3-05-17/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-17 Haldusasi Kaebus Salme Vallavolikogu 20.12.2004 otsuse nr tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 30.05.2005 otsus nr 3-4/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus * OÜ, AS *, * OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2006 Menetlusosalised Kaebajad * OÜ, AS * ja * OÜ, esindaja advokaat Silja Holsmer Vastustaja Salme Vallavolikogu, esindaja advokaat Kersti Põld Kolmas isik OÜ *, esindaja Jaan Tepp Kaasatud isik Saare maavanem

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 30.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-4/2005 muutmata.

Välja mõista * OÜ-lt (asuk. *, reg kood *) AS-lt * (asuk. *, reg kood *) ja * OÜ-lt (asuk. *, reg kood *) igalt ühelt 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni kantud kohtukulu katteks * (asuk. *, a/a *) kasuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 18.aprillil 2006. Kassatsioonkaebus peab olema kohtus tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2004 esitas OÜ * Salme Vallavalitsusele avalduse Salme vallas Üüdibe külas * kinnistu (8,79 ha) 1000 kW tuulegeneraatori püstitamiseks lähteülesande väljastamiseks. 22.03.2004 korraldusega algatati detailplaneering ja tuulegeneraatori püstitamisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine.

07.05.2004 esitas * OÜ avalduse Salme Vallavalitsusele * kinnistu detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada elamud. * kinnistu piirneb osaliselt * kinnistuga. * OÜ on sõlminud * kinnistu omaniku * OÜ-ga arenduslepingu * kinnistu arendamiseks. Senine * kinnistu sihtotstarve on

3-05-17

2(8) maatulundusmaa ning maa oli seni kasutusel karjamaana. 10.05.2004 teatas vallavalitsus, et elamute ehitamist ei saa pidada otstarbekaks, sest on algatatud planeering tuulegeneraatori rajamiseks.

Salme Vallavalitsuse 20.09.2004 korraldusega võeti vastu * kinnistu detailplaneering. Planeeringu kooskõlastas Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus. Saare Maavalitsus leidis, et planeeringule vastuväited esitanud * OÜ ja AS * õigusi planeeringuga ei rikuta ning planeeringu kehtestamine on võimalik.

Salme Vallavolikogu 20.12.2004 otsusega nr 31 kehtestati * kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu kohaselt püstitatakse * kinnistule üks Nordic 1000 tüüpi tuulegeneraator torutorni kõrgusega 60 m ja kahelabalise rootoriga läbimõõduga 54 m. Otsusest nähtuvalt on Eesti Energia AS väljastanud Läätsa alajaama maksimaalsest 4 MW võimsusest * AS-le 3 MW ja OÜ-le * 1 MW. Alajaama valdajate sõnul on sellega tagatud erinevatele tuuleenergia tootjatele võimalused tuulegeneraatorite paigaldamiseks Salme vallas. Planeeringuga ei kahjustata * AS huve tuuleenergeetika arendamisel. Väited visuaalse reostuse kohta ei ole põhjendatud. Elamuehituse arendamine * kinnistul oleval heal põllumaal, kus ajalooliselt asustus on puudunud, on vastuolus varem kokkulepitud elamumaade arendamise põhimõtetega ja maatulundusmaal ehitamise tingimustega vallas.

2. * OÜ, AS * ja * OÜ kaebustes halduskohtule paluti Salme Vallavolikogu 20.12.2004 otsus nr 31 tühistada. Kaebustes leiti, et detailplaneeringu kehtestamine omab olulist negatiivset mõju (müra) * kinnistule, kuritarvitatud on kaalutlusõigust, sest arvestatud ei ole kaebajate taotlust * kinnistu detailplaneeringu algatamiseks, detailplaneeringu kehtestamine eeldab valla üldplaneeringu olemasolu ning detailplaneering ei hõlma kogu detailplaneeringu mõjusfääri jäävat maad (müra levib ka teistele kinnistutele). Detailplaneeringu lisaks oleva elektriühenduse joonise kohaselt läbib detailplaneeringu alusel rajatav kaabel * kinnistut ning seal asuvat AS-le * kuuluvat elektriõhuliini, kuid puudub AS * nõusolek täiendava elektriliini paigaldamiseks läbi AS-le * kuuluva elektripaigaldise ning selle kaitsevööndi. Samuti muudetakse detailplaneeringuga võimatuks AS-l * saada täiendavaid elektrivõimsusi Läätsa alajaamast. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse.

3. Pärnu Halduskohtu 30.05.2005 otsusega haldusasjas nr 3-4/2005 jäeti kaebused rahuldamata ja mõisteti igalt kaebajalt 7 866 krooni õigusabikulude katteks Salme Vallavolikogu kasuks. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Halduse kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud, sest kohus ei saa kontrollida otsuse otstarbekust. Kohus kontrollib, kas otsuse tegemisel ei esinenud asja sisulist otsustamist mõjutada võinud menetlusja vormivigu, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. 2) Keskkonnamõjude hindamise aruandes on märgitud, et püstitatava tuulegeneraatori üheks oluliseks parameetriks on tekitatava müra tase, mis juba tuuleturbiinist 330 meetri kaugusel on vähenenud 40 dB-ni, mis on iseloomulik parimatele praegu toodetavatele mudelitele. Kaebaja pole esitanud ühtegi arvutust või tõendeid selle kohta, et keskkonnamõjude hindamise aruandes pole võetud arvesse müra levikut vastavalt tuulesuunale ja müra levib oluliselt kaugemale. Lähtudes AÕS § 143, ei ole kinnistu omanikul õigust keelata müra levimist oma kinnisasjale, kuid kinnistu omanikul on õigus nõuda vastavat hüvitust, kui kahjustatakse oluliselt kinnisasja kasutamist. 3) Detailplaneering kehtestab vastupidiselt kaebajate väidetele üksnes * kinnistu maakasutusja ehitustingimused. Eeltoodu nähtub detailplaneeringu materjalidest. Keskkonnamõjude aruande lõppjäreldustes on jõutud seisukohale, et tuulegeneraatori poolt tekitatav müra on kõige olulisem negatiivne mõju, kuid praeguses situatsioonis ei halvenda inimeste elukvaliteeti. Mürast tingitud mõjutused on tuntavad kinnistutel, mis on käesoleval ajal maatulundusmaa ja tootmismaa

3-05-17

3(8) sihtotstarbega. Seega ei ole tegemist objektiga, mis oluliselt muudab kavandatava asukoha senist olukorda või mille mõju ulatuks suurele territooriumile. 4) * kinnistu on käesoleval ajal maatulundusmaa sihtotstarbega ning sihtotstarbe muutmiseks ei ole detailplaneeringut algatatud. Asjaolu, et * OÜ esitas detailplaneeringu algatamise taotluse Kuuse kinnistule elamute ehitamiseks, ei tekita talle täiendavaid õigusi. * OÜ vastuväidetele on detailplaneeringu menetluse käigus põhjendatult vastatud.

5) Üldplaneeringu puudumine ei takistanud detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodut võib muu hulgas järeldada planeerimisseaduse § 17 lg 3 p-st 2 (redaktsioon 10.05.2004 – 01.04.2005). Tuulegeneraatori näol ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, mispuhul tulenevalt planeerimisseaduse § 8 lg-st 5 oleks kohustuslik üldplaneeringu koostamine.

6) Detailplaneering ei anna kolmandale isikule õigust rajada elektrikaabel läbi naaberkinnistu alajaamani. Selleks tuleb enne ehitusloa väljastamist kolmandal isikul sõlmida maaomanikuga isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning notariaalse tehingu sõlmimise juurde kutsuda Eesti Energia AS nõusoleku andmiseks kaitsevööndis tegutsemiseks (detailplaneeringu materjalid lk 18).

