2-05-24471/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-24471/287 Tsiviilasi AS E hagi RL vastu 4741,80 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, XXX); Kostja RL(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista RL4741,80 (neli tuhat seitsesada nelikümmend üks krooni 80 senti) AS E kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta kostja kanda. 2. Välja mõista RL kohtukulu 467 (nelisada kuuskümmend seitse krooni) AS E kasuks. 3. Välja mõista RL riigituludesse postikulu 33,50 (kolmkümmend kolm krooni 50 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka või 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB

Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Hageja nõue ja selle põhjendused 30.12.2005.a. esitas AS E hagi RL vastu 4741,80 krooni saamiseks. Nõue tuleneb kostja ja hageja vahel 11.12.2003.a. sõlmitud liitumislepingust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2381,60 krooni ja viivised summas 2360,20 krooni, kokku 4741,80 krooni.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt kahekümne päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja on hagimaterjalid vastu võtnud 22.02.2005.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

AS E ja RL vahel 11.12.2003.a. sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 12 lg-le 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 01.01.2006.a. redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 195 lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 4741,80 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 47 krooni, kogusummas 467 krooni hageja kasuks.

Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 33,50 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik