3-03-63/4 · Tallinna Ringkonnakohus

3-03-63 1(6)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-63 Haldusasi Kaebus Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna saastetasu nõude nr Ha-6-12/223 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.02.2004 otsus nr 3-315/04 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

27. aprill 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS *, esindaja adv Marko Tiiman Vastustaja – Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond, esindaja Mait Grigorjev RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2004 otsus haldusasjas nr 3-315/04. Teha uus otsus, millega rahuldatakse AS * kaebus osaliselt ja tühistatakse Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna saastetasu nõue nr Ha-6-12/223 AS-le * määratud saastetasu osas, mis põhineb saasteaine kogusel, mis ületab 255 kg. Rahuldada AS * apellatsioonkaebus osaliselt. Mõista Keskkonnainspektsioonilt AS * kasuks välja kohtukulud summas 31 397 krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti

3-03-63 2(6) saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna 29.04.2003 saastetasu nõudega Ha-6- 12/223 kohustati AS-i * tasuma 152 114 krooni ja 30 senti saastetasu.

Nimetatud dokumendi põhjendustest nähtuvalt toimus 18. jaanuaril 2003 * kaubajaamas pinnasereostus kemikaalidega, kuna AS * valduses oleva veeremikoosseisu ühest tsisternvagunist voolas välja 3255 kg naftatoodet K-3, reostades pinnase raudteeharu ümbruses. Seega viidi kemikaalide transportimisel keskkonda loata saasteaineid. Saastetasu nõudes on lisaks eeltoodule märgitud, et AS * kõrvaldas kemikaalist johtunud reostuse, kasutades selleks absorbendina saepuru ning eemaldades reostunud ballastkillustiku. Saastunud pinnas (45 000 kg) anti üle AS-le . Lekkivasse tsisterni jäänud naftaproduktid pumbati ümber teise tsisterni.

Nõude õiguslikuks aluseks oli (kuni 01.01.2006 kehtinud) saastetasu seaduse (SaasteTS) § 9 lg 1 p 7, § 9 lg 2 p 2 ja § 9 lg 4 p 2. Samuti kohaldati SaasteTS § 24 lg 2 p 3, mis võimaldab nõuda saastetasu 15-kordses määras, kui saasteaine viiakse keskkonda loata.

28. aprillil 2003 määras Keskkonnainspektsioon AS-le * ka Kemikaaliseaduse (KemS) § 17 lg 5 ja § 242 lg 2 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahvi, leides, et AS * ei teavitanud keskkonnajärelevalve asutust reostusest ega ole hüvitanud tekitatud kahju.

Keskkonnaministri 15. juuli 2003 vaideotsusega jäeti rahuldamata AS * saastetasu nõude peale esitatud vaie.

2. AS * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus saastetasu nõude tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlusalusel juhul saastetasu määramisel saastust ennetavat toimet, vaid saastetasu on käsitatav pigem trahvina. Kuna väärteo eest määrati ka rahatrahv, on tegemist kahekordse karistamisega. Saastetasu määramine 15-kordses määras on ebaproportsionaalne olukorras, kus saastamiseks puudus isiku tahe. Saastetasu suurus ei ole põhjendatud ja välja selgitamata on pinnasesse valgunud aine kogus. Kaebaja leidis ka, et saastamine toimus vääramatu jõu toimel, tegemist oli ilmastikumõjudest põhjustatud lekkega, mida kaebajal poleks olnud võimalik avastada ega omal jõul kõrvaldada. Saastetasu nõude adressaat pidanuks olema transpordivahendi omanik. Kaebaja arvates oli haldusakt ebapiisava motiveerituse tõttu sisuliselt kontrollimatu.

3. Tallinna Halduskohtu 06.02.2004 otsusega haldusasjas nr 3-315/04 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et saastetasu nõue on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning SaasteTS § 25 lg-st 1 tulenevalt õigesti esitatud transpordivahendi valdajale. Saastetasu tuleb tasuda sõltumata tahtlusest ja kahjuliku tagajärje saabumisest ning tegemist ei ole trahviga. Saastetasu maksmise aluseks ei ole kahju tekitamise tõendatus. Tuvastatud ei ole asjaolusid, mis viitaksid saastamisele vääramatu jõu toimel. Pinnasele sattunud kemikaali koguse on kaebaja kommertsaktile tuginedes ise kindlaks määranud vastuses Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna järelepärimisele.

3-03-63 3(6) PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS * apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega halduskohtule esitatud kaebus rahuldatakse ja saastetasu nõue tühistatakse.

Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud nii materiaalkui ka protsessiõiguse norme. Apellandi arvates on kohus ebaõigesti mõistnud saastetasu olemust. Seadusandja on sanktsioneerinud vaid süülise käitumise. Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta väite, et reostust ei tekkinud, kuna pinnas oli külmunud. Samuti jäi tähelepanuta väide saasteaine koguse kindlaks määramata jätmisest. Apellant on ka seisukohal, et põhjendamatu on saastetasu nõue 15-kordses määras ning AS * vastu.

Tulenevalt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 17.03.2005 otsuses nr 3-3-1-3-05, millega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2004 otsus haldusasjas nr 2-3/591/04 ja saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, avaldatud seisukohtadest, loobus apellandi esindaja ringkonnakohtu istungil väidetest, mis puudutavad saastetasu olemust, SaasteTS § 24 lg 2 p 3 sätestatud saastetasu 15-kordse määra kohaldamist ning nõude esitamist AS * vastu. Apellant väitis aga, et saastetasu suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta seda, et AS * kõrvaldas kemikaalist johtunud reostuse absorbendi ja reostunud pinnase eemaldamise abil, mistõttu saasteainete keskkonna viimist tegelikult üldse ei toimunud. Seetõttu puudus saastetasu määramiseks alus.

5. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakond palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leidis, et saasteainete keskkonda viimine toimus saasteaine pinnasele voolamisega tsisternvagunist ning keskkonda sattunud saasteaine koguse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust apellandi väited reostuse likvideerimisest ja saastunud pinnase kõrvaldamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Käesolevas asjas on saastetasu nõude koostamisel aluseks võetud SaasteTS § 9 lg 1 p 7, mille kohaselt on nafta ja naftasaaduste viimisel pinnasesse saastetasu määraks alates 2003. a jaanuarist 6231,0 krooni saasteaine tonni kohta; SaasteTS § 9 lg 2 p 2, mille kohaselt suurendatakse saastetasu määrasid 1,5 korda, kui suubla asub linna, alevi või supelranna piires; SaasteTS § 9 lg 4 p 2, mille kohaselt saastetasu määrasid vähendatakse 3 korda, kui suublaks on hästi kaitstud põhjaveega pinnas. Samuti kohaldati SaasteTS § 24 lg 2 p 3, mille kohaselt saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on loa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub luba, 15-kordne kogu saasteaine koguse kohta. SaasteTS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse saasteaine keskkonda viimisel kemikaalide transportimise käigus sama seaduse §-s 24 sätestatud saastetasu arvutamise kõrgendatud määrasid.

7. SaasteTS § 27 lg 1 kohaselt arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi saasteainete või jäätmete tegelikult mõõdetud või dokumentaalselt tõendatud koguste kohta. Kui keskkonda viidud saasteaineid või jäätmeid ei ole võimalik mõõta ega nende kogust dokumentaalselt tõendada, arvutatakse kogused keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel (SaasteTS § 27 lg 2).

SaasteTS § 27 lg-s 2 viidatud metoodikat ei ole keskkonnaminister kehtestanud, seetõttu tuleb käesoleval juhul saasteaine koguste kindlaksmääramisel juhinduda dokumentaalsetest

3-03-63 4(6) tõenditest, seda isegi juhul, kui nendest ei nähtu täpsed andmed keskkonda viidud saasteaine koguse kohta. Et tegemist on juhtumiga, kus ka seadusandja on pidanud võimalikuks ja vajalikuks selgitada saasteaine kogus välja konkreetse juhtumi kohta kogutud tõendite alusel, viitab ka kuni 21.03.1999 kehtinud saastekahju seaduse alusel keskkonnaministri 28.02.1994 määrusega nr 3 kinnitatud „Saastekahju hüvitise arvutamise ja tasumise korra heitvee ja vett saastavate ainete viimisel veeobjektidesse ja pinnasesse” p 9, mille kohaselt saasteainete veeobjekti või pinnasesse viimisel loa omamise kohustust eirates, äkkreostuse tagajärjel või väetamisnorme ületades tasub saastaja hüvitise faktiliselt tõendatud, arvutatud või mõõdetud saasteainete koguste alusel.

8. Saastetasu arvutamisel on aluseks võetud, et saasteaine kogus oli 3255 kg. AS * märkis 18.02.2003 teatises Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale, et pinnasele valgus 3255 kg naftatoodet, kuid lisas ka tõendid reostuse kõrvaldamise ja likvideerimise kohta. 3255 kg on ka naftatoote kogus, mis kommertsaktis A nr 000293/2 (halduskohtu tl-d 44-47) kajastati puudujäägina. Apellatsioonimenetluses pole ka vaidlust selle üle, et tsisternvagunist voolas pinnasele 3255 kg. Vaidlus käib aga selles, kas ja kui suures ulatuses mõjutas saasteainete keskkonda viidud kogust reostuse kõrvaldamine apellandi poolt.