7) OÜ-le * väljastatud tehniliste tingimustega on kindlaks määratud toitealajaam ja kohustus ehitada liitumiseks uus sektsioon. Seega ühendatakse kolmanda isiku liitumisjuhtmestik võrku uue sektsiooni ehitamise teel, mitte olemasolevasse ühenduslahtrisse koos OÜ * liitumisjuhtmestikuga. OÜ * poolt seoses Läätsa alajaamas trafo vahetamisega tehtud kulutused olid tingitud tema liitumistingimustest ega ole mingil moel seotud kolmanda isiku liitumistingimustega. OÜ-le * on väljastatud liitumistingimused 3 MW ulatuses ning rohkem taotlusi ta teinud ei ole. Seega on alusetud OÜ * väited, et tal on õiguslik alus saada Läätsa alajaamast rohkem võimsust, kui on määratud 19.04.2004 tehniliste tingimustega.

8) Eesti Energia Jaotusvõrgu Saare piirkonna poolt antud selgituste kohaselt ei mõjuta samas liitumispunktis võrku ühendatud erinevate tootjate poolt toodetav elektrienergia nende tootjate elektrienergia kvaliteeti – värelust ja pinget. Vastupidist tõendavaid tõendeid asjas pole esitatud.

9) Volikogul ei ole tulenevalt elektrituruseadusest pädevust ja kohustust hinnata alajaama liitumisvõimsusi, selle jagamise võimalusi ning tootjate poolt toodetava elektrienergia võimalikku kvaliteeti. Seepärast on esitatud väited kaebajate huvide arvestamata jätmise kohta seoses liitumisega Läätsa alajaamaga käesolevas asjas asjakohatud.

10) Kaebajate väide, et detailplaneeringuga ette nähtud maakaabli tõttu on takistatud kaebajate poolt maakaabli rajamine, on ümber lükatud Eesti Energia AS poolt välja töötatud võrgustandardiga, mille p 2.4.7 alap 4 kohaselt ei ole takistusi elektrikaablite ristumisel, tuleb vaid juhinduda vahekaugusest.

11) Salme Vallavolikogule tuleb välja mõista õigusabikulud summas 23 600 krooni, sest arvestades vaidluse keerukust ja iseloomu, oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Apellatsioonkaebuses paluvad AS *, * OÜ ja * OÜ kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 1) Kuna detailplaneering näeb lisaks tuulegeneraatori rajamisele ette elektriliini rajamise muuhulgas läbi * kinnistu, käsitleb detailplaneering ka elektriliini ehitusõigust. Riigikohtu 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 seisukohtadest tulenevalt peab detailplaneeringu õiguspärasuse kontroll hõlmama kogu detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse kontrolli. Seega on kohus ebaõigesti jätnud andmata hinnangu detailplaneeringus ettenähtud elektriühendustele. Kuna maa-alad, mida kavandatav elektriliin läbib, ei ole detailplaneeringuga hõlmatud, on vastavate maa-alade ehitusõiguse reguleerimine detailplaneeringus õigusvastane. Kohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata detailplaneeringu vastuolu elektriohutusseaduse § 15 lg 3 p-ga 1. Detailplaneering, mis näeb ette tehnorajatise ehitusõiguse kaebaja kinnistul ilma vastava piiratud asjaõiguse seadmiseta, on õigusvastane (AÕS RS § 152 lg 2). AS-le Eesti Energia kuuluva elektriõhuliini olemasoluga ei saa põhjendada täiendavate elektripaigaldiste rajamist kinnistule, sest seadusest tulenevalt on kinnistu

3-05-17

4(8) omanikul üksnes olemasoleva elektriliini talumiskohustus, kuid puudub igasugune õiguslik alus täiendava elektriliini rajamiseks kinnistu omaniku nõusolekuta.

2) Detailplaneeringu menetluses on alusetult jäetud arvestamata OÜ * vastuväited seoses elamurajooni rajamise sooviga * kinnistule. Kuna OÜ * esitas detailplaneeringu algatamisest keeldumise peale vaide, mis pole senini lahendatud, puudub käesoleval hetkel elamurajooni rajamise võimalikkuse osas selgus. Kohalik omavalitsus on diskretsiooniõigust kuritarvitanud, eelistades ühte detailplaneeringut teisele. Menetlused oleks tulnud läbi viia paralleelselt. Sellisel juhul oleks saanud avalikus menetluses hinnata, kumba lahendust eelistada – kas tuulegeneraatorit või elamurajooni.

3) Kohus ei ole hinnanud AS * väidet, et ta tegi kulutusi Läätsa alajaama trafo vahetamiseks eeldades, et saab ühendada sinna kokku kaheksa tuulegeneraatorit, samuti detailplaneeringu vastuolu AÕS RS § 152 lg-ga 2 ja omandi puutumatuse põhimõttega. Vastupidiselt kohtuotsuse seisukohtadele mõjutab nii rajatava tuulegeneraatori kui ka AS-le * kuuluva tuulegeneraatori ühendamine ühtedele ja samadele klemmidele AS-le * kuuluvat tuuleparki negatiivselt. Eeltoodu nähtub kohtule esitatud tuulegeneraatorite tehnilistest näitajatest. Paigaldatava tuulegeneraatori ja kaebaja tuulegeneraatori pingekõikumise taluvused ei ole võrdsed, mis võib teatud juhtudel kaasa tuua kaebaja tuulepargi automaatse väljalülitumise.

Võimsustrafo ei reguleeri pingekõikumisi kaebajale kuuluva tuulepargi ja rajatava generaatori vahel, sest tuulegeneraatorid on ühendatud enne trafot. Kohus ei võimaldanud kaebajal esitada täiendavaid tõendeid eelpool näidatud negatiivse mõju kohta, jättes alusetult rahuldamata kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kaebaja palub vastava ekspertiisi määrata ringkonnakohtus.

4) Kohtuotsuses on ebaõigesti hinnatud Eesti Energia AS poolt välja töötatud võrgustandardit. Tulenevalt võrgustandardi punktist 2.4.7.1 tuleb eri ametkondadele kuuluvate maa-aluste tehnorajatiste ristumised kooskõlastada projekteerimisel nende valdajatega, esialgselt. Kuna AS * ei ole nõusolekut andnud, on ebaõige järeldada, et puuduvad takistused tehnorajatiste ristumiseks.

5) AS * on esitanud AS-le Eesti Energia liitumistaotluseid kokku 4 MW ulatuses, seega on kohtu järeldus 3 MW taotlemisest vastuolus esitatud tõenditega. AS * poolt tehtud kulutuste tulemusena on Läätsa alajaama võimsuseks 4 MW, mis on vajalik kaebaja kaheksa tuulegeneraatori ühendamiseks. Kuue osas on kohalik omavalitsus ehitusload väljastanud ning kahe osas detailplaneeringu menetlemisel asendiplaanid heaks kiitnud. Seega oli kaebajal põhjendatud ootus, et kohalik omavalitsus ei tee takistusi Läätsa alajaamast täiendavate võimsuste saamiseks.

