2-06-8880/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Reet Allikvere Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8880 Tsiviilasi OÜ B avaldus registrikande tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtunikuabi Marten Soosaare 08.02.2006 määrus kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ B määruskaebus

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu kohtunikuabi Marten Soosaare 08.02.2006 määrus muutmata.

2. OÜ B määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 26.01.2006 esitas OÜ B Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse osakapitali kande kustutamiseks summas 10 000 000 krooni ja uue osakapitali suuruse sissekandmiseks summas

500 000 krooni, põhikirja kinnitamise ajana sisse kantud 19.11.2001 kustutamiseks ja kande tegemiseks „põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 27.07.2005“.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused Harju Maakohtu kohtunikuabi Marten Soosaare 08.02.2006 määrusega jäeti kandeavaldus rahuldamata. Kandeavaldusele lisatud 27.07.2005 otsuse kohaselt vähendati OÜ B osakapitali

9 960 000 krooni võrra 40 000 kroonini ja suurendati samaaegselt fondiemissiooni teel

460 000 krooni võrra 500 000 kroonini. Osakapitali vähendamise põhjuseks on osaniku soov lahkuda osanike ringist. ÄS § 198 lg 2 kohaselt on osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine võimalik ainult juhul, kui kapitali vähendatakse alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so 40 000 krooni. Sellistel asjaoludel osakapitali suurendamise korral ei saa läbi viia fondiemissiooni, osade eest tuleb tasuda rahalise sissemaksega. Kuna osakapitali vähendamine antud juhul ei vasta ÄS § 198 lg-s 2 sätestatud tingimustele, siis ei saa enne osakapitali vähendamise kande tegemist võtta vastu otsust osakapitali suurendamise kohta.

Taotletud kannet osakapitali suuruse muutmise kohta ei saa teha, sest osakapitali samaaegsel vähendamisel ja suurendamisel ei ole osakapitali vähendatud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so 40 000 krooni, osade eest ei ole tasutud rahas ja osakapitali vähendamise põhjuseks ei ole kapitali mahakandmine ning selle taastamine. Taotletud kannet põhikirja muutmise kohta ei saa teha, sest põhikirja uues tekstis märgitud osakapitali minimaalsuurus 500 000 krooni ja maksimaalsuurus 2 000 000 krooni ei vasta osakapitali tegelikule suurusele 10 000 000 krooni.

Määruskaebus ja selle põhjendused OÜ B palus kohtunikuabi kandemääruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada OÜ B poolt registriosakonnale esitatud avaldus uue osakapitali suuruse ning põhikirja 27.07.2005 redaktsiooni äriregistrisse kandmiseks. Käesoleval juhul on OÜ B näol tegemist vedelkütuse seaduse § 3 lg 3 kohaselt kütuse müüjaga, kelle osakapital ei tohi langeda alla 500 000 krooni. Seadusandja on andnud võimaluse osakapitali vähendada alla seaduses sätestatud määra sellisel juhul, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse selle suurendamine seaduses sätestatud määrani.

Nõustuda ei saa kohtunikuabi seisukohaga, et osakapitali saab vähendada ja samaaegselt suurendada ainult sisulise maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimise ja tegevuse jätkamise võimaldamise põhjendusel. Selline eeldus ei tule ÄS § 198 sõnastusest. Seadusest tuleneb, et osakapitali võib vähendada alla 40 000 krooni või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine seaduses sätestatud määrani. OÜ-l B eeltoodud kriteerium täidetud.

Kuna seaduses vihjed muudele tingimustele puuduvad, siis ei saa eeldada, et osakapitali vähendamist ja samaaegset suurendamist saab kasutada ainult osaühingu maksejõuetuse staadiumis. Vaidlusalust sätet võib rakendada näiteks ka osakapitali ümber struktureerimiseks äriühingu puhul, kes soovib loobuda teatud tegevusest. Käesoleval juhul soovib OÜ B oma osakapitali suuruse viia kooskõlla oma tegeliku tegevuse ja vajadusega. Äriseadustiku 01.01.2006 jõustunud muudatustega lisati § 1992, mille esimene lõige näeb selgesõnaliselt ette, millal võib läbi viia osakapitali lihtsustatud vähendamist.

Nimelt sätestab ÄS § 1992 lg 1, et osaühingu kahjumi katmiseks võib osakapitali vähendada kohaldamata §-s 199 sätestatut. Ühtegi analoogset kriteeriumi ÄS §-s 198 ei ole. ÄS § 198 annab osaühingule võimaluse vähendada ajutiselt osakapitali suurust alla seaduses nõutud määra ilma võlausaldajate ja osanike huve kahjustamata. Nõustuda ei saa seisukohaga, et osakapitali vähendamisel ja samaaegselt suurendamisel peab olema osakapital vähendatud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so alla 40 000 krooni. ÄS § 198 lg 2 reguleerib olukorda, mille korral osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt 40 000 kroonini.