9. SaasteTS § 27 lg 1 kohaldamisel on ringkonnakohtule HKMS § 74 alusel kohustuslikud Riigikohtu 17.03.2005 otsuses nr 3-3-1-3-05 avaldatud seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel.

Viidatud otsuses ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtu seisukohtadega, et puuduvad tõendid saasteaine koguse kohta, mis koguti kokku koos killustikuga ja anti üle jäätmekäitlusega tegelevale ettevõttele, ning et kuna väiteid mahavoolanud nafta kokkukogumisest koos killustikuga ja üleandmisest jäätmekäitlusettevõttele ei esitatud vastustajale õigeaegselt, pole nende väidetega enam võimalik arvestada. Riigikohus leidis otsuse p-s 16 järgmist:

„Saastetasu suuruse vastavalt kõrgendatud määrale arvutab SaasteTS § 27 lg-st 3 tulenevalt keskkonnateenistus või tema nõusolekul saastaja. Seega lasus saastetasu arvutamise aluseks oleva saasteaine koguse õigsuse väljaselgitamise kohustus Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnal.

Teadmine, et keskkonda sattunud saasteaine kogusest sõltub saastetasu suurus ja eriti mõjutab see tasumisele kuuluva summa suurust kõrgendatud määrade kohaldamise korral, peaks motiveerima saastajat reostust ennetama ja koheselt ning tõhusalt kõrvaldama. Seetõttu peaks saastaja olema ka huvitatud tõendite kogumisest ja esitamisest, mis võimaldavad kindlaks teha keskkonda sattunud saasteaine tegeliku koguse.

Vaidlust ei ole selle üle, et AS * asus reostust likvideerima. Juba 18.veebruari 2003. a teatisele lisas AS * ohtlike jäätmete saatekirja nr 018890 koopia (halduskohtu tl 48), mille kohaselt on tõendatud AS-le M üle antud saastunud pinnase kogus (45 000 kg), kuid mitte saasteaine kogus selles pinnases. Teatises märkis AS * ka, et reostus koristati absorbendi kaasabil ja kõrvaldati osa reostunud killustikust. Samuti osundati teatises AS * päästerongi tegevuse raportile, mis lubati Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale saata täiendavalt. AS * päästerongi raporti (tl 58) kohaselt koristati ära kogu mahavoolanud kütus (3255 kg) ning lõppkokkuvõttes reostust ei tekkinud, kuna maapind oli külmunud.

3-03-63 5(6) Nii Keskkonnainspektsiooni 28. aprilli 2003. a otsuses väärteoasjas (Ha-7-12/84) kui ka vaidlustatud saastetasu arvutuses on märgitud, et 3255 kg naftatoodet voolas pinnasele, kuid samas osundati ka reostuse kõrvaldamisele.

Seega ei saa pidada õigeks ringkonnakohtu seisukohta saasteaine kogust puudutavate väidete hilinenud esitamisest. Juba 18. veebruari 2003. a teatises esitatud informatsiooni ja osundatud tõendite pinnalt pidanuks Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnal tekkima kahtlus, et keskkonda sattunud saasteaine kogus võib olla väiksem kommertsaktis puudujäägina märgitust.”

Eeltoodud seisukohtadest tuleneb, et kogus, mille ulatuses leiab tõendamist mahavoolanud kütuse kõrvaldamine AS * poolt, ei kuulu aluseks võtmisele viimase poolt tasumisele kuuluva saastetasu arvutamisel. Seega ei saa kõrvaldatud mahavoolanud kütust käsitada tegelikult keskkonda sattunud saasteainena ja kõrvaldatud kütuse kogus tuleb maha arvata saastetasu arvutamisel aluseks võetud saasteaine kogusest 3255 kg.

10. Riigikohtu eelviidatud otsuse p-s 19 leiti, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kindlaks tegema, kas saastetasu arvutus põhineb õigesti välja selgitatud saasteaine kogusel, ja andma seejärel hinnangu saastetasu nõude õiguspärasusele. Seega tuleb ringkonnakohtul asjas kogutud tõendite alusel hinnata, kui suures ulatuses kõrvaldas kaebuse esitaja mahavoolanud kütuse.

Käesolevas asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks AS * poolt kõrvaldatud saasteaine täpne kogus.