5. Vastuses apellatsioonkaebusele leiab Salme Vallavolikogu, et puudub alus vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. 1) Halduskohus märkis õigesti, et detailplaneeringuga ei ole antud õigust rajada elektrikaabel läbi naaberkinnistu. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et arvestades olemasolevate elektriliinide asukohta, puudub vajadus määrata lisaks olemasolevatele uusi tehnovõrkude asukohti ja kitsendusi. PlanS § 2 p-st 4 ei tulene, et detailplaneeringualana peaks käsitlema ka planeeringulahenduses käsitletud ehitise võimalikku mõjusfääri jäävat ala. * kinnistule paigaldatava tuulegeneraatori elektriühendus on tulevikus võimalik kindlaks määrata, lähtudes kolmanda isiku poolt maaomanikega ja olemasolevate elektripaigaldiste omanikega saavutatavatest kokkulepetest. Kui vastavaid kokkuleppeid ei saavutata, on võimalik elektriühendus lahendada erinevalt olemasoleva AS Eesti Energia elektriliini asukohast vastava ehitusloaga. 2) * kinnistut läbiva elektriõhuliini omanik on AS Eesti Energia, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud. Elektriühenduse paigalduse lõplik lahendus määratakse kindlaks mitte detailplaneeringuga vaid ehitusprojektiga. Otsusega nr 31 kehtestatud detailplaneering ei anna õigust alustada ehitustöid. Seega on kohus õigesti kohaldanud elektriohutusseadust. 3) Halduskohus on õigesti jätnud kohaldamata AÕS RS § 152 lg 2, sest detailplaneeringuga määratakse kindlaks üksnes servituutide vajadus ega seata servituute (PlanS § 9 lg 2 p 13). Detailplaneeringust tulenev ehitusõigus võib jääda realiseerimata, kui ehitist rajada sooviva isiku kasuks ei koormata kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Samas jätavad kaebajad

3-05-17

5(8) tähelepanuta, et tulenevalt ehitusseaduse § 14 lg 1 peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues või õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 4) Vallavolikogu ei ole jätnud tähelepanuta OÜ * vastuväidet seoses soovitava elamuehitusega. Volikogu asus seisukohale, et elamuehitus antud piirkonnas on vastuolus maatulundusmaal ehitamise tingimustega vallas ega kitsenda seetõttu Kuuse kinnistu omaniku õigust maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Detailplaneeringu menetluse käigus kuulati ära kõik osalised ega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Halduskohus on andnud hinnangu AS * õiguste väidetava rikkumise kohta. Kohalik omavalitsus ei jaota Läätsa alajaama võimsust. See on võrguettevõtja pädevusse kuuluv küsimus ning kohalik omavalitsus ei saanud kuidagi tekitada kaebajas õiguspärast ootust täiendavate tuulegeneraatorite ühendamiseks Läätsa alajaama. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt sai AS * trafo vahetusega seotud tööde teostamise eest tasu, tegemist oli hanketööde konkursil saadud lepingulise tööga, mis ei anna eeliseid teiste tuuleenergeetika arendajate ees. Kohus on õigesti leidnud, et kaebajad ei ole tõendanud rajatava tuulegeneraatori negatiivset mõju. Täiendava ekspertiisi määramine ei ole põhjendatud. AS Eesti Energia on tehnilised tingimused väljastanud nii AS-le * kui kolmandale isikule. Vallavolikogul puudus alus kahelda AS Eesti Energia seisukohas, et tuulegeneraatorite ühendamine alajaamas ja elektrienergia tootmine teineteisele kahju tekitamata on võimalik. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt on Läätsa alajaama võimsust võimalik suurendada, seepärast ei oma määravat tähtsust AS * seisukoht, et rajatav tuulegeneraator takistab tema tuulegeneraatorite ühendamist.

6. Kolmas isik ühines vastustaja poolt esitatud seisukohtadega.

7. Saare maavanem leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see on põhjendamatu. 1) Maavanem leidis, et Läätsa alajaama võimsuste jaotamine energiatootjate vahel ei toimu detailplaneeringu alusel vaid AS Eesti Energia poolt, seepärast pole vaidlus võimsuse jaotuse ja sellest tulenevate tagajärgede osas seotud detailplaneeringuga. Väljastatud tehnilised tingimused on planeeringu menetlemisel aluseks niivõrd, kuivõrd nendest lähtuvalt saab kohalik omavalitsus välja selgitada planeeringu realiseerimise võimalikkuse tulevikus. Planeeringuala määramine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus nagu planeeringu kehtestaminegi. Käesoleval juhul määrati planeeringualaks * kinnistu ning seega pole detailplaneeringuga antud OÜ-le * õigust rajada elektrikaablit läbi naaberkinnistu. Käesoleval juhul on paigaldatava tuulegeneraatori ühenduste asukoht alajaamaga võimalik kindlaks määrata maaomanikega sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingute ja olemasolevate elektripaigaldiste omanikega sõlmitavate lepingutega. Need küsimused saab lahendada elektrikaabli projekteerimise ja ehitusloa väljastamise käigus. Elektriohutusseaduse § 15 lg 3 p 1 mõte ei ole keelata elektripaigaldise kaitsevööndis ehitustööd, ehitustööd on võimalikud omaniku loal. Detailplaneering ei anna ehitusõigust eelnimetatud sätet rikkudes. 2) Põhjendamatu on OÜ * väide, et volikogu pole arvestanud tema sooviga elamuehituse kavandamiseks * kinnistul. OÜ-le * oli tagatud ärakuulamine ja tema vastuväitele on vastatud. Seega on menetlus olnud korrektne. 3) Ekspertiisi läbiviimist ei pidanud maavanem vajalikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonimenetluses vaidluse all olevad küsimused võib jagada põhimõtteliselt kahte gruppi – tuulegeneraatori püstitamisest tulenevate mõjutuste lubatavus ning tuulegeneraatori ühendamisest alajaamaga tulenevate mõjutuste lubatavus. Ringkonnakohus käsitleb apellatsioonkaebuse väiteid eelnimetatud järjekorras.

3-05-17

6(8)

9. Tuulegeneraatori püstitamise tõttu ei ole * OÜ-l ja * OÜ-l võimalik realiseerida oma soovi rajada * kinnistuga piirnevale * kinnistule elamurajooni. Tuulegeneraatorist lähtuv müra teeb selle ilmselt võimatuks. Kaebajad leiavad, et kohalik omavalitsus on kaalutlusõigust ebaõigesti kasutades eelistanud kolmanda isiku tuulegeneraatori paigaldamist kaebajate elamuehitusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate seisukoht ei ole õige.

Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (PLanS § 4 lg 1) ning sellise tegevuse korraldamisel peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustatuse, mis on planeeringu kehtestamise eeldus (PlanS § 4 lg 2 p 2). Puudutatud isikud saavad oma vastuväited esile tuua planeeringumenetluses ning avalike väljapanekute ja arutelude käigus püütakse neid tasakaalustada. Kui kõigile sobiva lahenduse leidmine pole võimalik, nagu käesoleval juhul ongi juhtunud, peab vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamisel kaaluma mõlema poole huve ning võimalikku avalikku huvi.

Jõudmaks selgusele, kumma isiku ehitussoovi eelistada, ei pidanud mõlema taotluse suhtes läbi viima detailplaneeringu menetlust. Isegi kui * OÜ vaie detailplaneeringu algatamisest keeldumise peale on lahendamata, ei nähtu, et detailplaneeringu kehtestamisel oleksid olulised asjaolud jäetud arvesse võtmata. Käesoleval juhul ei ole kaebajad viidanud ühelegi asjaolule, mida vald oleks kaalumisel arvestamata jätnud. Küsimus on selles, et kaebajate arvates kaalub kinnistu omaniku ja arendaja soov elamuehituse arendamiseks üles naaberkinnistule tuulegeneraatori paigaldamise soovi.

