2-06-7442/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mai 2006 a. Rapla Tsiviilasja number 2-06-7442 Tsiviilasi M Vallavalitsuse avaldus A Sle (S) ja K Sle (S) eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: M Vallavalitsus

Puudutatud isik: K R

Kohtuistungi toimumise aeg 05.mai 2006.a. RESOLUTSIOON

Seada A S (S) kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks eestkoste.

Seada K S (S) kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks eestkoste.

Eestkostjaks määrata K R

K S ja A S on ilma eestkostja eelneva nõusolekuta või hilisema hekaskiiduta õigus teha mitmepoolseid tehinguid vahenditega, mis on antud neile iseseisvaks vabaks kasutamiseks.

Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda.

Määruse jõustumine

Määrust ei saa määruskaebe korras vaidlustada. Määrus jõustub selle teatavakstegemise päevast K Rle.

Asjaolud

Avaldusest ja esitatud materjalidest nähtub, et alaealiste A S ja K S emal E S on tugev alkoholiprobleem, mistõttu ta ei ole suuteline oma laste eest hoolitsema. Alates 2003.a. juulikuust elavad lapsed oma täiskasvanud õe K R juures xxx vallas xxx küla xxx. Alates 15.oktoobrist 2003.a. on K R ja M Vallavalitsus vahel sõlmitud ka vastavasisuline hooldusleping. K R omab töökohta, tema peresse kuuluvad ka tütar ja elukaaslane. Õdede eest hoolitsemisega on ta hästi toime tulnud. A S õpib xxx Gümnaasiumi 6. klassis ja K S xxx Põhikooli 6. klassis. E S ütluste kohaselt on laste bioloogiline isa A P, kes suri xxx.a. E S on alates 01.jaanuarist 1995.a. käesoleva ajani riikliku toimetulekutoetuse taotleja ja ei oma töökohta. Laste kasvatamisest ta osa ei võta ega tunne huvi nende käekäigu vastu. Neil põhjustel palub vald eeskosteasutusena määrata A S ja K S eestkostjaks K R.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Antud juhul on küllaldaselt tõendatud, et A ja K S on jäänud ilma oma vanemate hoolitsusest. PkS § 92 lg. 3 ette nähtud alus eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks on piisavalt tõendatud. Kohtule on esitatud K R ning A ja K S vastavad nõusolekud. K.R kinnitas ka kohtuistungil oma nõusolekut. Tema seletustest nähtub, et 2003.a. juunikuus tuli ema mõlema tütrega (K.R õega) tema juurde ja jäi sinna ka ise elama. 10.juulil sõitis ema xxx ega tulnud enam tagasi, augustikuu lõpus ema helistas ja soovis, et lapsed tema juurde toodaks; siis selgus, et lapsi ei olnud enam kuhugi viiaemal puudusid normaalsed elamistingimused.

K R vastab PkS § 95 lg. 3 eestkostjale ette nähtud tingimustele, PkS § 96 ette nähtud välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtul ei ole alust kahelda, et K.R suudab eestkostja kohustusi täita.

TsMS § 172 lg. 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui seaduses sätestatust ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg. 2 kohaselt täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Seepärast on ka antud juhul võimalik jätta kõik asja menetlemisega riigile tekkinud kulud riigi kanda. Kulusid alaealiste kanda jätta ei ole võimalik, kuna neil puudub sissetulek; omavalitsusüksuse kanda kulude jätmine oleks ebaõiglane, kuna viimane on kohtusse pöördunud alaealiste huvides s.o. täitnud seadusest tulenevat kohustust.

Indrek Saar Kohtunik