel ei saa isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes avaliku huvi (Pärnu linna kultuurielu) kaitseks.

Kaebaja subjektiivsete õiguste riive puudumisel jääb kaebus haldusakti tühistamiseks rahuldamata sõltumata sellest, kas see haldusakt on õiguspärane. Sellepärast ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas kaebuse väited vaidlustatud haldusakti ebapiisavatest põhjendustest ning vastuolust hea halduse põhimõtetega ja KOKS § 34 lg-ga 3 on ilmselgelt põhjendamatud.

Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman