2-06-6099/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-6099 Tsiviilasi D.Shagiavaldus S.Svastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D.S Kostja: S.S Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S.Salates 21.03.2005.a. igakuine elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni tütre D.S ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni 04.08.2012.a. D.Skasuks.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja kaja menetluse taastamiseks.

Kohtu põhjendused

2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa TsMS § 442 lg 7 mõttes. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata 15 päeva jooksul kostjale kättetoimetamisest. Nimetatud dokumendid on kostja ema kätte saanud 16.04.2006.a. Sel juhul loetakse TsMS § 322 lg 1 kohaselt dokument kostjale kättetoimetatuks. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-st 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt väljamõistetud elatise nõudes on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt tütre ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1500 kooni.

Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Seega tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamisest 21.03.2005. aastast. Hagiavaldus esitati kohtusse 21.03.2006.a.

Kohtukulude osas lähtub kohus TsMS §-dest 162, 173, 174. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse § 179 lõikes 1 sätestatut ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja kohtukulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti.

Ann Meriluht Kohtunik