2-05-18751/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

12. mai 2006, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-05-18751 Kohtuasi Svetlana Nikitina hagi Dmitri Krassavini vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja Svetlana Nikitina Kostja Dmitri Krassavin Kohtuistungi toimumise aeg 12. aprill 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja Svetlana Nikitina Kostja Dmitri Krassavin

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Dmitri Krassavinilt elatis poja Nikita Krassavini ülalpidamiseks igakuuliselt 1400 (üks tuhat nelisada) krooni alates 24.10.2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni Svetlana Nikitina kasuks.

3. Välja mõista Dmitri Krassavinilt riigilõiv 1400 /üks tuhat nelisada/ krooni riigituludesse.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmistele arvetele: Rahandusministeeriumi /registrikood 70000349/ arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072136. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

2 Kohtule 24.10.2005.a. esitatud hagiavalduse /tl 1/ kohaselt hageja oli kostjaga vabaabielus aastatel. sündis pooltel poeg Nikita Krassavin. 1998. aastast kasvatab hageja poega üksi, kostja materiaalselt ei toeta. Hageja on töötu, elatist vajab lapse ülalpidamiseks: toitlustamisele, jalatsitele, riietusele, kultuuriüritustele, sõidupiletitele, koolitarvetele, koolis toitlustamisele, korteri eest tasumisele, basseinile, koduõppe /eesti ja inglise keel/ eest tasumiseks. Hageja, põhistades oma nõudeid perekonnaseaduse /PkS/ § 61, palub välja mõista kostjalt elatisraha igakuise summana 1400 krooni.

Kostja vastus

01.12.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 17-18/ kostja on nõus maksma elatist 500 krooni kuus. Hageja väide selle kohta, et kostja pärast 1998.a ei osutanud lapsele mingit tähelepanu, on põhjendamatu. Poja sündimise ajal pooled elasid kostja vanemate juures. Pärast lahkumist elas hageja koos pojaga kostja vanemate juures kuni 1999.a keskpaigani. Pärast vanemate juurest ärakolimist keelas hageja kostjal lapsega kohtuda. Igale palvele lapsega kohtuda saab kostja põhjendamatult eitava vastuse. Lapsega saab kostja kohtuda ainult siis kui poeg viibib tema vanemate juures. Kostja elab vabaabielus Natalja Gavrilovaga. Kooselust sündis tütar Jelizaveta. Kostja pere koosneb neljast inimesest. Kostjal ei õnnestunud leida alalist töökohta ja ta oli sunnitud võtma pangalaenu auto ostmiseks. Alates 01.01.2005.a.töötab taksokeskuses, palk on 2900 krooni kuus. Elukaaslane Natalja Gavrilova on töötu, saab lastetoetust ja toitjakaotusepensioni, mis on kokku 2833 krooni. Nende pere sissetulek on 5733 krooni kuus. Igakuised kulud kuus on umbes 5900 krooni, sealhulgas: korterimaks 1000 krooni; igakuine laenu tagasimakse 1424 krooni; toidu ostmiseks 2500 krooni; lasteaiamaks 450 krooni kuus; maamaks 590 krooni; laste rõivaste, rohtude ostmiseks ja basseini külastamise eest abonemendi maksmiseks kulub 500 krooni.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde ning palub mõista kostja välja elatis igakuiselt 1400 krooni alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 25.10.2005.a. Hageja on lapsehoolduspuhkusel. Hageja on üksikema ning tema ülalpidamisel on poeg Nikita Krassavin ja tütar Aljona Nikitina.Hageja sissetulek on riiklikud toetused /lapsetoetus 600 krooni, vanemahüvitis 2453 krooni, üksikvanema toetus 300 krooni/ kokku 3353 krooni kuus. Hageja elab koos ema ja lastega korteris ja kannab korterikuludest 600 krooni kuus, ülejäänud tasub hageja ema. Muud kinnisja vallasvara hagejal ei ole. Hageja arvamusel ei ole tõendatud, et Jelizaveta Gavrilova on kostja laps, laps on Natalja Gavrilova nimel. Kohtuistungil kostja jääb oma kirjaliku vastuse juurde. Kostjal on teisi ülalpeetavaid, tema lihane tütar Jelizaveta, kellele isadust ei ole veel kostja vormistanud, ja elukaaslase tütar Kristina. Elab Natalja Gavrilovaga vabaabielus. Pere sissetulek muutunud ei ole. Kostjal on maja Päikese 21 Narvas. Kostja töötab ajutiselt eelmise aasta lõpust autojuhina AS-s Heakorrastus, töötasu on 3400 krooni kuus. Leping kestab veel kolm kuud. Enne ta oli FIE. Palub mõista temalt välja 500 krooni elatist, kuna tal on teisi ülalpeetavaid.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kohtule esitatud sünnitunnistuse kohaselt on sündinud Nikita Krassavini vanemateks Dmitri Krassavin ja Svetlana Nikitina. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

3 PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise.

PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse kui: 1)vanem kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2)lapsel on piisav sissetulek või 3)ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja poja Nikita ülalpidamiseks elatis 1400 krooni kuus, s.o. alla PkS §-s 64 lg 4 sätestatud alammäära.

Kohtule esitatud hageja tööraamatu koopia, OÜ Thais palgatõendi ja Virumaa Pensioniameti Narva osakonna tõendiga on tõendatud et hageja ei tööta ja tema sissetulekuks on riiklikud toetused kogusummas 3353 krooni. Kostja ütlustel on tema pere sissetulek kostja töötasu 3400 krooni ja riiklikud toetused 2833 krooni, igakuised kulud 5900 krooni.

Kohtu arvates ei ole kostja esitatud tõendid /tl 22- 36/ sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist vähem isegi miinimummäärast. Kostja võetud võlaõiguslik kohustus ei saa olla prioriteediks lapsele elatise maksmisele. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvidest lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, on kostjal kindel sissetulek ja tal on võimalik tööl käia, hageja saab vaid riiklikke toetusi ja käesoleval ajal on hageja teise lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel

PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on Jekaterina Gavrilova isa. Kostja sõnul isadust ei ole veel vormistatud.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et elatise väljamõistmine hageja nõutud suuruses, s.o 1400 krooni kuus alates 24.10.2005.a, on põhjendatud. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Antud hagihinnast lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1400 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.

4

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik