3-06-385/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-385 Otsuse kuupäev 10.05.2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Põlva maavanema protest Värska vallavalitsuse 13. juuni 2005.a. korralduse nr 202-k tühistamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2006 Istungil osalenud isikud Põlva maavanema esindaja Laine Kool, Värska Vallavalitsuse esindajad Valeria Litvinenko ja Juris Juhansoo ning kolmas isik

K. N. ja tema esindaja Rauno Aaslaid. Resolutsioon

1. Rahuldada Põlva maavanema protest.

2. Tühistada Värska Vallavalitsuse 13. juuni 2005.a. korraldus nr 202-k "Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta K. N.ele ja Värska Vallavalitsuse 17.01.2005 korralduse nr 12-k kehtetuks tunnistamine". Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Protesti esitamise asjaolud ning õiguslik põhjendus

21. septembril 2005.a. esitas Värska Vallavalitsus Põlva Maavalitsusele K. N.ele ostueesõigusega erastatava maa erastamise juriidilise toimiku. 20.oktoobril 2005.a. tagastas maavanem Värska Vallavalitsusele erastamise juriidilise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimikud ja palus viia Värska Vallavalitsuse 13.06.2005.a korralduse nr 202-k "Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta K. N.ele ja Värska Vallavalitsuse 17.01.2005 korralduse nr 12-k kehtetuks tunnistamine" kooskõlla maareformi seadusega, maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadusega ja maa ostueesõigusega erastamise korraga. Vallavalitsusele saadetud kirjas selgitas maavanem, milles seisnevad puudused erastamise juriidilises toimikus olevates dokumentides, millised dokumendid puuduvad ja milles seisneb korralduse õigusvastasus.

Värska Vallavalitsus tagastas K. N.e maa ostueesõigusega erastamise toimiku maavalitsusele 2. veebruaril 2006.a, viimata sisse parandust korraldusse ning põhjendamata, miks on jätnud täitmata maavanema 20.oktoobri 2005.a. kirjas toodud ettepanekud 13. juuni 2005.a. korralduse nr 202-k seadusega kooskõlla viimise kohta.

Tuginedes Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-le 4 esitas Põlva maavanem protesti Värska Vallavalitsuse 13.juuni 2005.a. korralduse nr. 202-k "Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta K. N.'ele ja Värska Vallavalitsuse 17.01.2005.a korralduse nr 12-k kehtetuks tunnistamine" tühistamiseks. MaaRS § 222 lg 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. Vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p 23 on maa erastamise korraldaja (maavanema) pädevuses kontrollida maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Protestitav Värska Vallavalitsuse korraldus ei ole kooskõlas kehtiva õiguse - maareformi seaduse § 221 lõikega 2, maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõikega 8 ja maa ostueesõigusega erastamise korra punktiga 321. Protestitava Värska Vallavalitsuse korraldusega võimaldatakse K. N.el erastada talle tagastatud katastriüksuse 93401:002:0106, millel asub elamu, juurde maad kuues erinevas maaüksuses, millest elamualuse katastriüksusega külgneb vahetult vaid üks maaüksus: Kiina III pindalaga 7,28 ha. Ülejäänud maaüksused (Kiina I, II, IV, V, VI) ei külgne vahetult K. N.ele tagastatud elamualuse katastriüksusega, mistõttu on korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada.

Värska Vallavalitsuse vastuväited

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Põlva maakonnakomisjoni 28.veebruari 1994.a. otsusega nr 4842 oli „Mäelohu nr 4" talumaa (endise kinnistu numbriga 93) suhtes õigustatud subjektiks tunnistatud N. R.. „Mäelohu nr 4" talumaal asuvad hooned kuulusid samuti N. R.' le.

24. juulil 1992. a. esitas N. R. Värska Vallavalitsusele avalduse, millega avaldas soovi ostueesõigusega erastada tagastatava maaga („Mäelohu nr 4" talumaaga, millel asusid hooned) piirnevat vaba maad 23 hektari ulatuses.

Põlva notar Kaire Salomon'i poolt 15.veebruaril 1999. a. (notariaalregistri nr 321) välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel on N. R. (surnud 19.detsembril 1997.a.) vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades Hilja Sõukand ja K. N..

Põlva notar Kaire Salomon'i poolt 26.veebruaril 1999.a. tõestatud volikirjaga volitab K. N. J. R.'t esindama ennast juriidiliste ja füüsiliste isikute ees asjaajamises, mis on seotud Põlva maakonnas endises Järvesuu vallas asuvate „Mäelohu nr 4", kinnistu nr 93 ja „Raestiku-4, kinnistu nr 399 talu maadest temale kuuluvate mõtteliste osade tagastamisega ja kinnistusraamatusse kandmisega ning asjaajamises mis on seotud tema poolt Värska vallas ostueesõiguse alusel maa erastamisega.