Kohalik omavalitsus leidis, et käesoleval juhul tuleb eelistada tuulegeneraatori paigaldamist, sest * kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega hea põllumajandusmaa, kus ajalooliselt asustust ei ole olnud ning elamuehituse planeerimine nimetatud piirkonda on vastuolus varem kokku lepitud elamumaade arendamise põhimõtete ja maatulundusmaal ehitamise tingimustega vallas. Tuulegeneraatori kui taastuvenergia allika paigaldamiseks on * kinnistu sobilik, sest kõrvale jääb * tootmispiirkond, tuulegeneraator jääb piisavalt kaugele elamutest ja elamumaa sihtotstarbega kruntidest ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringuga kavandatud elamuehituspiirkonnast. Samuti märgiti, et senini on * kinnistut kasutatud karjatamiseks ning senise põllumajandusliku otstarbega kasutamist tuulegeneraator ei piira. Seega ei pidanud kohalik omavalitsus elamurajooni rajamist * kinnistule perspektiivikaks ja kaebajate huvide riivet tõsiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kohalik omavalitsus on lähtunud asjakohastest kaalutlustest tuulegeneraatori paigaldamist eelistades. Arvestades * kinnistu praegust sihtotstarvet, riivet * OÜ omandiõigusele ei esine, kinnistu sihtotstarbe muutmine ja sellele elamurajooni püstitamine oleks tuulegeneraatori paigaldamisest sõltumata vähetõenäoline. Seega on väheusutav ka kinnistu väärtuse vähenemine tuulegeneraatori paigaldamise tõttu ning riive kaebaja omandiõigusele pelgalt teoreetilist laadi.

10. Detailplaneeringus ette nähtud tuulegeneraatori ühendamine Läätsa alajaamaga ei ole kaebajate arvates seaduslik seetõttu, et ühenduseks vajaliku maakaabli paigaldamiseks pole küsitud luba * kinnistu omanikult ega nimetatud kinnistul paikneva elektripaigaldise omanikult. Samuti ei piisa Läätsa alajaama võimsusest kolmanda isiku tuulegeneraatori ja AS * ehitamisel olevate tuulegeneraatorite tarbeks, AS * on kandnud kulutusi alajaama võimsuse tõstmiseks ja kohtumenetluse käigus lisati veel, et kolmanda isiku tuulegeneraatori tehnilistest parameetritest lähtuvalt kahjustab selle ühendamine samas alajaamas AS * tuuleparki.

Kolmanda isiku tuulegeneraatori ühendamiseks Läätsa alajaamaga on detailplaneeringus ette nähtud maa-aluse kaabli paigaldamine muuhulgas üle * kinnistu seal asuva AS Eesti Energia elektriõhuliini

3-05-17

7(8) alt, kusjuures maa-alune kaabel ristub AS-le * kuuluva elektripaigaldisega. PlanS ei näe ette, et detailplaneering tuleks enne kehtestamist kooskõlastada kinnistu või elektripaigaldise omanikuga, kelle maad läbib või kelle elektripaigaldisega ristub planeeritav elektriühendus (vt § 17). EhS § 23 lg 5 nõuab vastava asjaõiguse või notariaalse kokkuleppe olemasolu ehitusloa saamiseks. Seega saavad kaebajad oma võimalikke õigusi kaitsta siis, kui kolmas isik asub hankima vastavaid kooskõlastusi või sõlmima lepinguid. Elektriühenduse paigaldamiseks * kinnistule ilma kinnistu omaniku või seal asuva elektripaigaldise omaniku nõusolekuta detailplaneering ehitusõigust ei anna (vt PlanS § 9 lg 4). Ka apellandi poolt viidatud elektriohutusseaduse § 15 lg 3 p 1 keelab elektripaigaldise omaniku loata elektripaigaldise kaitsevööndis ehitustööd, mitte detailplaneerimise.

