3-06-508/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-508

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai, 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-508 Haldusasi V.S.i (S.) kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) ametniku poolt 20.12.2005 toimunud kohtuistungil sooritatud toimingu – kaebuse esitaja kinnipidamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.05.2006 Menetlusosalised V.S. (S.) – kaebuse esitaja; Vladimir Ermakov – kaebuse esitaja volitatud esindaja; Martin Sepp - vastustaja KMA volitatud esindaja RESOLUTSIOON Jätta V.S.i (S.) kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti ametniku poolt 20.12.2005 toimunud kohtuistungil sooritatud toimingu – kaebuse esitaja kinnipidamine – õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11.05.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul, arvates 11.05.2006.

ASJAOLUD 26.07.2001 siseministri käskkirjaga nr 322 keelduti V.S.ile elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 4 p 7 ja § 12 lg 9 p 4 alusel. 30.09.2003 esitas V.S. uue tähtajalise elamisloa taotluse. 18.05.2004 keeldus KMA V.S.ile elamisloa andmisest oma otsusega nr 20041172. V.S. vaidlustas KMA elamisloa andmisest keeldumise otsuse

Tallinna Halduskohtus. 22.09.2004 jättis Tallinna Halduskohus otsusega haldusasjas nr 3-1606/2004 V.S.i kaebuse rahuldamata. V.S. esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

14.07.2003 tegi KMA V.S.ile ettekirjutuse nr 1003127879 Eesti Vabariigist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga 10.09.2003. V.S. sundtäitmise tähtaja saabudes Eesti Vabariigist ei lahkunud. 06.10.2003 Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-1462/2003 jäeti V.S.i kaebus KMA 14.07.2003 lahkumisettekirjutuse peale rahuldamata. 30.09.2004 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium oma otsusega haldusasjas nr 2-3/305/04 jätta 06.10.2003 Tallinna Halduskohtu otsuse haldusasjas nr 3-1462/2003 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. 02.12.2004 leidis Riigikohus oma määrusega nr 7-1-3-590-04, et V.S.i kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja otsustas jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

20.12.2005 kell 10.45 pidasid KMA viisaja illegaalse immigratsiooni osakonna peaspetsialist Martin Sepp ja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseiametnikud kinni Venemaa Föderatsiooni kodaniku V.S.i Tallinna Ringkonnakohtus Pärnu mnt 7.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse sisu ja taotlus Kaebuse esitaja elab alaliselt Eesti Vabariigis alates 1976. a-st ning omab alalist sissekirjutust, püsivat sissetulekuallikat (pension) ning meditsiinilist kindlustust. Kaebaja abikaasa, poeg ja tütar omavad alalist elamisluba Eestis. Kaebajale anti Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 otsusega nr 654-k elamisluba ja tööluba 5-ks aastaks kui 26.07.1994 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe) subjektile.

VMS § 12 lg 5 kohaselt tuleneb välismaalaste õigus viibida Eestis rahvusvahelistest lepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, millistega peab arvestama otsuste tegemisel. Kui välismaalane elab perekonnaelu Põhiseaduse § 26 ja § 27 ning EIPK kohaselt, siis tema õigus elada Eestis seaduslikult tuleneb Põhiseadusest ja EIPK-st. 20.12.2005 kell 10.00 toimus Tallinna Ringkonnakohtus kohtuistung kaebajale elamisloa andmise küsimuses. Kohtuistungil viibis ka Vene Föderatsiooni suursaatkonna esindaja. Enne kohtuistungi lõppu, kui kohtunik teatas, et kohtuotsus kuulutatakse välja 04.01.2006, sisenes kohtusaali KMA ametnik, võttis taskust välja ametitõendi ja näitas seda.

Siis küsis ta, kes on V.S. ning ütles, et ta arreteerib kaebaja. See toimus kohtusaalis, kui kaebajale ei olnud antud veel istungi protokolli alla kirjutamiseks. KMA ametniku juurde läks VF suursaatkonna esindaja, kes viibis kohtuistungil, esitles end KMA ametnikule ja küsis, mis põhjusel ta kaebaja arreteerib. KMA ametnik vastas, et see ei puuduta teid, ärge sekkuge ning lahkuge siit. VF suursaatkonna esindaja küsis veelkord KMA ametnikult, mille eest ja millisel alusel te teda arreteerite kohtusaalis ning enne otsuse tegemist elamisloa andmise küsimuses.

KMA ametnik vastas talle – see ei ole teie asi. Seejärel tuli KMA ametnik kaebaja juurde, võttis kinni tema jope varrukast ja viis ta välja kohtusaalist koridori. Siis tuli politseinik ning KMA ametnik koos politseinikuga viisid kaebaja politseijaoskonda, kus KMA ametnik andis kaebaja üle politseile. Kaebaja leiab, et teda kohtusaalis arreteerides ning tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitades ületas KMA ametnik oma volitusi, rikkudes nii VMS § 12 lg-t 5. Mitte ükski rahvusvaheline kokkulepe ei näe ette VF sõjaväepensionäri arreteerimist ja väljasaatmist 48 tunni jooksul enne küsimuste lahendamist Kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise suhtes Eesti ja VF vahel.

Analoogses õiguslikus seisundis elavad Eesti Vabariigis veel 115 VF sõjaväepensionäri peret, kelle suhtes KMA ametnikud ei ole kasutanud 48-tunnilist aresti ja väljasaatmist 48 tunni jooksul.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tunnistada tema arreteerimise fakti KMA ametniku poolt kohtuistungi ajal kohtusaalis kaebajale elamisloa andmise asjas õigusvastaseks.

Vastustaja vastulause ja taotlus Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 97 lg 2 kohaselt asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et V.S.i elamisloa pikendamisest keeldumine on olnud põhjendatud ning seega on V.S. isikuks, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Samuti on V.S. väljasaadetav, kelle suhtes kehtib lahkumisettekirjutus. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel, sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt peab VSS § 14 lg-tes 1–3, 3 1 ja 32 sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul piirivalveametnik, kodakondsusja migratsiooniametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise.

V.S.i puhul ei ole kohus peatanud lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. VSS § 7 lg 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Seega ei vasta V.S.i kaebuses esitatud väide, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmist ei oleks tohtinud tema suhtes kohaldada, kuni on arutusel elamisloa andmise küsimus, tõele.

V.S. peeti kinni 20.12.2005 peale Ringkonnakohtu istungit ning kohtuistungi protokollile alla kirjutamist. Enne kinnipidamist esitles KMA viisaja illegaalse immigratsiooni osakonna peaspetsialist Martin Sepp ennast, esitades töötõendi, ning selgitas isikule, miks teda kinni peetakse. Isiku kinnipidamise protokolli koostasid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseiametnikud. Väidetav VF Suursaatkonna esindaja ei esitlenud ennast KMA ametnikule ega ei näidanud ühtegi isikut tõendavat dokumenti, seega oli võimatu välja selgitada, kellega konkreetselt oli tegemist.

Selleks, et vältida vahejuhtumeid kinnipidamisel ja kõrvaliste isikute sekkumist väljasaatmisemenetlusse, palus KMA ametnik väidetaval VF Suursaatkonna esindajal lahkuda menetlustoimingute läbiviimise juurest. Kinnipidamine toimus ilma vahejuhtumiteta, isik vastupanu ei osutanud ja tuli vabatahtlikult teda kinni pidanud ametnikega Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonda. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde, täiendades seda väitega, et KMA ametniku toiming oli ka seetõttu õigusvastane, et KMA ametnikul puudus pädevus kaebaja kinni pidamiseks. Kaebaja peeti kinni väärteomenetluse korras vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dele 44 ja 45 ning KMA ametnikul puudub pädevus sellist kinnipidamist toimetada. Oma põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks tõi kaebaja välja võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise tulevikus.

Vastustaja jäi kohtuistungil kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Kaebuse esitaja leiab, et tema kinnipidamine KMA ametniku poolt oli õigusvastane kahel põhjusel: 1) kaebajal oli tema kinnipidamise ajal olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks (Kokkulepe); 2) KMA ametnikul puudus pädevus kaebaja kinnipidamiseks. Et kohus loeb kaebajal olemasolevaks põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (ebaseadusliku vabaduse võtmise puhul esitatav kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu), peab kohus andma sisulise hinnangu kaebuse esitaja kinnipidamise õiguspärasuse kohta KMA ametniku poolt.

1. Kaebuse esitajal puudus 20.12.2005 seaduslik alus Eestis viibimiseks VSS § 2 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused sätestab VMS § 51. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja kinnipidamise ajal 20.12.2005 puudus kaebajal nii kehtiv elamisluba kui ka viisa Eestis viibimiseks. Samuti puudusid tal teised alused Eestis viibimiseks, mis on sätestatud VMS § 51 lg-s 1. 18.05.2004 oli KMA keeldunud V.S.ile elamisloa andmisest oma otsusega nr 20041172.

V.S. vaidlustas KMA elamisloa andmisest keeldumise otsuse Tallinna Halduskohtus. 22.09.2004 jättis Tallinna Halduskohus otsusega haldusasjas nr 3-1606/2004 V.S.i kaebuse rahuldamata. V.S. esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning kaebaja kinnipidamise ajal oli pooleli apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohtus. 14.07.2003 tegi KMA V.S.ile ettekirjutuse nr 1003127879 Eesti Vabariigist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga 10.09.2003. V.S. sundtäitmise tähtaja saabudes Eesti Vabariigist ei lahkunud. 06.10.2003 Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-1462/2003 jäeti V.S.i kaebus KMA 14.07.2003 lahkumisettekirjutuse peale rahuldamata. 30.09.2004 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium oma otsusega haldusasjas nr 2-3/305/04 jätta 06.10.2003 Tallinna Halduskohtu otsuse haldusasjas nr 3-1462/2003 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. 02.12.2004 leidis Riigikohus oma määrusega nr 7-1-3-590-04, et V.S.i kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja otsustas jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Seega puudus kaebajal tema kinnipidamise ajal kehtiv elamisluba, tema suhtes kehtis lahkumisettekirjutus ning kaebajal puudus muu seaduslik alus Eestis viibimiseks. Asjaolu, et kaebajal oli elamisloa asjas pooleli kohtumenetlus, ei anna talle seaduslikku alust Eestis viibimiseks – vastavalt VMS § 51 lg-le 2, kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, on tema viibimine Eestis seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja poolt oli esitatud elamisloa andmise taotlus ajal, mil eelmine elamisluba enam ei kehtinud, mistõttu ei andnud uue taotluse esitamise fakt isikule seaduslikku alust Eestis viibida.

Samuti ei olnud peatatud lahkumisettekirjutuse täitmist kohtu poolt. Ainuüksi kaebuse esitamine kohtusse ja selle menetlemine kohtu poolt ei anna isikule seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 3 kohaselt ei kohaldata sundtäitmist lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Muu seadusliku alusena Eestis viibimiseks ei saa käsitleda ka VMS § 51 lg 1 p-s 5 sätestatud välislepingust tulenevat õigus Eestis viibida Kokkuleppe kontekstis.

Kaebaja poolt viidatud Kokkulepe võib olla talle elamisloa andmise aluseks, kuid sellest ei tulene isikule automaatselt õigust Eestis seaduslikult viibida. Kuivõrd käesoleva kaebuse esemeks ei ole küsimus, kas kaebajal oli õigus elamisloale või mitte (see küsimus on tänaseks lõpliku vastuse saanud haldusasja nr 3-1606/2004 raames), ei pea kohus hakkama hindama kaebaja vastavasisulisi väiteid (HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses). Kohus saab vaid nentida, et kuivõrd kaebajal puudus seisuga 20.12.2005 elamisluba ning tema suhtes kehtis lahkumisettekirjutus, puudus tal seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Kõike eeltoodut kokku võttes saab kohus jõuda vaid ühele järeldusele – kaebaja väited sellest, et tal oli 20.12.2005 olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks, on alusetud. Et kaebajal puudus sellel ajal (ja puudub ka täna) viibimisalus Eestis, möönab tegelikult ka kaebaja ise. Sellisele järeldusele saab kohus jõuda kaebaja käitumist jälgides – nimelt ei vaidlusta kaebaja iseenesest tema kinnipidamise fakti. Kaebaja ei ole esitanud pretensioone teda kinni pidanud politseiametniku ega kinnipidamise aluse kohta, kaebaja ei ole vaidlustanud ka kinnipidamise protokolli. Kaebaja ainus pretensioon paistab olevat, et tema kinnipidamist alustas KMA ametnik, mitte politsei. Mis puudutab seda, et kaebaja peeti kinni enne, kui talle anti võimalus Ringkonnakohtu istungi protokoll allkirjastada, siis see asjaolu on küll kahetsusväärne, kuid ei muuda kinnipidamist iseenesest õigusvastaseks. 20.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37 lg 6 kohaselt pidid kohtuistungi protokollile alla kirjutama vaid kohtunik ja protokollija. Seega puudus kohustus võtta protokollile protsessiosalise allkirja, kuid kaebajal oli õigus taotleda Ringkonnakohtust talle protokolli väljastamist hiljem ning sellega tutvuda. Toimikust on näha, et protokolliga mitte tutvumine ei takistanud kaebajal kassatsioonkaebuse esitamist Riigikohtule. Seega ei saanud kaebaja õigused oluliselt rikutud.

2. KMA ametnik oli pädev kaebajat kinni pidama Vastavalt kehtivatele õigusaktidele on KMA ametnikul pädevus isikut kinni pidada kahel moel: halduskorras VSS alusel või kohtuvälise menetlejana väärteomenetluse korras (kasutades politsei abi). Halduskorras saab KMA ametnik isikut kinni pidada VSS sätete alusel. VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. V.S.ile tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg oli 10.09.2003. Vastavalt VSS § 15 lg-le 1 peab KMA ametnik VSS § 14 lg-s 1 sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise.

Vastavalt VSS §-dele 191 ja 192 tuleb väljasaadetav kinnipidamisel läbi otsida ning KMA ametnikul on lubatud kasutada füüsilist jõudu, VSS § 2617 lg-s 11 nimetatud erivahendeid, käeraudu, kumminuia ja gaasirelva, kui väljasaadetav ei allu KMA seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale. VTMS § 44 lg 1 kohaselt võib isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta püüab põgeneda; ei ole tuvastatud tema isikut; ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida.

VTMS § 45 lg 1 sätestab kohtuvälise menetleja ametnikud, kellel on õigus §-s 44 sätestatud alustel ja korras isiku kinnipidamist kohaldada. KMA ametnikud nende isikute hulka ei kuulu. Vastavalt VTMS § 45 lg-le 2 võib aga kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, esitada politseiasutusele taotluse isiku kinnipidamisele politseiametniku kaasamiseks VTMS § 44 lg-s 1 sätestatud alustel. Politseiametnik peab isiku kinni seda taotlenud kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. VMS § 168 lg 2 kohaselt on VMS §-des 162–164, 166 (välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine) ja 167 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja nii politseiprefektuur kui ka KMA.

Käesoleval juhul peeti V.S. kinni väärteomenetluse korras politseiametniku poolt ning selle kohta koostati ka protokoll. Kinnipidamise toimingut politsei poolt ega kinnipidamise protokolli ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja pretensioon on suunatud KMA ametniku vastu, kes alustas kinnipidamise toimingutega. Kohtu hinnangul ei ole KMA ametnik vääralt käitunud ega kaebaja õigusi rikkunud, kui alustas ise kaebaja kinnipidamise toimingutega, olles kutsunud abiks ka politsei. KMA ametnik alustas kinnipidamist VSS §-de 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel, kuid selle viis VTMS § 44 alusel lõpuni politseiametnik.

Selline kinnipidamise juriidilise aluse muutumine kinnipidamise käigus ei ole seadusega keelatud ning praktilistel kaalutlustel (olenevalt õigusrikkumise konkreetsetest asjaoludest) tuleb seda tihti ette. Seejuures ei saanud rikutud kaebaja õigused, kuivõrd tema kinnipidamine fikseeriti protokolliga politseiasutuses ning kaebaja ei ole seda pidanud oma õigusi rikkuvaks. Alustanud kaebaja kinnipidamist halduskorras, kuid viies selle lõpuni väärteomenetluse korras (andes isiku edasiseks menetluseks üle politseile), puudus KMA ametnikul endal kohustus ka vastava protokolli koostamiseks, kuivõrd sellist kohustust ei näe ette ükski õigusakt.

VSS § 191 lg 5 sätestab protokolli koostamise kohustuse üksnes isiku kinnipidamisel teostatud läbiotsimise käigus hoiulevõetud asjade kohta. Vaidlus aga puudub selles, et kinnipidamist alustades KMA ametnik kaebuse esitajal läbi ei otsinud. Eeltoodust tulenevalt oli KMA ametnik pädev alustama kaebuse esitaja kinnipidamist halduskorras VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel ning VTMS § 45 lg 2 alusel paluma kohtuvälise menetlejana abi politseilt kinnipidamise lõpuleviimiseks väärteomenetluse korras. KMA ametnik ei ole oma pädevust ületanud.

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Kohtukulude jagamine Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Maret Altnurme Kohtunik