2-05-18681/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. mai 2006, Narva Kohtuasja number 2-05-18681 Kohtuasi Alina Vangoneni hagi Aleksei (Alexey) Noskovi vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja Alina Vangonen Kostja Alexey Noskov Kohtuistungi toimumise aeg

12. aprill 2006 Istungil osalenud isikud Hageja Alina Vangonen Kostja Alexey Noskov

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2.Suurendada Narva Linnakohtu 22.01.1998.a otsusega väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista Alexey Noskovilt elatis poja Stanislav Noskovi ülalpidamiseks igakuuliselt alates 21.10.2005.a. 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuni 31.12.2005.a. ja alates 01.01.2006.a. 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni Alina Vangoneni kasuks.

3. Välja mõista Alexey Noskovilt riigilõiv 1050 krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmistele arvetele: Rahandusministeeriumi /registrikood 70000349/ arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072136. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Hagiavalduse sisu

Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt poolte abielu lahutati. Poolte ühine poeg Stanislav Noskov, elab koos hagejaga. Narva Linnakohtu 22.01.1998.a otsusega (tsiviilasi nr 2-741) kostjalt väljamõistetud elatis

500 krooni kuus, mis viimasel ajal laekub ebaregulaarselt, ei kata isegi väikest osa lapse ülalpidamiskuludest. Lastetoetust makstakse 300 krooni kuus. Laps on 13-aastane ja tema ülalpidamiskulud on märkimisväärselt suuremad kui eelmistel aastatel. Lapse vajadused koosnevad: 1) toitlustamine 1500 krooni kuus ehk 50 krooni päevas; 2) eluase (vee, elektri, kanalisatsiooni, kütte kasutamine) keskmiselt 400 krooni kuus; 3) õppekulud 150 krooni kuus; 4) riietus 500 krooni kuus; 5) jalanõud 400 krooni kuus; 6) enesekoolitus (raamatud, CD, harivad videokassetid, arvutiprogrammid jne) 300 krooni kuus; 7) vaba aja kulud (kontserdid, diskod, kohtumised sõpradega jne) 200 krooni kuus; 8) vitamiinid ja muud ravimid noore organismi kasvuvajadusteks 150 krooni kuus; 9) mobiiltelefon 200 krooni kuus ja internet 150 krooni kuus. Kokku 3950 krooni kuus. 07.03.2005.a hageja muutis perekonnanime ja tema uus perekonnanimi on Vangonen. Pikka aega elas hageja pojaga ühetoalises korteris. Tagamaks pojale paremaid elamistingimusi (eraldi tuba) võttis hageja korteri ostmiseks pangalaenu 100 000 krooni. Et olla tööturul konkurentsivõimeline, lõpetas hageja kõrgema õppeasutuse, kus õppimiseks võttis ta kolmel korral õppelaenu üldsummas 49500 krooni. Kõrgkooli lõpetas hageja 2005.aastal. Õppelaenu põhiosa tagasimakse suurus perioodil 01.09.2005.a. kuni 01.06.2006.a. moodustab 442,61 krooni, alates 01.06.2006 aga 623,22 krooni kuus. Oma kohustusi lapse ülalpidamisel hageja täidab nõuetekohaselt.. Hageja arvamusel kostja materiaalne olukord võimaldab maksta elatist 1975 krooni kuus. Hageja põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 60, 61 lg 3 palub muuta elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks igakuiselt 1975 krooni alates 17.09.2005.a.

II Kostja vastus

17.11.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 14/ kostja hagi ei tunnista. Peab hageja haginõudeid põhjendamatuteks ja rahuldamisele mittekuuluvateks. Narva Linnakohtu 22.01.1998.a. otsusega nr 2-741 mõisteti temalt välja elatis poeg Stanislav ülapidamiseks 500 krooni igakuiselt. Antud kohustust kostja ei riku. 03.06.2005 kuni 01.08.2005 oli kostja haiguslehel ning 09.06.2005 tehti kostjale operatsioon. Operatsiooni maksumus oli 497 krooni. Peale seda oli kostja sunnitud tervisliku seisundi tõttu tööd vahetama.12.09.2005.a võeti ta tööle OÜ-sse Vinge Ehitus. Sellest tekkis võlgnevus elatise osas 2005. juuli ja septembri eest summas 1000 krooni. Võlgnevuse kustutab kostja lähikuudel. Kostja arvamusel ei ole hageja nimetatud lapse igakuised vajadused summas 3950 põhjendatud ning dokumentaalselt tõestatud. on kostja teises registreeritud abielus. Abielust omab alaealist poega Daniili. Kostja töötasu on 2690 krooni, s.t Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Kostja abikaasa ei tööta, kuna on alates 01.01.2003.a. lapsinvaliidi /suhkruhaigus/ hoolduspuhkusel. Laps Vladimir Gorjunov, on abikaasal esimesest abielust. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud elatise väljamaksmisel jääb tema poeg teisest abielust vähem kindlustatuks kui poeg Stanislav Noskov. Seega ei ole kostjal võimalust maksta poeg Stanislav ülalpidamiseks hageja poolt märgitud elatise summat. PkS § 61 lg 2, 5 alusel palub kostja määrata elatis alla PkS § 61 lg 4 kehtestatud alampiiri ning jätta elatise suuruseks Narva Linnakohtu 22.01.1998 otsusega nr 2-741 määratud suuruses, s.o 500 krooni igakuiselt.

III Kohtuistung

Kohtuistungil 12.04.2006.a. esitas hageja kohtule avalduse (tl 34) haginõuete muutmise kohta, paludes välja mõista kostjalt elatis alates 17.09.2005 kuni 31.12.2006 igakuuliselt 1345 krooni ja alates 01.01.2006.a. 1500 krooni. Hagejale kuulub 3-toaline korter, mille ta ostis pangalaenuga ja mille igakuine tagasimakse on 1218 krooni. Korterikulud on talvel 1500-1600 krooni, suvel 800-900 krooni. Elatiselt võetakse maha tulumaks ning alates 01.01.2006 saab ta kätte 385 krooni. Enne uut aastat oli vaja lapsele maksta palju koolitoitlustamise eest, riietusele on välja toodud keskmine summa. Hageja brutotöötasu on 6000 krooni kuus ja netotöötasu on 4960 krooni kuus. Nimetatud palka hakkas hageja saama hiljuti. Enne seda kui ta alustas tööd SA-s Narva Linnaelamu, sai koolis sekretärina töötades kaks korda väiksemat palka. Et saada sellist palka pidi õppima neli aastat tasulises koolis. Hageja maksab tagasi ka õppelaenu. Sel ajal, kui hagejal oli väike palk, käis laps igasugustes ringides ja suvelaagrites ja hageja maksis nende eest ise. Kui pöördus kostja poole, et maksta väljaminekute eest kasvõi pool, sai vastuseks, et ta maksab elatist ja sellest piisab. 01. septembril võtab kostja osa kulutusi kooliks vajaminevast. Ei pea põhjendatuks kostja väidet selle kohta, et ei saa suuremat elatist maksta, kuna ta abikaasa pikemat aega ei tööta, kuna tal on laps, kes on suhkruhaige. Lapse ülalpidamiskulud peab kandma tema bioloogiline isa. Kostja ei ole tema isa.

Kohtuistungil kostja jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Ta on abielus, abikaasa ei tööta. sündis neil ühine laps Daniil Noskov. Laps abikaasa esimesest abielust Vladimir Gorjunov, on lapsinvaliid (suhkruhaige). Irina Noskova saab sotsiaaltoetust 860 krooni, raha läheb lapse dieedile. Lapsehooldustasu ja lapsetoetus on kokku 1200 krooni. Pere elab 2-toalises korteris. Kulud korterile on talvel 1100 krooni, suvel 600-700 krooni. Kostja vajab teist operatsiooni, kuna esimene operatsioon ei õnnestunud, aga ei ole vahendeid selleks. Nõustub, et lapse vajadused on muutunud. Kuid leiab, et kulud lapsele on kõrgendatud. Arvab, et on võimalik osta odavaimaid vitamiine 11-15 aastastele lastele, mis maksavad 55 krooni või vähem. Samuti iga kuu koolitarvetele ei kulu 150 krooni. Arvutile kulub ka liiga palju ning talveriietus võib olla kaheks aastaks. Kostja abikaasa laps esimesest abielust on samas vanuses ning temale kuulub poole vähem riietele. Kui ei ole vahendeid, siis tuleb osta odavamaid asju. Kostja abikaasa esimene abikaasa varjab end elatise maksmise eest ja ei ole ühtegi korda elatist maksnud. Ta on kogu aeg vanglates. Kostja arvates ei oma käesolevas vaidluses tähtsust seda, et hageja võttis õppelaenu ja eluaseme laenu. Kostja on ka tasunud elatise võla summas 1493 krooni. Kohtule esitatud dokumendist nähtub, et kostja ei ole suuteline maksma elatise hageja poolt nõutavas summas. Kostja ei hoidu kõrvale lapse ülalpidamiskohustusest ning täidab neid summas, milleks on ta võimeline käesoleval ajal. Palub jätta elatise suuruse summas 500 krooni, mis oli välja mõistetud Narva Linnakohtu 22.01.2998 otsusega.

IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 22.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 22.01.1998.a., mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 500 krooni kuus.

Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise poja Stanislavi ülalpidamiseks elatis 1345 kroonini kuus alates 17.09.2005 kuni 31.12.2005 ning 1500 kroonini kuus alates 01.01.2006.

Kostja on nõus maksma 500 krooni kuus, kuna saab miinimumpalka ning tema ülalpidamisel on alaealine laps.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 2690 krooni ja alates 01.01.2006.a. on 3000 krooni, millest pool on hageja ja pool kostja kanda.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt hageja netopalk on 4960 krooni kuus ja lapsetoetus 300 krooni kuus. Seega hageja sissetulek moodustab kuus keskmiselt 5260 krooni. Vastavalt kostja esitatud tõendile kostja brutopalk on miinimumpalk, mis 2005.a. oli 2690 krooni ja alates 01.01.2006.a. 3000 krooni. Pere sissetulekuks on veel sotsiaaltoetused 2060 krooni kuus /sotsiaaltoetus 860 krooni, lapsetoetused 600 krooni ja lapsehooldustasu 600 krooni/.

Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist isegi miinimummääras. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. Kostjalt elatise väljamõistmisel miinimummääras ei osutu kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1345 krooni alates elatisehagi esitamisest 21.10.2005.a. kuni 31.12.2005.a. ja alates 01.01.2006.a. igakuuliselt 1500 krooni. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

V Menetluskulud

Hageja esitas kohtule hagi 21.10.2005.a., seega 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätted.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

Kooskõlas enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1050 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1,

633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik