2-06-4215/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI ts.asi nr.2-06-4215

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht

08.mail 2006, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number

2-06-4215 Tsiviilasi M P`i hagi T P`i vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M P (isikukood xxxxxx) Elukoht: xxxxxx Kostja: T P (isikukood xxxxxx) elukoht: xxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 05.05.2006. RESOLUTSIOON:

Hagi rahuldada hageja poolt vähendatud nõudes. Muuta varem, s.o. Lääne-Viru Maakohtu otsusega 07.03.2003 T P`ilt MP kasuks ts.asjas 2-707/02 lastele väljamõistetud elatise suurust.

Välja mõista T P`ilt (isikukood xxxxxxx) alates 01.märtsist 2006 elatis M P (isikukood xxxxxxx) kasuks lapse K P`i, sünd. xxxxxx, ülalpidamiseks summas 1300 /üks tuhat kolmsada/ krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsus elatise suurendamises kuulub viivitamata täitmisele.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 08.mail 2006 kell 15.00.

Otsusele on õigus esitada Viru Ringkonnakohtule põhjendatud apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja M P kostjalt T P`ilt alaealise lapse K P`i ülalpidamiseks varem kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist kuni 1500 kroonini kuus.

Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et tsiviilasjas nr.2-707/02 tehtud Lääne-Viru Maakohtu otsuse alusel 07.03.2003 on rahuldatud kostja hagi ja vähendatud varem Kohtla- Järve Linnakohtu 20.10.1998 otsuse alusel väljamõistetud elatise suurust. Lääne-Viru Maakohtu 07.03.2003 otsuse järgi on kostja kohustatud maksma elatist kahe alaealise lapse – C, sünd.xxxxx, ja K, sünd.xxxxxx, ülalpidamiseks kokku summas 1200 krooni kuus.

27.02.2006 esitatud hagiavalduses taotleb hageja ühe lapse - K ülalpidamiseks elatist summas 1500 krooni kuus. Teine lastest - tütar C sai xxxxxx täisealiseks ning, seoses õpingute jätkumisega, on ise esitanud eraldi nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks. Hageja töötab xxxxxx ja tema poolt kättesaadava töötasu suuruseks on keskmiselt xxxx krooni kuus, samuti riiklikult makstav peretoetus 600 krooni kuus. Hageja enda sissetulekutest ei jätku kahe lapse ülalpidamiskulude katmiseks.

Kostja vastuväited: Vastuseks hagile teatas kostja 27.03.2006 kohtule kirjalikult, et ta on seni maksnud korra- päraselt kahele lapsele 1200 krooni kuus. Hageja nõutud suuruses ei ole ta suuteline elatist maksma, kuna tema töötasu suuruseks vastavalt töölepingule on xxxxx krooni kuus. Oma palgast peab ta tasuma ka eluaseme soeamiseks võetud pangalaenu katteks xxxxx krooni kuus, samuti peab tasuma kommunaalteenuste eest. Poolte eraldi elama asumisel jäi endine korter koos sisustusega hagejale.

05.05.2006 kohtuistungil nõustus hageja vähendama väljamõistetava elatise suurust. Hageja nõudeks jäi poeg Kristo ülalpidamiseks makstav elatis summas 1300 krooni kuus (summa sisaldab saadud elatiselt makstavat tulumaksu). Elatise suurendamisega nimetatud ulatuses nõustus hageja alates 01.03.2006.

Kostja tunnistas kohtuistungil 05.05.2006 hageja poolt vähendatud elatusraha nõuet ja nõustus selle maksmisega alates 01.03.2006. Kostja töötasu kohta antud õiendis 24.04.2006 märgitud töötasu brutosumma on märgitud juba peale elatise (1200 krooni) mahaarvamist. Tegelik väljateenitud töötasu on 1200 krooni võrra suurem. Peale elatise ja tulumaksu arvestamist on kättesaadava töötasu suurus keskmiselt xxxxxxx krooni kuus. Kostja seletusel ei saa ta käesoleval ajal kahele lapsele seaduse järgi ettenähtud suuruses elatist maksta. Ka tütar C on esitanud hagi, mistõttu kostja peab arvestama ka temale makstava elatisega. Kostja on nõus tasuma kahele lapsele kokku 2600 krooni kuus (summa sisaldab elatiselt arvestatavat tulumaksu).

Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt hageja poolt kohtus vähendatud suuuruses.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma ala- ealist last. PkS § 61 lõike 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud isiku kasuks.

PkS § 61 lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuna kostja vabatahtlikult lastele makstavat elatist seni ei ole suurendanud, siis on hageja poolt hagi kohtusse esitamine põhjendatud.

Elatis mõistetakse välja lähtudes vanema varanduslikust seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Hageja enda sissetulekutest, milleks on tema poolt esitatud tõendite alusel keskmiselt (töötasu xxx kroonu + peretoetus 600 krooni) = xxxxxx krooni kuus ei piisa kahe kooliealise lapse ülalpidamiseks. Kostja on esitanud xxxxxx töölepingu ja töötasutõendi, millest nähtub, et tal on keskmiseks sissetulekuks (elatist ja tulumaksu arvestamata) ca xxxxxx krooni kuus. Kostja väljaminekuteks on eluasemelaenu igakuised maksed summas xxxx krooni (lisatud on laenuleping nr.L050010891).

Vastavalt PkS § 61 lg 5 sätestatule võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on veel teine laps, kes elatise välja- mõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja vastuväiteid arvestades on hageja vähendanud hagiavalduses esitatud elatise nõuet ning kohus leiab, et PkS § 61 lg 5 tulenevalt on elatise väljamõistmine alla PkS § 61 lg 4 sätestatud määra kostja poolt kahe lapse ülalpidamiseks elatusraha maksmisel ka põhjendatud.

Tulenevalt TsMS § 206 lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähen- dada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

Hagejale selgitati kohtuistungil 05.05.2006 tema poolt elatise nõude vähendamise õiguslikke tagajärgi. Hageja nõudeks jäi elatise väljamõistmine summas 1300 krooni kuus alates 01.03.2006.

Kostja võttis nimetatud ulatuses hageja nõude 05.05.2006 kohtuistungil õigeks ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1 selgitati kostjale hagi õigeksvõtu õiguslikke tagajärgi, s.t. kostja poolt hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi.

Kohus selgitas pooltele, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus TsMS § 444 lg 1 tulenevalt märkida kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õiguslikud põhjendused. Pooled nõustusid, et elatise maksmises kuulub otsus täitmisele viivitamata (TsMS § 445 lg 1).
 




 

 


   
 
   

  TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda.

Hageja taotleb kostja poolt hagiavalduse vormistamisel tema poolt kasutatud õigusabi eest xxxxx krooni hüvitamist. Vastava kulutuse tõendamiseks on hageja esitanud kassa sissetuleku orderi kviitungi nr 29 M K ÕB xxxxkrooni tasumisest 04.04.2006. Seega, eeltoodust tulenevalt kuulub õigusabikulu kostja poolt hagejale hüvitamisele (TsMS § 175).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Riigilõivuseaduse järgi on elatise nõudes hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hagi rahuldamisel kuulub ettenähtud riigilõiv tasumisele kostja poolt..

Korduva kohustuse puhul on TsMS § 129 lg 2 tulenevalt ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Antud juhul kuuluks kostja poolt riigile tasumisele väljamõistetavalt elatiselt riigilõiv elatise suurendamisel 600-lt kroonilt 1300-le kroonile (700 krooni x 9 kuud = 6300 kroonilt) summas 450 krooni.

TsMS § 453 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt ei välista ega piira otsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige. Nooremreferent

M.Kaegas

Kohtuotsus jõustus 13.juunil 2006.a Nooremreferent

M.Kaegas