4. märtsil 1999. a. esitas J. R. Värska Vallavalitsusele avalduse, millega avaldas soovi ostueesõigusega erastada vaba maad K. N.' ele kuuluvate hoonete juurde (avaldusele on lisatud ka märked selle kohta, et avaldus on esitatud N. R. 24.07.1992.a. esitatud avalduse alusel).

Värska Vallavalitsuse 04.09.2001.a. korraldusega nr 536-k tagastati K. N.' le ja H. S.' ile kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades maa Värska valla Popovitsa külas nimetusega

MÄELOHU. Maal asuvad hooned kuuluvad K. N.' ele ja H. S.' ile (tegemist on maaga, millega piirnevat vaba maad soovib K. N. ostueesõigusega erastada). 2005. aastal jõuti maa taotlejaga kokkuleppele, et tulevaste valla teede alune maa jäetakse erastatavast maast välja. See võimaldaks vältida hilisemaid probleeme valla teede aluse maaga. Hetkel ei ole väljajäetud teede alune maa katastrisse kantud ning ei kuulu vallale. Ja juhul kui teede alust maad välja ei jäetaks, moodustaksid erastatavad maad ühe tüki, mis piirneb MÄELOHU kinnistuga, millel asuvad K. N.' ele ja H. S.' ile kuuluvad hooned.

Maareformi seaduse §221 lõige 2 kohaselt on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50-st hektarist, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja rajatiste alune maa. Küsimus on vaid selles, kas maad, mida K. N. soovib erastada, on vahetult piirnevad ja külgnevad või mitte. Värska Vallavalitsus leidis, et K. N.e poolt taotletud maaüksused siiski piirnevad temale kuuluvate ehitiste aluse maaga ning tal on õigus need erastada. Seega, Värska Vallavalitsuse 13.juuni 2005.a. korraldus nr 202-k on vastavuses sellekohase seadusandlusega ning ei kuulu tühistamisele.

Kolmanda isiku seisukoht

Kolmas isik vaidles protestile vastu.

Esiteks leidis kolmas isik, et protest on esitatud hilinemisega. Värska Vallavalitsuse 13.06.2005 korralduse tühistamine rikuks õiguskindluse põhimõtet. Kuigi HMS §-d 64-70 ei reguleeri otseselt haldusakti tühistamist halduskohtu poolt, on nendes sätetes õiguspärase ootuse ja usalduse kaitseks kehtestatud põhimõtted halduskohtumenetluse erisusi arvestades rakendatavad ka haldusakti tühistamisel kohtu poolt, kui kaebus esitati haldusakti andmisest oluliselt hiljem. Protesti läbivaatamisel peab halduskohus alati arvestama õiguskindluse põhimõttega, sest protesti esitamiseks ei näe Halduskohtumenetluse seadustik ette tähtaega.

Protest on esitatud üle aasta pärast esimese korralduse andmist (Värska Vallavalitsuse 17.01.2005 korraldus nr 12-k), millest oli maavalitsus ka teadlik. Vaidlustatud korraldusest on möödunud 9 kuud. Katastriüksuse moodustamist aga alustati juba 1999. aastal. Nimetatud maa erastamist taotles juba 1992. aastal K. N.e õiguseellane N. R.i, kelle maa erastamisest tulenevad kõik õigused läksid üle pärimisega K. N.ele. Protestist ei selgu põhjendused, mis tingisid nii pika ajavahemiku haldusakti andmise ning kohtusse pöördumise vahel.

Antud juhul peab kohus protesti küll läbi vaatama, kuid asja sisulisel lahendamisel arvestama ka õiguskindluse põhimõttega. Kui haldusakti tühistamise taotlus on halduskohtule esitatud haldusakti andmise hetkest oluliselt hiljem, peab halduskohus tühistamistaotluse läbivaatamisel kaaluma, kas protestija õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima.

Teiseks leidis kolmas isik, et Värska Vallavalitsuse korraldus on sisuliselt õiguspärane. Maa suurus on määratud vastavuses § 221 lg 2 sätetele. Seega tuleb antud juhul vaadelda kogu tagastamisest vaba maad tervikliku maana.

Vastavalt maareformi seaduse § 221 lg 2 võib vaba maa koosneda mitmest katastriüksusest, kuna nende vahel asub teisele isikule kuuluv tee. Kogu taotletav maa on vaba maa ning arvestama peab sellega, et ostueesõigusega erastatava maa pindala kokku ei ole suurem kui 50 ha.

Kolmandaks märkis kolmas isik, et Värska Vallavalitsuse korraldusega ei ole rikutud kellegi õigusi. Mingeid teisi taotlusi nimetatud maa osas esitatud ei ole.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus rahuldab Põlva maavanema protesti. MaaRS § 222 lg 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg-le 7 on maavanemal või tema korraldusega volitatud ametnikul õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusele pandud või kohaliku omavalitsuse poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 23 sätestab, et maa erastamise korraldaja (maavanema) pädevuses on kontrollida maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Juhul, kui maavanem leiab, et kohalik omavalitsus on maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel rikkunud seadust või seadusest tulenevalt ei ole võimalik kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud piirides maad ostueesõigusega erastada, ei ole maavanemal kohustust viia erastamine lõpule.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 järgi on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse.

Antud juhul on Põlva maavanem pöördunud halduskohtusse VVS § 84 lg 4 alusel, kuna Värska Vallavalitsus ei ole vaatamata maavanema ettepanekule viinud oma 13. juuni 2005.a korraldust nr 202-k "Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta K. N.ele ja Värska Vallavalitsuse 17.01.2005 korralduse nr 12-k kehtetuks tunnistamine" seadusega kooskõlla. Kohus nõustub maavanemaga selles, et protestitav Värska Vallavalitsuse korraldus ei ole kooskõlas maareformi seaduse § 221 lõikega 2 ja maa ostueesõigusega erastamise korra punktiga 321. MaaRS § 221 lg 2 kohaselt on väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50-st hektarist, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja rajatiste alune maa. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega nr. 267 kehtestatud maa ostueesõigusega erastamisekorra punkt 321 sätestab:

Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lõike 8 alusel saavad tagastamise käigus vabaks jäävat maad täiendavalt ostueesõigusega erastada isikud, kellele maa tagastati või erastati ostueesõigusega enne

30. novembrit 1997.a, samuti isikud, kellele maa tagastati pärast eelnimetatud tähtpäeva või kellele maa kuulub tagastamisele ja kes esitasid avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks hiljemalt 1. jaanuariks 1998.a. tingimusel, et nende poolt erastamiseks taotleva maaga vahetult külgneval katastriüksusel asub taotleja omandis olev elamu või loomakasvatushoone (hoonete kompleks). Antud juhul on Värska Vallavalitsus 13. juunil 2005.a. andnud korralduse nr 202-k, millega võimaldatakse K. N.el erastada talle tagastatud katastriüksuse, millel asub elamu, juurde maad kuue eraldi maaüksusena ( tl 10).

Elamualuse katastriüksusega külgneb vahetult vaid üks maaüksus: Kiina III pindalaga 7,28 ha. Ülejäänud maaüksused (Kiina I, II, IV, V, VI) ei külgne vahetult K. N.ele tagastatud elamualuse katastriüksusega ( vt asendiplaan tl 11). Vallavalitsuse esindaja seletuse kohaselt ei moodustatud taotletavast maast ühte katastriüksust, mis vahetult külgneks elamualuse katastriüksusega, otstarbekusest lähtudes. Nimelt läbivad tulevast K. N.ele kuuluvat kinnistut kohalikud teed. Võimalike probleemide vältimiseks, mis võivad tekkida võõrast kinnisasja läbivate teede kasutamisel, otsustas vald kokkuleppel K.

N.ega teedealuse maa erastatava maa hulgast välja jätta. Praegu ei ole need külavaheteed kellegi omandis ja registrisse kantud, kuid vald kavatseb kanda need teed registrisse riigi ja valla teedena. Sellest kaalutlusest lähtudes mõõdetigi K. N.ele erastav maa välja kuue eraldi katastriüksusena ( tl 40). Kuna MaaRS § 221 lg 2 kohaselt võib kinnistu koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, mitte aga katastriüksustest, mis omakorda külgnevad elamualuse katastriüksusega külgnevate katastriüksustega, siis antud juhul ei ole Värska Vallavalitsus järginud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemisel seadust ja Värska Vallavalitsuse 13. juuni 2005.a. korraldus nr 202-k on õigusvastane.

Seetõttu rahuldab kohus maavanem protesti ja tühistab Värska Vallavalitsuse 13. juuni 2005.a. korralduse nr 202-k „Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta K. N.'ele ja Värska Vallavalitsuse 17.01.2005.a korralduse nr 12-k kehtetuks tunnistamine". Vastuseks kolmanda isiku väidetele, et protest ei ole esitatud tähtaegselt ja selle rahuldamine rikuks õiguskindluse põhimõtet, märgib kohus, et protesti esitamiseks ei sätesta seadus tähtaega ning ainuüksi erastamise eeltoimingute raames antud korraldused ei anna erastamise õigustatud subjektile veel õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügilepingud.

Seetõttu ei ole antud juhul rikutud ka õiguskindluse põhimõtet.

Mai Saunanen kohtunik