Samas näeb PlanS § 16 lg 4 p 4 ette, et detailplaneeringute puhul tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega. Selline koostöö tähendab muuhulgas ka seda, et detailplaneeringu tõrgeteta elluviimiseks tuleks saada eelnevalt põhimõttelised nõusolekud tehnorajatise paigaldamiseks üle naaberkinnistu või ristumiseks teisele isikule kuuluva elektripaigaldisega. Käesoleval juhul ei tingi eelnevate nõusolekute puudumine detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust, sest vastavad isikud olid planeeringumenetluses esindatud ning nende vastuväited ei olnud kaalukad. Detailplaneeringus määratud elektripaigaldise asukoht lähtub otstarbekusest ning vastustaja on õigesti viidanud ehitusseaduse § 14 lg-le 1, mille kohaselt on kinnisasja omaniku võimalused keelata oma kinnisasjale tehnorajatise paigaldamist käesoleval juhul väikesed, sest kinnisasja läbib juba AS Eesti Energia elektriliin, maakaabel paigaldatakse selle alla ning täiendavalt kinnistu otstarbekohast kasutamist ei piirata. Kinnistu omaniku nõusolekut AÕS RS § 152 lg 2 näidatud kokkuleppe sõlmimiseks asendab kohtuotsus (TsÜS § 68). Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud võrgustandardi punkti 2.4.7.1 kohaselt tuleb eri ametkondadele kuuluvate maa-aluste tehnorajatiste ristumised samuti kooskõlastada nende valdajatega alles projekteerimisel, sest põhimõtteliselt saab kooskõlastuse andmine sõltuda üksnes tehnilisest lahendusest.

Läätsa alajaama võimsuse jagamisega tegeleb AS Eesti Energia, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud ja liitumistingimused kolmandale isikule väljastanud. Kuna detailplaneeringukohane elektriühendus Läätsa alajaamaga on AS Eesti Energia kooskõlastuse kohaselt võimalik, puudus kohalikul omavalitsusel alus AS * detailplaneeringumenetluses esitatud vastuväidete põhjal detailplaneering kehtestamata jätta. Kohus on kaebaja väiteid piisavalt hinnanud ning ringkonnakohtul pole siinkohal midagi lisada. Tõendeid selle kohta, et kavandatav ühendus teeks võimatuks varem kehtestatud detailplaneeringute ellu viimise, ei ole. Läätsa alajaama võimsuse suurendamine on võimalik ka lähtuvalt OÜ * kirjast. AS * ei ole näidanud, millise järelduse oleks kohalik omavalitsus või kohus pidanud tegema sellest, et kaebaja on teinud kulutusi Läätsa alajaamaga liitumiseks. Eeltoodu ei saa tähendada seda, et keegi teine enam Läätsa alajaamaga liituda ei tohi.

AS * esitas väite kolmanda isiku tuulegeneraatori ühendamise kahjulikust mõjust tema tuulegeneraatoritele alles kohtumenetluse käigus, seepärast ei saanud kohalik omavalitsus selle väitega planeeringu menetluses arvestada. Tegemist on sedavõrd spetsiifilisi tehnilisi lahendusi puudutava väitega, et ainuüksi tuulegeneraatorite tehniliste parameetritega tutvumise pinnalt poleks negatiivset mõju võimalik tuvastada. Seepärast ei saa kohalikule omavalitsusele ette heita, et ta on jätnud detailplaneeringumenetluses olulised asjaolud tuvastamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjaoluga, mida ei peagi planeerimismenetluses ja tingimustes, kus AS Eesti Energia on liitumise kooskõlastanud, lõpuni otsustama. Liitumise konkreetsed tehnilised tingimused pannakse paika liitumislepingus ja nähakse ette projekteerimisel, mille käigus on võimalik leida AS * huve arvestavad tehnilised lahendused.. Sellise konkreetse tehnilise lahenduse väljaselgitamine

3-05-17

8(8) planeeringumenetluses polnud vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ka taotlus käesolevas kohtumenetluses selle lahenduse leidmiseks ekspertiisi määramiseks.

11. Seega on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate kohtukulud nende endi kanda. Vastustaja on palunud hüvitada apellatsioonimenetluse kulud kokku 17 700 krooni, kulude kandmine on tõendatud arvete, panga väljavõtete ja kviitungiga. Kulud on arvestades vaidluse keerukust, vajadust vastata kaebajate erikaebusele ja kohtuistungil osalemist, põhjendatud ning tuleb kaebajatelt võrdsetes osades välja mõista.

Viive Ligi

Lilianne Aasma

Lauri Madise