AS * ohtlike jäätmete saatekirja nr 018890 koopiast (halduskohtu tl 48), mille kohaselt on tõendatud AS-le M üle antud saastunud pinnase kogus (45 000 kg), AS * päästerongi raportist (tl 58), mille kohaselt koristati ära kogu mahavoolanud kütus (3255 kg) ning lõppkokkuvõttes reostust ei tekkinud, kuna maapind oli külmunud, samuti asjaolust, et isegi vaidlustatud saastetasu nõudes on osundatud reostuse kõrvaldamisele, märkides, et „AS * kõrvaldas kemikaalist johtunud reostuse, kasutades selle koristamisel absorbendina saepuru ning eemaldades reostunud maa-alalt ka reostunud ballastkillustiku”, saab järeldada, et reostus kõrvaldati vähemalt sellises ulatuses, et kõrvaldamata jäänud kogus oli kõrvaldatud kogusega võrreldes vähetähtis. Samas pole tõenäoline, et kõrvaldati kogu pinnasele valgunud saasteaine. Keskkonnainspektsiooni esindaja poolt sündmuskohal 20.01.2003 koostatud vaatlusprotokollis kirjeldati sündmuskohas protokolli koostamise ajal valitsevat olukorda selliselt, et liiprite külgedel on näha vähesel määral naftaproduktidega reostunud saepuru jääke ning reostusest puhastatud maa-alale on puistatud uut kruusaklibu. Sündmuskohale tehtud fotodest ilmneb, et vaatamata sellele, et naftaproduktidega reostunud pinnast kooriti, koguti kokku ning asendati uue kruusaja killustikuseguga (foto 3 tl 39), esines siiski jääkreostusena osaliselt naftaproduktidega reostatud pinnast (fotod 1, 2, 4 tl 38-39). Protokolli koostamisel võeti reostunud pinnasest ka reostust näitav proov (tl 41). Ka asjaolust, et pinnas oli külmunud, ei saa järeldada, et saasteainet pinnasesse üldse ei sattunud, sest pinnase vormide tõttu paratamatult pinnasele jäänud koguse edasist pinnasesse sattumist sobivate ilmastikutingimuste puhul ei saa välistada.

Kuna saasteaine kõrvaldatud koguse täpsem väljaselgitamine on võimatu, hindab ringkonnakohus kogutud tõendite alusel saasteaine kõrvaldatud koguseks 3000 kg. Seetõttu on vaidlustatud saastetasu nõue põhjendatud ainult ulatuses, mis vastab keskkonda viidud saasteaine kogusele 255 kg.

3-03-63 6(6)

11. Punktis 10 näidatud asjaoludel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega tühistab saastetasu nõude Ha-6-12/223 osas, milles saastetasu arvutamisel lähtuti keskkonda viidud saasteaine kogusest ulatuses, mis ületab 255 kg. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna 29.04.2003 saastetasu nõue Ha-6-12/223 vastavas osas tühistatakse ja kaebus selles osas rahuldatakse. AS * apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.

12. HKMS § 93 lg 3 alusel kuuluvad kaebuse esitaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele ka kohtukulud kaebuse rahuldatud osale (ca 92 %) vastavas ulatuses.

Käesoleva kohtumenetluse vältel on kaebuse esitaja taotlenud õigusabikulude väljamõistmist järgmises ulatuses – halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 4 563 krooni 50 senti ja õigusabikulud summas 31 860 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid halduskohtu tl 2 ja 100-104), ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel samas ulatuses tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 7 080 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ringkonnakohtu tl 15 ja 31-34) ja Riigikohtus kassatsioonkautsjon summas 1240 krooni ja õigusabikulud summas

12 390 krooni (kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ringkonnakohtu tl 50-54).

Riigikohtu käesolevas asjas tehtud otsusega HKMS § 90 lg 2 alusel kaebuse esitajale tagastatud kautsjon ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele.

Arvestades asja mahtu ja keerukusastet, samuti seda, et osaliselt osutusid kaebuse, apellatsioonja kassatsioonkaebuse väited ja seega ka nende menetlusdokumentide koostamise töömaht põhjendamatuks, tuleb HKMS § 87 lg 2 alusel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks suuruseks kõigi kohtuastmete peale kokku lugeda 25 000 krooni, millest kaebuse rahuldamise ulatust arvestades kuulub vastustajalt väljamõistmisele

23 000 krooni. Tasutud riigilõivust kogusummas 9127 krooni kuulub kaebuse esitajale vastustajalt väljamõistmisele 8397 krooni.

Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe