2-03-691/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 03 – 691

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „15“mail 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 03 – 691 Tsiviilasi: N B (endine B) hagi R K (endine K) vastu 80 000.- krooni põhivõla, 5 000.- krooni riigilõivu ning 2 368.- krooni advokaadi õigusabi tasu nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: N B (endine B) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat S P (isikukood: xxx, asukoht: Ida – Viru Advokaadibüroo); Kostja: R K (endine K) (isikukood: xxx,elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas protsessis puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „27“veebruar 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk Riina Palmi, hageja, N B (endine B) ning hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat S P;

RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista R K (endine K) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 80 000.- krooni (kaheksakümmend tuhat krooni ja 00 senti) põhivõlga N B (endine B) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks.

Kohtukulude jaotus: Mõista R K (endine K) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja

5 100.- krooni (viis tuhat ükssada krooni ja 00 senti) riigilõivu N B (endine B) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Kulutused advokaadi õigusabile tuleb jätta välja mõistmata, kuna N B (endine B) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ei ole kohtule esitanud tõendeid advokaadile õigusabi eest makstud summade kohta.

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

N B (endine B) on esitanud kohtule hagiavalduse R K (endine K) vastu 80 000.- krooni põhivõla, 5 000.- krooni riigilõivu ning 2 368.- krooni advokaadi õigusabi tasu nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, sõlmisid N B (endine B) ja R K (endine K) 19.septembril 2001.a. Kiviõli linnasekretäri J K juures kirjaliku lepingu, mille kohaselt kohustus N B (endine B) ostma R K (endine K)

80 000.- krooni eest poole R K (endine K) kuuluvast ärihoonest asukohaga: xxx. Lepingu sõlmimisel tehti N B (endine B) poolt R K (endine K) ettemaks summas 30 000.- krooni. Pooled leppisid lepingus kokku, et peale ülejäänud summa 50 000.- krooni tasumist N B (endine B) poolt sõlmivad N B (endine B) ja R K (endine K) notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu poole ärihoone N B (endine B) müümise kohta. 2001.a. septembris ja detsembris tasus N B (endine B) arvega R K (endine K) veel 43 000.- krooni. Peale selle andis N B (endine B) R K (endine K) üle veel sularahas 2 500.- krooni ning R K (endine K) kirjalikul nõusolekul tasus N B (endine B) Aktsiaseltsile Kiviõli Kaubahoov

4 500.- krooni R K (endine K) võlgnevuse katteks. Hagiavalduse kohaselt tasus N B (endine B) eelpoolnimetatud moel 2001.a. lõpuks R K (endine K) kokku

50 000.- krooni, kuid notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingut R K (endine K) N B (endine B) sõlmima ei asunud. Veelgi enam, hagiavalduse kohaselt, hoiab R K (endine K) kõrvale N B (endine B) kokkusaamisest ning on kusagile kadunud. Menetluse kestel (19.septembril 2005.a.) loobus N B (endine B) notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu sõlmimise nõudest ning palus kohut mõista R K (endine K) välja 80 000.- krooni, mille R K (endine K) sai N B (endine B) ettemaksuna selleks, et R K (endine K) sõlmiks notariaalselt tõestatud poole ärihoone ostu – müügilepingu N B (endine B). Notariaalselt sõlmitud ostu – müügilepingu sõlmimise nõudest loobus N B (endine B) põhjusel, et peale hagiavalduse kohtusse esitamist (umbes 2004.a.) toimus R K

