2-04-471/6 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis

R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-471 Tsiviilasi A.Ri hagi T.J.S.T OÜ vastu töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Ri apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. A.Ri apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures vanemdispetšerina alates 03.02.2003 kuni 02.01.2004, mil temaga lõpetati tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 79 p 1 alusel töötaja algatusel. Tööülesanded olid kokku lepitud töölepingus. 12.12.2003 teatas kostja hageja töö sisu olulisest muutmisest alates 01.01.2004. Töölepingu muutmise kohta vormistati 12.12.2003 töölepingu lisa, millele antud allkirja luges hageja üksnes töölepingu muutmise teatavaksvõtmise kinnituseks. Hageja arvates oli tal kuni 01.01.2004 aega otsustada, kas on kostja ettepanekuga nõus või lahkub töölt TLS § 82 alusel töölepingu muutmisega mittenõustumise tõttu. Kuna hageja ei olnud nõus töölepingu muutmisega esitas ta kostjale 24.12.2003 avalduse, milles palus töölepingu 01.01.2004 lõpetada. Kostja lõpetas hageja töölepingu aga 02.01.2004 TLS § 79 p 1 alusel töötaja omal algatusel. Hageja palus muuta töölepingu lõpetamise alust ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõustus töölepingu muudatustega ja allkirjastas need 12.12.2003. Töölepingu muutmine on lubatud poolte kokkuleppel ja tööandja käsitles töötaja allkirja töötajapoolse nõusolekuna töötingimusi vastavalt muuta. Töötaja oli ka võimeline aru saama tööandja poolsest pakkumisest ja nõustus sellega tingimusteta. Kostja ei lähtunud oma tegevuses TLS §-s 64 ettenähtud töölepingu muutmise alustest ja korrast, vaid TLS § 59 töölepingu mõistest ning § 60 üleviimisest teisele tööle poolte kokkuleppel. Töötaja esitas 30.12.2003 tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja käsitles nimetatud lahkumisavaldust määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise avaldusena töötaja algatusel TLS § 79 mõistes.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt hageja poolt kostja juhatuse esimehele adresseeritud 24.12.2003 avalduse tekst on järgnev: „Palun mind vallandada 01.01.2004 seoses töölepingu tingimuste muutmisega samast päevast. Mina A.R ei ole nõus uue töölepingu tingimustega“. Tsiteeritud avaldusest selgub, et hageja nõue piirdub vaid töölepingu lõpetamise sooviga. Hageja poolt töölepingu aluse muutmiseks esitatud hagiavalduses hageja ei korda 24.12.2003 avalduse teksti, märkides vaid „Kooskõlas seadusega mina teatasin kostjale oma avalduses oma soovi. 30.12.2003 juhatuse esimees nõustus minu otsusega“. Eelistungil hageja ei selgitanud, missugust oma soovi ta silmas peab ja millise otsusega juhatuse esimees nõustus. Hageja juhindumine TsÜS §-st 102 ja § 110 p-st

4 on arusaamatu. Lisa nr 5 „Töölepingu lõpetamine“ on dokument, mis tõendab, et tööleping hagejaga on lõpetatud 02.01.2004 töötaja algatusel TLS §79 p 1 alusel. Töötasu on välja teenitud kuni 02.01.2004. Töölepingu lõpetamise on hageja allkirjastanud ja teise eraldi allkirjaga on hageja ka tööraamatu kätte saamisele alla kirjutanud. Kostja lepingulise esindaja vastuväidetega on samuti leidnud tõendamist, et hageja nõue on põhjendamatu ja seadusliku aluseta. Hageja nõue asendada töölepingu lõpetamise aluseks märgitud § 79 p 1 §-ga 82 tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on töövaidlusega, kus vastavalt ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hagiavaldus on esitatud tähtaja rikkumisega 07.05.2004. Tähtaja ennistamist ei ole hageja taotlenud.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused A.R palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.03.2004 otsusega on lahendatud töövaidlusasi. Otsus saadeti hagejale 07.04.2004. Hageja ei saanud seda otsust kätte samal päeval. Hageja esitas kohtule hagi 07.05.2004, seega tähtaegselt. Tallinna Linnakohtu 18.03.2005 tagaseljaotsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2005 otsusega tühistati linnakohtu otsus ja saadeti asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Seega ei ole tõendatud menetlustähtaja rikkumine hageja poolt. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, millisel põhjusel kostja 24.12.2003 esitatud avaldus saab olla aluseks hageja töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 p 1 alusel.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus rikkus menetlusja materiaalõiguse norme. ITLS § 6 lg 2 järgi on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse muuhulgas töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 82 alusel. Töövaidluskomisjoni 30.03.2004 otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata, mis järel pöördus töötaja kohtu poole hagiavaldusega töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse töövaidluskomisjoni otsuse peale ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtajal ja sama nõudega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei pöördunud töövaidluskomisjoni poole seaduses sätestatud tähtajal. Pooled ei ole menetluse käigus küsimust aegumisest kunagi tõstatanud. Seega tuleb lugeda, et töötaja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluse seaduses sätestatud tähtajal. Vastupidist asja materjalidest ei nähtu. Ka ei selgu otsusest endast, milliste faktiliste asjaolude alusel kohus jõudis järeldusele, et hagi on aegunud. Kuna kohus jättis hagi aegumise põhjendusel ebaõigesti rahuldamata ja asjas ei ole sisulist kohtuotsust tehtud, saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtukulude jaotamise küsimus lahendatakse asja uuel läbivaatamisel.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips