2-06-3858/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-3858

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3858 Tsiviilasi OÜ X hagi L. N. vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : OÜ X Hageja volitatud esindaja : A. P. /tl.9/ Kostja : L. N. Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6, §113, §158 ja §208 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada OÜ X hagi L. N. vastu täies ulatuses.

Välja mõista L. N ostu-müügilepingujärgne võlgnevus kogusummas neli tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa (4 388) krooni, sealhulgas kauba eest võlguolev summa kolm tuhat kakssada seitsekümmend kuus (3 276) krooni, viivis summas kakssada üheksakümmend kolm (293) krooni ja leppetrahv summas kaheksasada üheksateist (819) krooni; ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend (250) krooni; OÜ X kasuks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (15.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et poolte vahel 06.10.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs hageja kostjale teleri „Samsung“ hinnaga 3

539 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus kostja kauba ostuhinnast 263 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja asja ostuhinna ja intressid järelmaksuna tasuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 06.11.2004.a. iga kuu 06.kuupäevaks 273 krooni, viimase osamaksega 06.10.2005.a.. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik (v.a. esmane sissemaks) graafikujärgsed osamaksed kogusummas 3 276 krooni. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud; kostja poolt kohustuse rikkumise tõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja palub välja mõista kostjalt seisuga 22.02.2006.a. kauba eest võlguolev summa 3 276 krooni, viivis summas 293 krooni ja leppetrahv summas 819; s.o. kokku 4 388 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni.

Menetluse käik 27.02.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.14-15/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on menetlusdokumendid kätte saanud isiklikult 06.03.2006.a. /tl.16/. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-5/ on tõendatud, et poolte vahel 06.10.2004.a. sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüs hageja kostjale teleri „Samsung“ hinnaga 3 539 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul ost-müük) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §208 lg.1 sätestab ostja kohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Ostu-müügileping sätestab ostja (kostja) kohustuse tasuda asja ostuhind ja intressid järelmaksuna maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena – alates 06.11.2004.a. iga kuu 06.kuupäevaks 273 krooni, viimase osamaksega 06.10.2005.a. /tl.4/. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et kostja on lepingujärgselt tasunud vaid esimese osamakse (lepingu sõlmimisel) ning võlgneb hagejale saadud kauba eest veel 3 276 krooni.

Kuna kostja ei ole hagejalt saadud kauba eest täielikult tasunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kauba eest võlguoleva summa 3 276 krooni tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 5.3.) /tl.5/ on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega kehtestatud määra. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest (VÕS §94 lg.1 ja §113 lg.1) ja viivisemäärast (0,025% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest), saades seisuga 22.02.2006.a. viivise suuruseks 293 krooni /tl.3/.

Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise summas 293 krooni tasumist. VÕS §158 lg.1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu punkt 6.4 annab lepingu erakorralise ülesütlemise korral lepingu punktides 6.3.1.-6.3.5. toodud alustel, hagejale õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi kuni kolme kuu osamakse ulatuses. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud eelnimetatud korrast ja tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 819 krooni.

VÕS võimaldab kahju, viivise ja leppetrahvi samaaegse nõude esitamist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi summas 819 krooni tasumist. VÕS §101 lg.1 p.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kauba eest võlguolev summa 3 276 krooni, viivis summas 293 krooni ja leppetrahv summas 819 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.11/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.

A.Kaldma kohtunik 15.05.2006.a.