(endine K) kuuluvas ärihoones, asukohaga: xxx, tulekahju, mille tagajärjel hoone tehniline seisund halvenes oluliselt ning hoone kaotas oma esialgse väärtuse. N B (endine B) leiab, et ärihoone juhusliku hävimise riisiko lasub hoone omanikul R K (endine K), kes tahtlikult viivitas notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimisega, aga samuti ka poole ärihoone N B (endine B) üleandmisega. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, R K (endine K), vaidles kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.23-25; 65-72) hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Asus kirjalikus vastuses seisukohale, et menetlus tuleb käesolevas tsiviilasjas lõpetada ning kõik kohtukulud tuleb panna hageja, N B (endine B), kanda. Kostja, R K (endine K), asus kirjalikus vastuses seisukohale, et 19.septembril 2001.a. sõlmitud lepingu kohaselt võttis N B (endine B) endale kohustuse osta ärihoone, asukohaga: xxxx, 80 000.- krooni eest. Samuti võttis N B (endine B) endale kohustuse tasuda kogu ostusumma ajavahemikus alates 19.septembrist 2001.a. kuni 29.detsembrini 2001.a.. Eitab asjaolu, et N B (endine B) maksis ettemaksu summas 30 000.- krooni Kiviõli linnasekretäri J K juures, mille tõttu palub mitte lugeda lepingut tõendiks ettemaksu summas 30 000.- krooni tasumise kohta. R K (endine K) asus seisukohale, et Kiviõli linnasekretär J K tõestas lepingul ainult lepingupoolte allkirjade õigsust. Selgitas kohtule, et tegelikkuses toimus ettemaksu tasumine N B (endine B) poolt kostjale Hansapanga kaudu 19.septembril 2001.a. ülekandega, mille kohaselt sai R K (endine K) N B (endine B) 28 000.- krooni ettemaksu katteks. R K (endine K) tunnistab kirjalikus vastuses, et kuni 2001.a. detsembrini sai ta ärihoone eest N B (endine B) veel 50 000.- krooni. Lõppsumma 3 000.- krooni tasumine pidi toimuma 18.detsembril 2001.a. notari juures ostu – müügilepingu sõlmimisel, millega oleks ärihoone, asukohaga: xxx, pandud N B (endine B) nimele. R K (endine K) selgitas kohtule, et hoopis N B (endine B) ise ei ilmunud 18.detsembril 2001.a. notari juurde ostu – müügilepingu sõlmimiseks. N B (endine B) ei vastanud ka telefonile ning N B (endine B) enda süü tõttu ongi ostu – müügileping sõlmimata. R K (endine K) ei olnud aega oodata N B (endine B) taga, kuna temal oli elu Soomes ja ta pidi Soome tagasi kiirustama. Täiendavas kirjalikus vastuses (10.veebruarist 2006.a.) on R K (endine K) muutnud oma seletust ning selgitab, et tema sai N B (endine B) ärihoone eest ainult kokku 50 000.- krooni järgmiselt: 19.septembril 2001.a. ülekandega 28 000.- krooni; 11.oktoobril 2001.a. 3 000.- krooni; 07.detsembril 2001.a. 1 500.- krooni; 20.septembril 2001.a. 5 000.- krooni; 2 500.- krooni (ilma ajata) ning 27.detsembril 2001.a.

10 000.- krooni. Kokku sai R K (endine K) N B (endine B) 50 000.- krooni. Pärast 50 000.- krooni tasumist hakkas N B (endine B), kostja kirjaliku vastuse kohaselt, R K (endine K) kauplema ja ähvardama selleks, et R K (endine K) laseks ärihoone hinda alla 50 000.- kroonile. R K (endine K) keeldus hinda alandamast. R K (endine K) asus seisukohale, et N B (endine B) on kasutanud omavoliliselt temale kuuluvat ärihoonet asukohaga: xxx kaks aastat ning lasknud ärihoone seisundil halveneda, mis on, R K (endine K), arvates seotud vara rikkumisega. R K (endine K) kahtlustab ka, et N B (endine B) on seotud temale kuuluva ärihoone süütamisega nii, et see ärihoone hävines kahjutules. R K (endine K) asus seisukohale, et ta on käinud N B (endine B) pärast asjatult neli korda Soomest Eestis, samuti kandnud asjaajamisega seotud kulu, mille tõttu on ta kandnud juba rohkem kahju, kui seda on N B (endine B) poolt temale makstud 50 000.- krooni. Kirjalikus vastuses kohtule nõustus kostja, R K (endine K), kirjaliku menetlusega tsiviilasjas.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, N B (endine B) ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat S P palusid kohtuistungil hagi rahuldada ja kostjalt, R K (endine K) välja mõista