Käesoleval juhul tuleb nimetatud lõiget tõlgendada ka olukorras, millele viitab ÄS § 198 lg 1 „muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse“. Käesoleval juhul on OÜ B vähendanud oma osakapitali alla 500 000 krooni, st alla vedelkütuse seaduses sätestatud osakapitali kohustusliku minimaalse suuruse. Seadusandja ei ole ÄS § 198 lg-s 2 selgesõnaliselt sätestanud, et osakapitali võib vähendada ka alla muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse selle suurendamine vähemalt seaduses nõutava suuruseni.

Vaatamata selle viitab ÄS § 198 lg 1 otseselt, et osakapitali ei tohi vähendada lisaks alla 40 000 krooni ka alla muu seadusest sätestatud minimaalse suuruse. Vaidlusaluse paragrahvi 2. lõige näeb ette erandi, millal võib üldreeglist mööda minna. Käesoleval juhul oleks loogiline ÄS § 198 lg 2 tõlgendada viisil, et kui osaühingu osakapitali võib vähendada alla 40 000 krooni ja samaaegselt suurendada

40 000 kroonini, siis võib osakapitali vähendada ka alla 500 000 krooni ning samaaegselt suurendada 500 000 kroonini. Samuti tuleb nimetatud sätte tõlgendamisel analüüsida, kas nimetatud osakapitali vähendamise viis võib rikkuda võlausaldajate või teiste osanike huve. Käesoleval juhul ei saa võlausaldajate ega osanike huve kuidagi rohkem rikkuda olukord, mille korral ei vähendata osaühingu osakapitali alla 40 000 krooni. Samas oleks OÜ B võinud vähendada oma osakapitali ka alla 40 000 krooni, kuid see ei oleks käesoleval juhul midagi muutnud. Kohtunikuabi on asunud ebaõigele seisukohale, et käesoleval juhul on osakapitali samaaegne vähendamise ja suurendamise läbiviimiseks nõutav uute osade väljalaskmine, mille eest tuleb tasuda rahaga. OÜ B ei lasknud välja uusi osasid, vaid suurendas fondiemissiooni teel olemasolevate osade väärtust ja ÄS § 198 lg 2 kohaselt ei pea §-s 199 sätestatut kohaldama, kui viiakse läbi osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine. Käesoleval juhul on võlausaldajate huvid tagatud vaatamata sellele, et osakapitali ei suurendatud uute osade väljamaksmise teel nende eest rahas tasumisega, kuna OÜ B järgis ÄS §-s 199 sätestatut. OÜ B on täitnud ÄS § 199 lg-s 1 sätestatud teavitamise kohustuse. Kuna osakapitali suurendamine viidi läbi fondiemissiooni teel omakapitali arvel, mitte raha eest uute osade väljalaskmise teel, avaldati osakapitali vähendamise teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Peale selle on OÜ B juhatuse liikmed oma avalduses registriosakonnale kinnitanud, et täienduse allkirjastamise momendil on oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded tagatud või rahuldatud ning avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole osaühingu vara alates ajast, mille seisuga koostati osakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse ja käesoleva avalduse täienduse esitamiseni selliselt vähenenud, et osakapitali suurendamist ei saaks avalduse esitamise päeval otsustada.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määruse tühistamiseks puudub alus ja see tuleb jätta muutmata.

ÄS § 198 lg 1 kohaselt ei või osakapitali vähendada alla 40 000 krooni või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse. Vedelkütuse seadus § 3 lg 3 järgi võib kütust müüa ainult äriühing, kelle osavõi aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni. ÄS § 198 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes ja käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut ei kohaldata, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, võib tasuda ainult rahaga. ÄS § 149 reguleerib osa võõrandamist. Selle paragrahvi 4. lõike järgi peab osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud.

Äriseadustik reguleerib osa võõrandamise korda (§149) ning osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise korda (198 ja 199). Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi poolt antud tõlgendusega ÄS § 198 lg-le 2. ÄS § 198 2. lõiget tuleb tõlgendada vastavalt Riigikogu menetluses olnud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 552SEII seletuskirjale. Seletuskirja kohaselt osakapitali vähendamine ja suurendamine sama osanike otsusega võib kõne alla tulla, kui osaühingu osakapital tuleb küll maha kanda ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu, kuid osanikud otsustavad selle taastada uute sissemaksetega. Antud juhul ei ole tegemist osaühingu osakapitali vähendamisega ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu, vaid sisuliselt osa võõrandamisega. 27.07.2005 OÜ B osanike protokolliliste otsuste p 2 kohaselt on osakapitali vähendamise põhjuseks osaniku soov loobuda osalusest osaühingus ja vastava väljamakse tegemine.

Osa võõrandamine peab aga toimuma ÄS § 149 regulatsioonist juhindudes, milliseid sätteid aga järgitud ei ole.

Eeltoodud põhjendustel ei saa rahuldada ka OÜ B nõuet põhikirja muutmise kohta kande tegemiseks äriregistrisse.

Reet Allikvere kohtunik