2-04-713/6 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-713 Tsiviilasi L AS hagi OÜ T vastu 127 154,65 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ T apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant OÜ T ja tema esindaja S. P. Vastustaja L AS ja tema esindaja K.-K. S.

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 06.03.2006 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. 23.09.2002 sõlmisid pooled liisingulepingu nr 2002/184 (kapitalirent), mille alusel andis L AS OÜ T kasutusse ratastraktori „New Holland TS 115“ (edaspidi traktor). Liisinguvõtja kohustus lepingu p 2.2 ja 2.2.1 järgi tasuma liisingufirmale nõuetekohaselt ja tähtaegselt liisingulepingu makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud ja 04.06.2003 saatis L AS OÜ-le T teate liisingulepingu lõpetamisest lepingu p 11.1.2 alusel juhul, kui liisinguvõtja ei tasu võlga 7 päeva jooksul.

Hageja nõue ja põhjendused

2. L AS palus OÜ-lt T välja mõista 127 154,65 krooni. Hagiavalduse kohaselt ei likvideerinud kostja hageja ees oma võlgnevust, samuti ei esitanud ühtegi selgitust makseraskuste kohta ega teinud omapoolset ettepanekut vara viivitamatuks tagastamiseks vastavalt lepingu p-le 11.4. Hageja sai vara valduse tagasi alles 30.07.2003. Valduse taastamiseks ja traktori transportimiseks kulus hagejal 13 865 krooni. Kostjal on lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi tasumata vara väljaostumaksed 8022,08 krooni ja intress 10 280,47 krooni. Kostja jättis tasumata ka traktoriga seotud kindlustusmaksed 6407 krooni. Hageja müüs traktori hinnaga

400 000 krooni, mis on 33 346,51 krooni vähem lepingust tuleneva vara jääkväärtusest. Sellest tulenevalt kandis hageja kahju 33 346,51 krooni. Hagejal on lepingu p 2.4 järgi õigus nõuda kostjalt ka viivist 0,2% päevas maksegraafikust tuleneva liisinguvõtja maksevõla summast. 07.04.2005 seisuga peab kostja maksma hagejale viivist 61 640,59 krooni.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistas hagi vara väljaostumaksete 8022,08 krooni, intressi 10 280,47 krooni, kindlustusmaksete 6407 krooni, vara veokulude 4425 krooni ja osaliselt viivise nõuet -

18 854,08 krooni osas. Kostja ei tunnistanud hagi vara tagastamisega seotud õigusabikulu ja müügikahjumi osas ning ülejäänud viivise nõuet. Õigusabikulu ei ole põhjendatud kulu. Hageja oleks pidanud suutma ilma õigusabi kasutamata vormistada vara tagastamise akti ja traktori tagasi toimetada. Müügikahjum ei ole tõendatud. Vara tagastati lepingu järgi ja lepingujärgses jääkväärtuses. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb arvestada vara väärtust tagastamise hetke seisuga. Traktor müüdi edasi 415 000 krooni eest, seega müügikahjum ei saa olla 33 346,51 krooni, vaid sellest 15 000 krooni võrra väiksem. Viivis, mida kostja on nõus tasuma, so 18 854,08 krooni, katab kahju täielikult.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

4. Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt tunnistas kostja kohtuistungil hageja nõuet vara väljaostumaksete 8022,08 krooni, intressi 10 280,47 krooni ja kindlustusmaksete 6407 krooni ning transpordikulu 4425 krooni osas. Viivise nõuet tunnistas kostja 18 854,08 krooni ulatuses. Juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 tuleb hagi õigeks võetud osas rahuldada.

5. Kostja ei tunnistanud vara tagastamisega seotud õigusabikulu 9440 krooni ja müügikahjumi 33 346,51 krooni nõuet, kuid hagi kuulub ka selles osas rahuldamisele. Õigusabikulu seoses traktori valduse taastamisega on hagejal õigus nõuda tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 ja § 367 lg-st 4. Kuna kostja jättis täitmata kohustuse traktor pärast lepingu lõppemist hagejale tagastada, siis tuleb lugeda hageja poolt põhjendatuks õigusabi kasutamist, et valdust traktorile taastada. Viivise tasumises ja suuruses leppisid pooled lepingus kokku. Hageja poolt esitatud viivise arvestusmetoodikat kostja ei vaidlustanud. Kuna kostja poolt on kohustus käesoleva ajani täitmata, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt ja seda ka osas, mida kostja ei tunnistanud.

6. VÕS § 367 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja müügikahjumi nõue. Hageja tõendas müügikahjumit arvega nr 869 ja tunnistajana ülekuulatud J. S. ütlustega, mille kohaselt keeldus AS T., kes hagejale traktori müüs, seda tagasi ostmast, kuna hageja poolt pakutud hind ei olnud neile vastuvõetav. Kuna riik toetas põllumajandustehnika ostmist läbi PRIA 50%-ga, siis oli palju odavat tehnikat. Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt oli traktori edasimüümine 415 000 krooniga ime. Hageja müüs traktori S-le

400 000 krooni eest. Tavapärane on, et S ei maksnud hagejale traktorit ostes sama hinda, millega ta traktori edasi müüs. Äriühingu eesmärgiks on kasumi saamine.

7. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et müügikahjum ei kuulu väljamõistmisele selle tõttu, et kahjumi katab viivis. Viivis on sanktsioon lepingu rikkumise eest, mistõttu sellega ei saa katta tekitatud kahju. Nõustuda ei saa ka kostja seisukohaga, et leping on hagejakeskne ja seetõttu vastuolus heade kommetega. Kostja oli hagejaga lepingu sõlmimisel vaba otsustama, kas seda sõlmida või mitte. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et lepingu sõlmimine toimus vastuolus VÕS 2. peatükis sätestatuga.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

8. OÜ T palus maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud õigusabikulude 9440 krooni, müügikahjumi 33 346,51 krooni, viivise 42 786,51 krooni ja kohtukulude osas.

9. Kostjal oli liisingulepingu lõpetamise ajaks tasutud ¼ traktori maksumusest, kuid hageja nõudis täiendavalt 127 154,65 krooni tasumist. Sisuliselt kohustus kostja tasuma traktori 10-kuulise kasutamise eest ligikaudu poolt traktori maksumusest. Liisingulepingu tingimused olid kostjale koormavad ja eelistasid liisinguandjat liisinguvõtjale.

10. Kostja tunnistas hagi 47 988,60 krooni ulatuses ja oli nõus summat suurendama 50

000 kroonini. Kostja ei nõustunud tasuma õigusabikulu 9440 krooni, kuna see on põhjendamatult suur ja hageja esindaja sõnade kohaselt seisnes teenus traktori äratoomisel akti koostamises. Antud asjas ei ole esile toodud, millise kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks pidi traktori üleandmise akti koostamiseks ostma õigusabi 9440 krooni ulatuses.

11. Kostja ei tunnistanud nõuet ka müügikahjumi osas summas 33 346,51 krooni, kuna tegelikkuses müüdi traktor ühel päeval kaks korda, so OÜ-le S 400 000 krooni eest ja viimase poolt koheselt edasi 415 000 krooni eest. Kohtu seisukoht, et vahendusfirma pidi kasumit teenima ja seetõttu tuli talle turuhinnast odavamalt müüa, ei ole piisav argument. Traktori tõendatud turuhind on 415 000 krooni, millega see ka edasi müüdi ja nn müügikahjum on kaetud viivisega vastavalt kostja poolt tehtud kompromissettepanekule.

Vastus apellatsioonkaebusele

12. L AS palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

13. Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas TsMS § 440 lg 1 alusel hageja nõuded vara väljaostumaksete võla 8022,08 krooni, intressivõla 10 280, 47 krooni, kindlustusmaksete võla 6407 krooni, transpordikulude 4425 krooni ja viivisevõla 18 854,08 krooni väljamõistmiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi vara tagastamisega seotud õigusabikulu 9440 krooni, müügikahjumi 33 346,51 krooni ja viivise 42 786,51 krooni väljamõistmiseks ning kohtukulude jaotamise osas. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus ei anna alust vaidlustatud osas kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

14. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli vaba otsustama, kas lepingut selles sätestatud tingimustel sõlmida või mitte ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks lepingu sõlmimine vastuolus VÕS 2.peatükis sätestatuga. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu sõlmimiseks avaldas kostja vastavuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 2 oma tahet otsese tahteavaldusega, milles sõnaselgelt avaldus tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks pidada lepingut või mõnda selle osa TsÜS 5 ptk 1. jaos toodud alustel tühiseks. Iseenesest kostja väide, et liisingulepingu tingimused olid temale liialt koormavad ja eelistasid liisinguandjat, ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus.

15. Maakohus leidis õigesti, et kostja on kohustatud VÕS § 128 lg 3 ja § 367 lg 4 järgi hüvitama hagejale õigusabikulu, mis hageja kandis seoses kostjalt liisingueseme tagasisaamisega. Kostja ei tagastanud pärast lepingu lõpetamist traktorit viivitamatult hagejale, nagu nägi ette lepingu p 11.4, mistõttu oli hageja õigustatud vara tagasisaamiseks kasutama õigusabi. Õigusabi kulu on liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulu, mille liisinguvõtja peab hüvitama. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite hagetud õigusabikulu liigse suuruse kohta, kuna esimese astme kohtus kostja sellist vastuväidet ei esitanud.

16. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks traktori tegelik turuhind olnud 415 000 krooni. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Vaidlusaluse traktori kohaliku keskmise müügihinna kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. OÜ S poolt traktori edasimüümine

415 000 krooniga ei tähenda iseenesest seda, et viimases tehingus kajastus kohalik keskmine müügihind, nagu apellant leiab. Nimetatud tehingul ei ole puutumust kostja kahju hüvitamise kohustuse suurusega.

17. Ekslik on kostja seisukoht, nagu ei oleks hageja õigustatud kostjalt nõudma 33 346,51 krooni suuruse müügikahjumi hüvitamist seetõttu, et müügikahjum on kaetud viivisega. Kahju hüvitamine ja viivise nõudmine on kohustuse rikkumise korral VÕS § 101 lg 1 järgi erinevad õiguskaitsevahendid. Viivis on sanktsioon, mida kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ja selle nõudmine ei välista liisinguandja nõuet liisinguvõtja vastu VÕS § 367 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kulude hüvitamiseks. Hageja viivisearvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud ja viivise vähendamist ta VÕS § 113 järgi VÕS §-s 162 sätestatud alustel ei nõudnud.

18. Apellatsioonimenetluse kohtukulude hüvitamiseks taotlusi ei esitatud ja need jäävad kummagi poole enda kanda.

G. Kivinurm

T. Kollom A. Tänav