80 000.- krooni müümata jäänud ärihoone eest makstud raha, riigilõivu 5 000.- krooni ja õigusabikulud summas 2 368.- krooni. N B (endine B) ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat S P selgitasid kohtuistungil, et R K (endine K) vaidleb asjatult 30 000.- krooni ettemaksu saamise vastu, kuna selle summa andis N B (endine B) isiklikult R K (endine K) üle enne lepingu sõlmimist. Kui raha poleks makstud olnud, siis ei oleks R K (endine K) olnud nõus ka lepingut sõlmima. Hagejal ei ole ettemaksu tasumise kohta ette näidata ühtegi dokumenti. Varem oli hagejal R K (endine K) kiri, kus ta kinnitab ettemaksu saamist, kuid hageja andis selle kirja R K (endine K) kätte ja R K (endine K) ei ole hagejale seda kirja tagastanud. Hageja soovis ärihoonet, asukohaga: xxx, osta sellepärast, et nimetatud hoones asus hagejale kuuluv kauplus. Varem oli selles hoones kostja, R K (endine K), pood, kes kauples seal humanitaarabi riietega. Hiljem selgus, et hoonel, mida R K (endine K) hagejale müüa pakkus on tegelikult mitu omanikku ning R K (endine K) ei ole tegelikult võimalik seda hoonet, ega ka poolt sellest hoonest hagejale müüa.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma nõudeid ja kostja on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste kirjalike tõenditega. N B (endine B) poolt esitatud maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.4). N B (endine B) ja R K (endine K) vahel 19.septembril 2001.a. sõlmitud lepinguga (tl.5), mille kohaselt N B (endine B) kohustus ostma ja R K (endine K) kohustus temale müüma ärihoone, mis asub xxx 80 000.- krooni eest. Lepingu tekstist selgub, et leping sisaldab endas ettemaksu 30 000.- krooni, mille N B (endine B) kaotab juhul, kui ta ärihoonet ei osta. Kohus luges lepinguga tõendatuks, et ettemaks summas 30 000.- krooni oli juba poolte vahel üle antud enne lepingu sõlmimist, kuna muidu ei oleks N B (endine B) olnud võimalik ettemaksu summas 30 000.- krooni kaotada ostu – müügilepingu sõlmimata jätmise korral. Hansapanga maksekorraldusega 19.septembrist 2001.a. N B (endine B) poolt R K (endine K)

28 000.- krooni ülekandmise kohta (tl.6). Hansapanga maksekorraldusega (tl.7) 20.septembrist 2001.a., mille kohaselt sai R K (endine K) kätte 5 000.- krooni. Hansapanga maksekorraldusega 27.detsembrist 2001.a. (tl.8), mille kohaselt sai R K (endine K) kätte 10 000.- krooni. Kirjaliku allkirjaga (tl.9), mille kohaselt on R K (endine K) kätte saanud 2 500.- krooni. N B (endine B), R K (endine K) ja Aktsiaseltsi Kiviõli Kaubahoov vahel sõlmitud kolmepoolse lepinguga 13.septembrist 2001.a. (tl.10), mis sõlmiti selles, et R K (endine K) nõustub, et osa hoone xxx müügihinnast (10 000.- krooni) tasub N B (endine B) Aktsiaseltsile Kiviõli Kaubahoov, kuna R K (endine K) võlgneb Aktsiaseltsile Kiviõli Kaubahoov veel nimetatud hoone eest 10 000.- krooni.

Kiviõli Kaubahoovi maksekviitungiga nr.003457 3 000.- krooni tasumise kohta ja maksekviitungiga nr.003458 1 500.- krooni tasumise kohta (tl.11). Kiviõli Linnavalitsuse õienditega selle kohta, et R K (endine K) tegutses FIE – na Kiviõli linnas, xxx, asuvas kaupluses alates 20.juunist 1997.a. kuni 27.augustini 2000.a. ning linnale ei ole tema asukoht tõendite väljastamise momendil teada (tl.12-14). Ida – Viru Politseiprefektuuri õiendiga nr. IV – 1.11 / 03 / 357 07.maist 2003.a. (tl.15) selle kohta, et R K (endine K) aadressil xxx õiendi väljastamise momendil ei ela ning politseil puudub informatsioon R K (endine K) asukoha kohta.

Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendiga nr.5372 vallasasjale 09.detsembrist 2003.a. (tl.24), mille kohaselt hooneregistris registreeritud H1 kauplus, 102008028, suletud netopinnaga 766,1 m2, ehitusaluse pinnaga 826,0 m2, asukohaga: xxx, kuulub 1/5 mõttelist osa kaasomandist R K (endine K) ning 4/5 mõttelist osa kaasomandist Z L. Alus ostu – müügileping nr.6531K 03.septembrist 1997.a.. Kiviõli Linnavalitsuse õiendiga nr.4.3-1.3/57 03.detsembrist 2003.a. (tl.20), mille kohaselt tõestati 19.septembril 2001.a. Kiviõli Linnavalituse linnasekretäri juures esitatud dokumendil N B (endine B) ja R K (endine K) allkirjade ehtsust, mis on registreeritud notariaalaktide registris nr.102 all.

Muid toiminguid nimetatud kuupäeval linnasekretäri juures ei tehtud ega tõestatud. Hansapanga maksekorraldusega 10.oktoobrist 2001.a., mille kohaselt sai R K (endine K) kätte 3 000.- krooni (tl.30). Hansapanga maksekorraldusega (tl.49) N B (endine B) poolt 5 000.- krooni täiendava riigilõivu tasumise kohta. Abielutunnistusega nr. AL 0108914 (tl.50), mille kohaselt N B abiellus 14.veebruaril 2004.a. V B ning peale abiellumist sai uueks perenimeks – B. Ülejäänud kirjalikud tõendid on kohtule esitatud poolte poolt korduvalt, mille tõttu kohus neid tõendeid teistkordselt enam ei loetle.

Lepingu fotoärakiri (tl.77) erineb oluliselt käesoleva tsiviilasja raames esitatud sama lepingu originaaleksemplarist, mille tõttu ei saa kohus käsitleda nimetatud fotoärakirja tõendina käesolevas tsiviilasjas ja jätab fotoärakirja tõendite hulgast välja.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. TsK §166 sätestab, et kui pooled on leppinud kokku sõlmida leping teatud vormis, loetakse leping sõlmituks talle kokkulepitud vormi andmise momendist, kuigi seaduse järgi antud liiki lepingute jaoks seda vormi ei nõutud. Kui kooskõlas seaduse või poolte kokkuleppega tuleb leping sõlmida kirjalikult, võidakse see sõlmida nii ühe dokumendi koostamise teel, millele pooled alla kirjutavad, kui ka kirjade, telegrammide, telefonogrammide jms. vahetamise teel, millele pool, kes neid saadab, on alla kirjutanud. Vastavalt TsK §212 ja 213 sätetele, loetakse käsirahaks rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Kokkulepe käsiraha kohta, sõltumata käsiraha summast, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui lepingu mittetäitmise eest on vastutav käsiraha andnud pool, jääb käsiraha teisele poolele. Kui lepingu mittetäitmise eest on vastutav käsiraha saanud pool, on ta kohustatud maksma teisele poolele käsiraha kahekordse summa. Peale selle on lepingu mittetäitmise eest vastutav pool kohustatud hüvitama teisele poolele kahjud käsiraha summa tasaarvestamisega, kuivõrd lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

TsK §222 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Võlgniku kohustus hüvitada kahjud juhul, kui kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest on kindlaks määratud leppetrahv (trahv, viivis), määratakse TsK §193 sätetega. TsK §227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud.

Vastavalt TsK §242 kohustub ostu – müügi lepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Kui ostjaks on riiklik organisatsioon või muu TsK §97 märgitud organisatsioon, tekib tal vara operatiivse haldamise õigus. TsK §246 kohaselt on lepingu sõlmimisel müüja kohustatud teatama ostjale kolmandate isikute kõikidest õigustest müüdavale asjale (pandi, üüri, eluaegse kasutamise õigusest jms.). Selle sätte mittetäitmine annab ostjale õiguse nõuda, kas lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist või hinna vastavat alandamist. TsK

§248 kohaselt kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjale üle müüdud asja, on ostjal õigus nõuda talle müüdud asja üleandmist ja täitmise viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul ei jõudnudki pooled ärihoone ostu – müügilepingu sõlmimiseni, kuid avaldasid tahet notariaalselt tõestatud ostu – müügileping ärihoone, asukohaga: xxx, sõlmimiseks kirjaliku (linnasekretäri poolt tõestatud) käsiraha lepingu sõlmimisega. Käsirahalepingu sõlmimisega ei saa lugeda ärihoone ostu – müügilepingut sõlmituks selle tõttu, et pooled nägid käsiraha lepingu p.2 ette, et sõlmitavale ostu – müügilepingule antakse notariaalne vorm, millega kohus luges tõendatuks, et kuni ärihoone ostu – müügilepingule notariaalse vormi andmiseni, ei saa lugeda seda lepingut sõlmituks ja kõik sellele eelnev poolte vahel tuleb lugeda ärihoone ostu – müügilepingu eelseteks läbirääkimisteks. Ärihoone ostu – müügilepingu notariaalset vormi nägi ette ka tollel ajal kehtinud Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §13, mis kehtestas, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

Kohtule esitatud N B (endine B) ja R K (endine K) vahel sõlmitud käsirahaleping nägi ette järgmised tingimused: 1) ärihoone, asukohaga: xxx, müügihinna – 80 000.- krooni; 2) käsirahalepingu sõlmimiseks N B (endine B) poolt R K (endine K) tasutud ettemaksu (käsiraha) summas 30 000.- krooni, mida lepingu p.3 kohaselt ei olnud N B (endine B) õigus tagasi saada juhul, kui ta peale käsirahalepingu allakirjutamist ei ole nõus ärihoonet ostma ning 3) kogu ärihoone ostu – müügisumma, milleks oli veel 50 000.- krooni, R K (endine K) üleandmist, enne notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimist.

Kohus luges tõendatuks, et N B (endine B) täitis endale käsirahalepinguga võetud kohustused. Tasus koheselt lepingu sõlmimisel ärihoone ostu – müügisumma arvelt R K (endine K) 30 000.- krooni ja hiljem veel ka ülejäänud ostu – müügisumma 50 000.- krooni ning oli valmis ka notariaalse ostu – müügilepingu sõlmimiseks, mille tõendamiseks on kohtusse 27.novembril 2003.a. esitatud hagi R K (endine K) vastu notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu sõlmimisele sundimise nõudes. Küll aga ei ole käsirahalepingut täitnud R K (endine K), kes (tema enda poolt) kohtule esitatud Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendi nr.5372 kohaselt ei olnudki ärihoone: xxx ainuomanik. R K (endine K) kuulus ärihoonest ainult 1/5 mõttelist osa. Ülejäänud 4/5 kuulus Z L, millega kohus luges tõendatuks, et R K (endine K) ei saanudki sõlmida (olles sellest ise eelnevalt täielikult teadlik) notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingut poole nimetatud ärihoone müümiseks N B (endine B), mille tõttu on N B (endine B) seaduse kohaselt õigus nõuda R K (endine K) kahjude hüvitamist ning käsiraha tagastamist kahekordses suuruses. N B (endine B) nõue seisneb ainult kahjude hüvitamises summas 80 000.- krooni, millise summa maksis N B (endine B) R K (endine K) ärihoone ostmiseks vastavalt poolte vahel sõlmitud käsirahalepingule. R K(endine K) kohtule oma süü puudumist käsirahalepingu rikkumises tõendanud ei ole, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et N B (endine B) hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses summas 80 000.- krooni, samuti tuleb R K (endine K) kanda panna riigilõiv. Kohtukulud advokaadi õigusabile tuleb jätta välja mõistmata, kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja. Kohus luges tõendatuks, et N B (endine B) ei saa olla süüdi ärihoone hävinemises, kuna see hävis tulekahjus. Tollel ajal kehtinud seaduse kohaselt lasus ärihoone, asukohaga: xxx, juhusliku hävimise riisiko selle omanikel R K (endine K) ja Z L.

Johannes Külaots Kohtunik